Ilma mõjust tervisele

headache.jpg

Biometeoroloogia on teadusharu, mis uurib biosfääri ja atmosfääri vahelisi seoseid, sealhulgas ilma mõju inimesele. Rahvusvahelise Biometeoroloogia seltsi liige oli näiteks aastatel 1994-2002 eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog professor Juhan Ross (1925-2002) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Ross, kes rajas Tartu biogeofüüsikute koolkonna. Tartu Observatoorium hoiab endiselt üleval Juhan Rossi kodulehte http://www.aai.ee/atm/ross/juhan_ross.html.

Kaljo Piiskop on veebisaidil http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,16 avaldanud huvitava kokkuvõtte ilma mõjust inimesele. Peamised seosed, mis Kaljo Piiskop väja toob, on järgmised:

  • Klimaatilistest tingimustest sõltub haiguste ägenemine: nii näiteks on veebruar ja märts kõige raskemad kuud südame- ja veresoonkonnahaigetele ning sel ajal on registreeritud kõige rohkem südameatakke. Veebruaris on enamasti ka haavandtõbe põdejate verejooksud. Hingamisteede haigused ja kopsupõletikud esinevad sagedasti jaanuaris. Talvel haigestutakse rohkem leukeemiasse kui suvel. Reuma ägeneb tavaliselt aprillis.
  • Alati ei pruugi ilmamuutus tervisele negatiivselt mõjuda. Näiteks torm stimuleerib vaimset tegevust. 1938.a. sügisel, kui Ameerika Ühendriikides möllas orkaan, kontrolliti Massachusettsi osariigis Amhersti kolledÏis õpilaste vaimseid võimeid. Eksamitulemused olid lausa rabavad. Kõige suurema tormihoo ajal tõusid hinded enneolematule kõrgusele ja on säilitanud oma rekordi kolledÏi ajaloos. Tormi järel aga langesid hinded 9% võrra alla tavalise taseme.
  • Negatiivselt laetud ioonid õhus soodustavad haavade kiiret paranemist, kergendavad astmat ja nõgestõve põdevate inimeste vaevusi ning mõjuvad üldse enesetundele hästi. Positiivse laenguga ioonid seevastu toovad kaasa väsimuse, peavalu, pöörituse.
    Paljude teadlaste arvates soodustavad just õhurõhu langusega kaasnevad positiivsed ioonid psüühilisi ja füüsilisi häireid.
  • Kõige tundlikumad ilmamuutuste suhtes on närvilised inimesed. Atmosfääritingimused võivad mõjutada vere keemilist koostist, vererõhku, ainevahetust ja muid eluprotsesse. Vahel võib ilmamuutus olla haiguse tekke või ägenemise põhjuseks.
  • Vanemad inimesed peaksid hoiduma külma mõjudest, sest siis töötab süda suure koormusega. Suvekuudel arenevad kõik elusorganismid jõudsalt, kõrge temperatuur aga ei kiirenda organismi funktsioone.
  • Inimolendid on kõige viljakamad ja annavad kõige tervemat järelpõlve 18-kraadise temperatuuri juures. Üks hüpotees kinnitab koguni, et külmadel kuudel sigitatud indiviidid on keskmiselt kõrgemate vaimsete võimetega, võrreldes nendega, kelle elule
    pandi alus aasta kuumadel kuudel. Täheldatud on ka kuumuse negatiivset mõju intellektile.
  • Külm tõstab ja kuum alandab vererõhku. Mõned ravimid, nagu morfium, on halva ilmaga mõjusamad, uinutid aga on efektiivsemad kuuma ilmaga. Külmema ilmaga reageerivad suhkruhaiged insuliinile aeglasemalt. Inimese aju töötab kuiva ja jaheda ilmaga aktiivsemalt, aga kui väljas püsib kaua selge ilm, siis langeb vaimse töö võime. Vihmane ja sompus ilm, mis saabub pärast kauakestnud päikeselist ilma, annab tõuke töövõime tõusuks.
  • On teada, et inimestele avaldab mõju magnetväli. Biometeoroloogid oletavad, et mingi varjatud, magnetlainete võnkumisega seoses olev “mehhanism” tingib haiguste tsüklilise arengu, sealhulgas südameinfarktide ja insultide sagenemise just neil päevadel, kui atmosfääris täheldatakse magnetilisi häireid. Milles seisneb aga saladuslik side atmosfäärimuutuste ja inimeste käitumise ning elutalitluste vahel ­ seda pole veel avastatud.

Anna allkiri Läänemere kaitseks

kokoputki_i.jpg

Juba üle 27300 inimese on seda teinud. Paljudele juba tuttav teema, aga ainuüksi Eestist võiks tulla vähemalt 100000 allkirja.

http://www.balticsea.lt/ee/all

Maailmas on palju inimesi, kes arvavad, et gaasijuhe Läänemere põhja tuleb niikuinii. See on osa väga suurest mängust. Vladimir Putini kandidaadiväitekirjas seisab: ‘Hoolimata sellest, kellele kuuluvad maavarad, on riigil õigus reguleerida nende kasutuselevõttu ja kasutamist’. Kuigi suur osa sellest väitekirjast oli majandusõpikust koos joonistega ümber tõstetud ning sai plagiaatsussüüdistuse, käsitleb see võimalust kasutada Venemaa gaasi riigi mõjuvõimu taastamiseks. 1997-2007 on seda ilmekalt kinnitanud.

On lubamatu, et sellise tegevuse juures seatakse ohtu Läänemeri. Ülevaade ja pöördumine on eelpool toodud veebisaidil, allkirja andmine võtab vaid sekundeid.

Õpetlik on lugeda austraallase Binoy Kampmarki arvamust Euroopa Liidu energeetikapoliitikast http://www.europeancourier.org/40.htm – teisest maailma otsast vaadatuna on ilmsem protsesside globaalne kontekst. Juba praegu saab Euroopa Liit 40% gaasist Venemaalt ning Euroopa Liidul on vajadus ning Venemaal varud. Karjuv vajadus gaasi järele on eelkõige osal Euroopa Liidust, sest Nord Streami kaudu saabuv gaas läheks peamiselt Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse, Suurbritanniasse.

Venemaal käib toru ehitamine juba ammu ning Saksamaal on maabumiskoht samuti ammu määratud… Ainuke ‘probleem’ on, et Läänemere põhja toru paigutamiseks pole veel luba saadud. Arvestades projekti taga seisvate isikute ja riikide mõjuvõimsust arvatakse, et see on formaalsus, kuna igal otsusel on oma hind.

Vaadates Greenpeace’i veebilehti, tundub, et gaasijuhtme osas on see organisatsioon lõhestunud. Sakslased protestivad üksikute küsimuste vastu, näiteks ehitustööd Saksamaal Lubminis, kuid üldine arvamus on pigem pooldav. Samas soomlased on välja toonud ka Läänemere põhja probleemistikku.

Eestis on gaasijuhtme kohta juba väga palju räägitud, kes aga pole veel tuttav ajakirjanik Grigory Pasko artikiliteseeriaga, siis need on ingliskeelsetena kättesaadavad veebiaadressilt

http://www.robertamsterdam.com/2007/07/grigory_pasko_on_the_nord_stre.htm

Artikkel 1 – Venemaa kohalikud elanikud ei saa gaasirikkustest osa

Artikkel 2 – Meediasuhted Gazpromi stiilis

Artkkel 3 – Gaasitoru stardipunkt

Artikkel 4 – Poliitiliselt tähtis on mööduda toruga Ukrainast, Valgevenest, Poolast ja Balti riikidest

Arikkel 5 – Intervjuu Babayevost, kus toimusid detsembris 2005 esimesed keevitustööd

Artikkel 6 – Toruehitajad: misiganes meilt nõutakse, meie teeme

Artikkel 7 – Portovaya laht – seni veel rikkumata

Artikkel 8 – Lubmin, Saksamaa: siia peaks saabuma gaasijuhe

Artikkel 9 – Saksamaa bürgermeistrite erinevad arvamused

Artikkel 10 – Toru plaanitud maabumiskoht Saksamaal: mõjud keskkonnale

Artikkel 11 – Venemaal maksti maa eest 50 eurot/hektar, 6 korda vähem kui Boliivias…

Artikkel 12 – Kahtlused Nord Streami lubadustes

Artikkel 13 – Ehituse kalkulatsioonid