Prügi likvideerimine alanud aastal

wastesorting.jpg

ERIK PUURA 

Helistasin Ragn-Sellsi infotelefonil 15155, et teada saada pisut konkreetsemalt, mida uus aasta prügimajanduses firma klientidele konkreetselt tähendab – kus jooksevad piirid eri prügiliikide vahel. Kuna sama probleemi käes vaevlevad ilmselt paljud, siis ehk on abi, sest asi on võrdlemisi keeruline. Elan Tartus ridaelamus ning sõlmitud on nn eramaja leping, st mul on oma konteiner ning mingisuguseid teiste siltidega konteinereid maja juures ei seisa.

Missugune oleks lihtsaim üldine loogika?

1. Kui tegu on ohtlike jäätmetega – patareid, päevavalguslambid, vanad värvid, lahusti ja süütevedeliku pudelid, ravimid jne, st sellised, mille peale vaadates tunnete, et nende katkimineku korral neist välja tilkuvaid vedelikke või auruvaid gaase, samuti teadmata toimega ravimeid konsumeerides või nendega kokkupuutel võite koheselt saada mürgistuse, siis tuleb need viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis mõnedes linnades on näiteks osades bensiinijaamadest. See info on üldreeglina kohaliku omavalitsuse kodulehel.

2. Kui tegemist on taaraga, millel on EEK-märk, st tagastamisel saate raha – viige vastuvõtupunkti.

3. Kui tegemist on paberi või papiga, siis on sellest võimalik uut paberit toota juhul, kui see on puhas ning selle küljes pole mingeid suuremaid plastikust või metallist vidinaid. Vanad ajalehed, pappkastid, telefoniraamatud jne. Nende jaoks tuleb üles leida sobilik kogumiskast.

4. Kui tegemist on klaasist, metallist, plastist pakendiga, mida ei saa raha eest tagastada ning mis on puhas – siis tuleb see panna pakendikonteinerisse. Aga näiteks õline ja kalajäänuseid sisaldav sprotikarp tuleks panna olmejäätmete hulka – selliste määrdunud pakendite taaskasutamine on tõsine probleem. Loogika on, et kui pakend on kergesti loputatav (nt piimajäänused), siis peaks selle ära loputama, kui aga pesemine on raskendatud ja ei saa solki kanalisatsioonist alla lasta, siis peaks panema olmejäätmete hulka. Samuti, kui toiduainepakend on tühi ja lihtsalt pisut veel mingi jogurti vms-ga koos, siis pole probleem see pakendite hulka sorteerida. Ka Tartus alustab Ragn-Sells nn Rohelise Kilekoti ringi, st tuuakse suur roheline kilekott ja sinna saab sellised puhtad pakendid panna. Praegu ei osanud neiu öelda, millal see realiseerub. Aga kummaline on, et selleks tuleb sõlmida omaette leping ning kogumine toimub erineval ajal võrreldes olmejäätmetega!

5. Aiapraht jt biolagunevad jäätmed (banaani- ja kartulikoored, närtsinud lilled jne) tuleb kas kompostida aias või paigutada biojäätmete konteinerisse. Loogika on, et peale vaadates need asjad loodusele kahju ei tee ning lagunevad ära. Seetõttu on mõttetu saata nad prügilasse, kus põhjustavad metaani eraldumist.

6. Kõik muud kodus igapäevaselt tekkivad jäätmed lähevad olmejäätmete konteinerisse. Olmejäätmete hulka aga ei kuulu ehituspraht, suured mööbliesemed, vanad aknad jne. Nende kõrvaldamiseks tuleb tellida konteiner või viia jäätmejaama.

Vaatasin ka Ragn-Sellsi kodulehel olevat Exceli tabelit kui sorteerimisjuhendit. Oops – süstlad tuleb panna olmejäätmete konteinerisse? Aga kui seal midagi sees on või leian koduaiast narkomaani äravisatud süstla? Just selle tõttu on selline tabel ohtlik, sest kui näiteks lapsed sellest juhinduvad ilma mõtlemata, siis on jama küll. Kõik peaksid ikkagi loogikat mõistma. Selle tabeli peaks hoolikalt üle vaatama.

Mida see kokkuvõttes tähendab?

– Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama või kogumispunkti

– Pandipakendid tuleb viia poodi

– Puhas paber, papp, kartong kontrinerisse, mille asukoha pean leidma

– Puhtad pakendid konteinerisse, mille asukoha pean leidma – või sõlmida leping Roheliseks Kilekotiks, kui teenus saadavaks muutub

– Biolagunevad jäätmed aeda või konteinerisse, mille asukoha pean leidma

– Ehituspraht, suured mööbliesemed, vana kodutehnika – jäätmejaama või tellitavasse konteinerisse

– Ülejäänu olmejäätmete konteinerisse

Seega tuleb prügi jaotada põhimõtteliselt seitsmesse eri ossa, ning igale asjale pealevaadates otsustada, missugusesse kategooriasse see kuulub…

Ragn-Sellsi neiu ütles veel, et autojuhil on õigus olmejäätmete konteiner avada ning kui sealt vaatab vastu tema hinnangul mittesobiv prügi, siis jätta ära vedamata, arve aga esitatakse ikkagi… Otsuse üle võib kaevata klienditeenindusse.

Mis saab aga, kui nüüd ühised konteinerid pakendite, paberi ja biojäätmete jaoks kiiresti täis saavad ja kuskile prügi panna ei ole? See olevat juba kohaliku omavalitsuse probleem, nii et Tartus peaksin pöörduma linnavalitsusse.

12 Vastust

  1. huvitav kas pandipakendi tavalisse pakendikonteinerisse panek on suur kuritegu? Mul tekib neid nii vähe, et ei ole viitsinud eraldi viia.

  2. Eks ise tead, kui raha ära loobid😉 Panna võib küll. Pakend, mis pakend. Head sorteerimist!

  3. et oma 4 õllepurki, mis ma nädalas toodan viia kuhugi taarapunkti ( 2 eeku?), siis nende viimine oleks tõenäoliselt kulukam ja soovi ntx 100 eegu eest purke kokku koguda kuhugi seinaäärde ( 200 tühja purki?) nagu ei ole …

  4. Neid võid sa jätkuvalt 4-kaupa taarapunkti viia. Pige mon tunne, et oledki hetkel need juba tarbinud ja soovidhoopis taarapunkti kodus avada. Aga ega keegi ei keela sul neid ka pakendikonteinerisse visata. Your choice.

  5. 2rge viige pandipakendeid 2ra. Pange viisakalt eraldi kilekotiga prygikasti/prygikasti manu. J22tmek2itlejad viivad need sealt imekiiresti. ELu hammasrataste vahele j22nud inimesele v6ib see olla ainus sissetulek. Tegelikult, arvan ma, et kui muude pakendite eest ka tagatisraha makstaks, siis saaks ka muud pakendij22tmed imekiiresti ja otse konteineris / konteineri k6rval sorteeritud. K6igil oleks hea. Parm saaks oma odekolonniraha, j22tmed saaks sorteeritud ja ise ei peaks selle jamaga tegelema.

  6. Mis raamatukaantest saab? Olmejäätmed?

  7. Aitäh, Offf, rõõmuga paneks, aga ma kardan, et minu juurde metsa “jäätmekäitlejad” tulla ei viitsi – küla on pisike, ei usu, et päevas õllepudeli ja leivapätsi raha kokku saaksid…

    Eriti lust ja lillepidu on see, et ma elan vallakeskusest ca 5km, autot ei oma ja vallakeskusse nagu enamasti asja ei ole. HTH pean ma oma pakendid pakendikonteinerisse organiseerima ? Kogun suure koti täis ja ronin sellega bussile, et spetsiaalselt seepärast keskusse sõita ?
    Ok, maksutaaraga on lihtsam, aegajalt kui keegi autoga külla satub ntx, annan kotiga kaasa – viigu taarapunkti või andku linnas mõnele “jäätmekäitlejale” kui ise ei viitsi. Kastme-, hoidise-, konservi- jne. -purgid, veinipudelid jne. ei oma aga maksumärki ka mitte, seega on lihtsalt mõttetud ruumiraiskajad.

    Kokkuvõttes tuleb ilmselt mõistlikum lihtsalt kõik ühte konteinerisse panna ja lasta RagnSellsil endal sorteerida, selle eest võtavad nad küll kahekordse tasu, kuid see ei ole oluline summa, samas positiivseid külgi mitmeid – minu aeg ja närvirakud ei kulu ning inimestele antakse tööd.
    Ma sorteerin prügi mingil määral küll – paber läheb ahju ja enamus komposteeritavat kraami kompostihunnikusse… Pakendid on just see nõme osa.

  8. Offf’ile:
    mis pandipakendit puudutab, siis minu taarast enamus ongi sinna “kohalikule käitlejale” läinud – Seewaldi selveri 2-st taaraautomaadist üks on õhtal tavaliselt ja teine sülitab 10-st Carlsbergi purgist keskm. 8 tagasi; viimane kord ilmus siis nagu nõiaväel mingi tädi sinna, kes palus need tagasitulnud purgid tema kotti panna, mida ma ka rõõmuga tegin😉, ükskord kui tädi ei olnud siis sai kogu kast lihtsalt kõrvale prügikotti kallatud🙂

  9. Muideks, biojäätmed võib panna vähemalt Tartus panna olmejäätme hulka, sest Tartu linn on otsustanud, et neid eraldi ei koguta (vt. Cleanaway tegevdirektori kommentaari Äripäevast: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?InterviewID=a77a6167-2f83-4a4a-a666-37f97b9caa1b&open=sec

  10. to off, eks nii ongi, muidu tänaseks on tekkinud ka minu kodu juurde pakendite ja biojäätmete eraldi kastikesed. Muud olemejäätmed siis nagu ikka, suurde prügikasti … Aga paber-papp kogumiskasti peab veel linnapealt otsima : ), loodetavasti tekib ka varsti lähedale.

    ohtlikud jäätmed, mida tegelikult toodan vähe on ka juba varem ilusti ära viidud kuhu vaja, patareid kaubanduskeskuste kastikestesse jne …

  11. Mul on tunne, et Tartu linn suhtub jäätmekäitlusse kui tüütusse kohustusse nii nende kui kodanike jaoks, mitte võimalusse loodust säästa. Ma ootasin innukalt biojäätmete sorteerimise võimalust (prügist u 2/5 on pakendid, 2/5 biojäätmed ja 1/5 siis kõik muud, ilmselt on viimase suhtarv isegi vähem), aga nüüd tuleb välja, et tehakse “teene” ja biojäätmeid eraldi koguda ei saagi.

    Muidugi – tõele au andes peab möönma, et meie 24 korteriga majas oleks vbla paar korterit veel, kes sorteerimisse samamoodi suhtuvad, mõni teine viskab ka pappkastid ilma laiaks pressimata tavalisse konteinerisse, ehkki paberikonteiner on otse kõrval… Nii et ilmselt kasutaksid seda biojäätmete kasti sihtotstarbeliselt vaid friigid nagu mina. Ehk see suhtumine ajapikku muutub – nii inimeste kui linnavalitsuse poolt?

  12. Väike artikkel Helsingin Sanomatest selle kohta, kuidas biojäätmed on keskkonnale kahjulikumad kui pakendid:
    http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/J%C3%A4teruoka+rasittaa+ymp%C3%A4rist%C3%B6%C3%A4+enemm%C3%A4n+kuin+pakkaus/1135233128485

    Poleks sellist asja arvanud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: