29.01.2008: asteroidi napp möödumine Maast

Kuigi asteroid 2007 TU24 möödub vastavalt NASA arvutustele Maast 538000 km kauguselt ehk 1.4 korda kaugemalt kui Kuu, pole ükski nii suur asteroid viimase 2000 aasta jooksul nii lähedalt möödunud ning prognooside kohaselt ka alanud sajandi jooksul ei möödu. Möödumiskaugus on palju väiksem, kui varem arvati. Seega on tegemist kindlasti tähelepanuväärse sündmusega, mis uudistesse eriti ei jõua, kuna midagi ei juhtu. Katastrooffilmist nähtud stsenaarium aset ei leia, meie aga elame edasi ning isegi ei pane seda sündmust tähele. Asteroidi läbimõõt on umbes 250 meetrit ning on õnnestunud teha ka esimesed fotod, millest vastavalt lahutusvõimele on välja loetav vaid asteroidi assümmeetriline kuju. Peagi tulevad paremad pildid. http://www.jpl.nasa.gov/news/news.cfm?release=2008-014

Asteroidi avastas NASA poolt finantseeritud Catalina Sky Survey 11. oktoobril 2007. Lõuna-Kalifornias Mojave kõrbes Goldstone’i jaamas paiknev 70-meetrise läbimõõduga antenn on võimeline detekteerima kosmoselaeva, mis sõidab Maast 16 miljardi kilomeetri kaugusel!

Lisainfo: DC Agle 818-393-9011 Jet Propulsion Laboratory, Pasadena, Calif. agle@jpl.nasa.gov http://neo.jpl.nasa.gov

Astronoomia on nii huvitav teadusharu, et arvasin lootusrikkalt – ka Eestis on see tähelepanuväärne uudis. Läksin observatooriumi kodulehele http://www.aai.ee/ – infot ei ole. Klikkasin Eesti Asrtronoomia Seltsi kodulehte – viimane info oli Astronoomiahuviliste VII Üle-Eestiline kokkutulek 9-13 aug. 2002, üle 5 aasta tagasi! Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee koduleht on viimati ajakohastatud novembris 2003. Järeldan vaid üht: kapitalismi areng Eestis on huvi astronoomia vastu välja suretanud, väärtushinnangud on hoopis teised. Ja kui lugeda Postimehes selle uudise kommentaare, siis on huviliste astronoomia-alased üldteadmised nullilähedased.

SEB alternatiivne energia: investeerige Gazpromi!

Kuidas investeerida keskkonnasõbralikult? Kuna mina pole investeerimisspetsialist, siis soovitasin avada LHV-s vastava foorumiteema, http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=184761 (vt alustajate foorum, keskkonnasõbraliku investeerimise mõttekusest). Juba teise kommentaarina tuli link, mille kohaselt SEBis loetakse investeerimist Gazpromi panustamiseks alternatiivenergeetikasse.

Teades, kui röövellikult on Gazprom ringi käinud Venemaa loodusega ning missuguseid keskkonnariske hõlmavad endasse käimasolevad projektid, siis on ilmselt õigustatud küsimus: kas investeerimine Gazpromi on keskkonnasõbralik investeering? Mulle tundub, et järgnev väljavõte reklaamtekstist on tarbijat eksitav, sest väita, et maagaasi tootmine ei kahjusta keskkonda ning ei vähenda Maa looduslikke ressursse, on vale.

SEB: “Alternatiivne energia on energia, mida toodetakse allikatest, mis ei kahjusta keskkonda või ei vähenda Maa looduslikke ressursse. Sektor areneb massilise nõudmise ajendil, et leida energialahendusi nii arenenud riikides kui ka arenguriikides. 

Antud investeerimishoiuses liigitatakse selle energiatüübi alla taastuvenergiat ja maagaasi. Maagaas on võrreldes muude fossiilsete kütustega tunduvalt keskkonnasõbralikum, kuna selle põlemisel vabaneb vähem süsihappegaasi.”

Kui minu poolt õpetatava keskkonnageoloogia eksamil tudeng kõigepealt defineeriks alternatiivse energia kui keskkonda mitte kahjustava ning Maa looduslikke ressursse mitte vähendava energialiigi ning hakkaks siis rääkima maagaasist, peaks ta kokku leppima korduseksami aja.

Antsud, tulge oma vesinik-köögihundiga välja!

Kui kirjutasin oma arvamuse köögihundist, siis osutus see teema vägagi populaarseks. Eesti inimene on üllatavalt keskkonnahoidlik ja suhtub reklaamijate ülistustesse umbusklikult, http://www.erator.ee/ andmeil pole keskkonna mõttes sõbralikumat masinat kui köögihunt. Kui lugu ilmus greengate.ee-s, siis kommenteeris seda anonüümne ants väitega, et mina ei jagavat ööd ega mütsi, terminoloogia on sassis ning tehnoloogiast ei taipa tuhkagi. See on naljakas, kuidas anonüümne kommenteerimine inimeste arvamust mõjutab, sest foorumites toimunud köögihundi-diskussioonides viidati korduvalt sellele kommentaarile.

Edasi võtsid sõna ‘antsud’ ka minu blogis, kirjutades kommentaaris ‘Selle kirjutise järgi on ilmselge, et ega hr. Puura reovee (mitte heitvee) puhastamisest küll midagi eriti jaga. Rääkimata reovee puhastamisele eelnevast (kanalisatsioonivõrk) ning kaasnevast (reoveesette stabiliseerimine). Aga noh, niikaua, kui tartu kandis kaasaegsete tehnoloogiate konverents algab BHT ja KHT erinevuse selgitamisega, polegi paremat taset loota…’ Naljakas on Eestis see, et ükskõik mis küsimust arutatakse, pööratakse see Tallinn-Tartu maavõistluseks. Eesti elanikkond annab tervikuna ühe keskmise suurlinna välja, kõik kokku on umbes kuuendik Londonist koos eeslinnadega…

Kuna seekord oli e-posti aadress õige, õnnestus mul ka antsudega suhelda ning palusin, et nad Eesti rahvale oma seisukohta lahti seletaksid. Pisut segane vastus rääkis võimalusest toota mitte ainult metaani, vaid ka vesinikku, aga see oli ka kõik, millest need vaieldamatult targad eestlased olid nõus rääkima, avaldamata oma õigeid nimesid.

Nüüd võttis minuga ühendust Osooni-saate toimetaja, et jällegi köögihundist juttu puhuda. Vastasin, et kahlemata on Eestis selles valdkonnas paremaid asjatundjaid, mina panin oma loogilise arutluse kirja. Palusin Osoonil uurida, kuhu inimeste biojäätmed kanalisatsiooni kaudu jõuavad: kui tõesti toimub energeetiline ja/või põllumajanduslik kasutamine, siis võib köögihundi mõju olla positiivne. Kui aga seda ei toimu, siis võib mõju olla pigem negatiivne. Nii lihtne see ongi, see pole raketiteadus.

Geniaalne oleks ju tõepoolest, kui toodaksime köögihundis peenestatud orgaanika baasil näiteks toitlustusettevõtetes vesinikku, sellst omakorda energiat ning energiafirma maksab meile veel peale. Kõik on võimalik. Antsud ja teised anonüümsed targad, rääkige rahvale ka, kuidas tehnoloogia võiks areneda! Või on antsud tegelikkuses vaid köögihundi müügiesindajad?