GREENPEACE: üks suurimaid võite saavutati Eestis

Greenpeace on oma kodulehel loetlenud oma viimase aja suurimad võidud. http://www.greenpeace.org/international/about/victories

Ajas tagasi rännates:

2. mail 2007 teatas Apple, et lõpetab oma tootmisliinides Greenpeace’i kampaania järgselt kõige toksilisemate kemikaalide kasutamise.

7. märtsil 2007 teatas Uus-Meremaa valitsus peale Greenpeace’i 4 aastat kestnud aktsioone, et tühistab otsuse rajada uus söe baasil töötav soojuselektrijaam Marsden B. Lisaks juba tavapärasematele aktsioonidele (miitingud, objekti hõivamine, protestimarsid, valitsusväliste organisatsioonide kaasamine, kleepsud autodel) pandi tööle ka piraatraadiojaam Heatwave FM, http://www.heatwavefm.net/.

15. veebruaril 2007 otsustas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühinenud Kuningriigi ülemkohus, et valitsuse otsus toetada uut tuumajaamade programmi oli seadusevastane, kuna poldud piisavalt konsulteeritud kodanikega ning huvigruppidega, kes peavad tuumaenergia arendamist ohtlikuks alternatiiviks võitluses globaalse soojenemisega.

Ja ongi Eestis saavutatud võit, nii nagu Greenpeace seda mäletab – 27. september 2006. Eesti alustas Probo Koala uurimist pärast seda, kui Greenpeace’i laev Arctic Sunrise oli seda kolm päeva blokeerinud. See oli esimene ametlik aktsioon laeva vastu, mis mürgitas tuhandeid ja tappis kuus inimest Elevandiluurannikul, pannes maha mürgised jäätmed, mille vastuvõtust Hollandis keelduti. Peale jäätmete mahapanekut laev lihtsalt seilas takistamatult Eestisse kuni Greenpeace viis läbi oma aktsiooni.

Muuseas, Greenpeace’i laeva Arctic Sunrise blogis on ka selline suurepärane pilt Paldiski elektrijaamast, Greenpeace’i Soome pressiesindaja Satu Pitkäneni foto. Eestis on veel väga palju taolisi kohti, mis fotosilma läbi väärivad rahvusvahelist häbi.

Greenpeace’i Euroopa üksuse kodulehel http://www.greenpeace.org/eu-unit/ on ilusti välja toodud organisatsiooni eesmärgid järgmistes põhivaldkondades:

Puhas energia ja kliimamuutused: aastaks 2050 saada Euroopa Liidus pool energiast taastuvatest allikatest, sulgeda täielikult sütt kasutavad soojuselektrijaamad ning tuumajaamad, ning vähendada süsinikdioksiidi emissioone 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. Saavutada post-Kyoto leping, vähendades süsinikdioksiidi emissioone 15% aastaks 2015 ja 30% aastaks 2020 võrreldes 1990. aasta tasemega; samuti summaarselt kasvuhoonegaaside vähenemine 80% aastaks 2050. Arvestuste kohaselt ei tohiks siis globaalne kliima soojenemine olla suurem kui 2 kraadi.

GMO-d: Greenpeace on GMO-de kasutamise vastu looduses, kuna puudub adekvaatne teaduslik arusaam nende mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale. Samuti vahepealsete meetmetena nõuab geneetiliselt muundatud toidu märgistamist ning geneetiliselt muundatud külvide eraldamist. On vastu taimede, loomade, inimeste ja geenide patenteerimisele, sest elu ei ole müüdav toode.

Ohtlikud ained: Greenpeace näitab jätkuvalt oma kampaaniatega, et ohtlike ainete kasutuselevõtt on väljunud kontrolli alt ning on laialdaselt jõudnud majapidamistoodetesse, elektroonikasse ja laste riietesse. Ohtlike aineid leidub kodutolmus, vihmavees, toidus ja meie endi kehades. Vajalik on asendada ohtlikud ained mitte- ja vähemohtlikega, näiteks Reebok, Samsung,  Puma, Nokia ja Playmobil on vastavad arengusuunised juba teinud.

Metsad: perioodil jaanuar – august 2004 saavutas Amazonase vihmametsade hävitamine uue rekordi: 6 jalgpalliväljaku suurust ala minutis, ühtekokku 26130  ruutkilomeetrit (ehk üle poole Eesti pindalast). 1950. aastast alates on hävitatud 20% Maa põlismetsadest, ning lähiaastakümneil satuvad löögi alla ka Kesk-Aafrika ning Indoneesia põlismetsad, kui trend jätkub. Maa kaotab tuhandeid taime- ja loomaliike, mis on võrreldav dinosauruste väljasuremise perioodiga 65 miljonit aastat tagasi. Illegaalne ning jätkusuutmatu metsaraie põhjustab 20% süsinikidioksiidi kontsentratsiooni kasvust. Sellise puidu müügil Euroopas arvestatakse, et 50% on illegaalselt raiutud. Rahvusvaheline puidukauplemine on seotud korruptsiooni, vägivalla, inimõiguste rikkumise ja rahapesuga. Greenpeace’i kampaaniad on suunatud kuulutamaks moratooriumid põlismetsade hävitamisele, loomaks rahvusvahelised metsakaitsealad ning peatamaks illegaalset ja jätkusuutmatut puidukaubandust ning vastavat müüki Euroopa Liidu turgudel.

Ookeanid: jätkub kalavarude vähenemine, elustiku liigilise koostise ja ökosüsteemide seisundi halvenemine, seda ka Euroopa rannikumeredes. Liiga sageli on põhjused inimese poolt loodud: jätkusuutmatud ja hävitavad kalapüügimeetodid ja -hulgad, nafta ja gaasi tarbimine, liiva ja kruusa kaevandamine, kliimamuutused jne. Euroopa Liidu rannajoon on üle 100000 km pikk, 16% elanikest elavad rannikul paiknevates regioonides. Euroopa Liidu sektorikeskne lähenemine vähendab ookeanide ja merede väärtuse majandusliku kapitali tasandile, selline poliitika on jätkusuutmatu.

Kes arvab, et võiks Greenpeace’iga liituda või ettevõtmisi toetada – kodulehelt leiab ka selle kohta hulgaliselt infot. http://www.greenpeace.org/international/

Reostuse mõjust põhjaveele

Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked katlamajadest ja tööstusettevõtetest jne kujutavad põhjaveele ohtu. Annan lihtsustatud pildi kõige olulisemast – kuidas reostus põhjavees levib.

Esimesel pildil on välja toodud nn klassikaline juhtum: prügila põhi laseb vett läbi ning reostus pääseb põhjavette. Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab – selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Seega, kui antud joonisel oleks üks kaev prügilast vasakul ja teine paremal, siis parempoolses kaevus suure tõenäosusega kunagi vees lahustunud ohtlike ainete sisaldus prügila mõjul ei suureneks. Sellel pildil levib reostus liivakihis ning vee liikumise keskmist kiirust liivas arvestades pakun, et selline pilt võiks avalduda kusagi 50-150 aasta pärast – reostus on levinud umbes poole kilomeetri kaugusele ning ikka ja alati lahustunud komponentide puhul põhjavee liikumise suunas. Võib juhtuda ka nii, et prügilast nõrguv orgaaniline aine käivitab liivakihis reaktsioonide jada, mille tulemusena liivast eralduvad näiteks raud ja mangaan ning just need elemendid jõuavad esimestena kaevudesse, orgaaniline aine ise aga aastakümneid hiljem. Vaadake veel kord seda pilti – kui tahame leida prügila mõju, tuleb see üles leida, st proovid võtta õigest kohast! Kui proovid võtta liiga madalalt, liiga sügavalt või valest suunast, siis mõju ei näe.

Teisel pildil on näha vee liikumine lubjakivides. Kogu Põhja-Eestis ja saartel on meie aluspõhjaks pinnasekihtide all karbonaatsed kivimid. Lubjakivid on lõhelised ja ka vees lahustuvad, sellist nähtust nimetatakse karstumiseks. Tulemuseks on, et lubjakivides on vee leviku suunda ette ennustada väga palju keerulisem kui liivades. Samuti võib reostus lõhesid mööda levida mitu suurusjärku kiiremini kui liivades. Suuremal alal kokkuvõtvalt on leviku suund määratav, iga üksiku objekti puhul aga on reostuse leviku täpne määramine vägagi raske kui mitte võimatu.

Kolmandal pildil on näha, mis juhtub siis, kui põhjavette satub veest raskem orgaaniline aine (nt masuut vmt), mis vaid osaliselt lahustub. Orgaanilise aine levik järgib mitte põhjavee liikumise suunda, vaid kihtide kallakust ning võib läbi lõhede tungida ka sügavamale. Samal ajal ta osaliselt lahustub ja selle reostuse levik järgib jällegi põhjavee liikumise suunda.

Neljandal pildil on kujutatud veest kergema orgaanilise aine sattumine põhjavette (nt bensiin). Sellised ained on tavaliselt kergesti lenduvad, seega toimub gaaside eraldumine. Lisaks moodustab orgaaniline aine põhjavee pinnale kihi ning hakkab levima põhjavee pinnal selle liikumise suunas, samas ka osaliselt lahustudes.

Sellised on elementaarsed teadmised, mida tuleb kindlasti arvestada reostusobjekti mõjude selgitamisel. Kõige rumalam on tormata kohe proove võtma teadmata, missuguste reostavate ainetega on tegemist ning missugune on ala hüdrogeoloogia – kuhu liigub põhjavesi, mis kivimite ja setenditega on tegemist jne. Hüdrogeoloogiline info põhjaveest ja selle valdavatest liikumissuundadest, samuti kivimitest ja setenditest on valdavalt andmebaasides olemas, samas iga konkreetse objekti puhul on vajalik teha ka täpsustavaid uuringuid.

Põhjaveega ei tohi mängida. Kui ta mingis piirkonnas on juba reostatud, võib puhastumine kesta sadu ja tuhandeid aastaid. Samuti on reostuse aeglane liikumine põhjavees sisuliselt ajapommiks, mis võib mõju avaldada konkreetsele kaevule alles kümnete aastate pärast. Samas on uuringutega saavutatav kindlus, et kaevud ei ole üldse ohus, kuna põhjavesi liigub teises suunas, või et oht ei saabu näiteks enne 300-500 aastat. Samuti on võimalik erinevate tehnoloogiatega reostuse levikut piirata ja takistada, kui probleem on olemas.