Postimees on teinud artikli ning kirjutanud, et lähiajal on ka meil Eestis maavärinat oodata – küll tillukest, aga ikkagi. Lisanud on ka pilt, millest võiks otsekui järeldada, et selline ajalooline sündmus võiks toimuda näiteks Rapla kandis.
Paslik on pilk peale heita maailma maavärinate riskide kaardile. Keegi ei suuda takistada protsesse, mis jätkuvalt toimuvad, kuna India laam põrkub Euraasia laamaga. Samuti ei saa miski selle vastu, et nii Lõuna-Ameerika kui Põhja-Ameerika lääneosas sukelduvad ookeanilised laamad kontinentide alla. Samamoodi teistes piirkondades, mis kõik on välja toodud riskide kaardil. Kaardi paremaks vaatamiseks klõpsake sellele. Ja tundke rõõmu, et Eesti ala paikneb kõige madalama maavärinate riskiga piirkonnas. Muide, nii tugevaid maavärinaid, nagu oli Eestis Osmussaare lähedal 25. oktoobril 1976, toimub maailmas iga päev umbes 20. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid varingud, saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgelt tunda, laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid. Aga see oli ka kõik ja rohkemat meil karta ei ole vaja.
Klõpsake kaardile selle suuremaks muutmiseks!
Olgu välja toodud ka Itaalia seismilise riskide kaart ning Itaalias toimunud maavärina epitsentri asukoht. Nagu ka varasemates blogipostitustes oli juttu Hiina ja Islandi kohta, võrrelge Itaalias toimunud maavärina epitsentri asukohta USA Geoloogiakeskuse (USGS) seismiliste riskide kaardiga. Nagu näete, toimus maavärin kõrge seismilise riskiga alal. Ning heitke pilk veel kord sellele, mida maailma seismiliste riskide kaart näitab Eesti kohta. Riskid on olematud.
Maavärinaid on püütud ka ennustada. Päevaleht kirjeldab, kuidas maavärinat ennustanud teadlane naerdi Itaalias välja.
Üheks kindlamaks ennustusmeetodiks on siiski statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud aja jooksul ja antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust.
Samas on kasutusel ka füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudeli (i.k. dilatancy model) kohaselt väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Radooni sisalduse suurenemisele viitas ka Itaalia teadlane: suletud pooride avanedes tungib kaevudesse radioaktiivse lagunemise käigus poorides akumuleerunud radoon.
Kuigi paisumismudel sisaldab endas paljusid tuntud indikaatoreid, pole seda veel teaduslikult tõestatud, kuna pole konstrueeritud instrumente, mis mõõdaks sügaval litosfääris mikroskoopilisel tasandil toimuvaid protsesse. Probleemiks jääb üldistatud mudeli loomine, sest konkreetsete maavärinate puhul võivad indikaatorid olla erinevad. Ja kui indikaatorid vastavadki maavärinale, on väga raske öelda, millal täpselt see toimub. Samuti võivad loomad anomaalselt käituda. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat), on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired.
Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3 magnituudi. Maavärin purustas hulgaliselt ehitisi, kuid inimohvrite arv oli väike, kuna maavärinat suudeti ennustada ja hoiatada. Indikaatorid: väikeste maavärinate laine, veetaseme ja radoonisisalduse muutused kaevuvees, maapinna vertikaalsed kõikumised, loomade anomaalne käitumine. Kuna elanikud olid enamuses evakueeritud, oli ohvrite arv suhteliselt väike. Hiinas tegeleb maavärinate ennustamisega üle 10 000 spetsialisti ja 100 000 amatööri. Kuid järgmisel 1976. aastal toimus maavärin Hiinas Tangshenis, 650 000 inimohvrit. Ühtegi kirjeldatud indikaatoritest ei eelnenud.
Ennustamine on samas alati keeruline – mõelge, mis juhtub, kui ennustus on välja kuulutatud, elanikud evakueeritud, kuid maavärinat ei toimu? 1985. aastal avalikustati USAs 1985 ennustus maavärina toimumise kohta (tugevus 6 magnituudi) San Andrease murranguvööndis Parkfieldi lähedal (Kalifornia). Selles piirkonnas toimub keskmiselt üks tugevam maavärin 22 aasta jooksul. Kohalikud elanikud ei väljendanud ei oma üllatust ega ka muret seesuguse ennustuse kohta.
Filed under: Eesti, Geoloogia, Haridus, Katastroofid, Keskkond, Rahvusvaheline |
Need on head uudised!
Kas oleks aga võimalik saada teadlase kommentaari tänases Päevalehes avaldatud uudisele (http://www.epl.ee/artikkel/464560), kus väidetakse, et Itaalia teadlane ennustanud eeltõugete sagenemise ja pinnaseradooni kontsentratsiooni kasvu kokkulangemise põhjal maavärinat ette?
Peale postituse täiendust:
Hm, väga põnev. Seega, on olnud juhtum, kus välja naerdud Itaalia teadlase hoiatusele sarnast ennustust on siiski kuulda võetud ja ohvreid välditud. Ennustuse täpsuse tõenäosus on aga ikkagi probleem?
On’s olukord võrreldav Eestis tehtavate pommiähvardustega, kus samuti on statistiline tõenäosus pommi leidmise kahjuks ning sellest hoolimata hooned alati evakueeritakse?
Päris võrreldav pommiähvardusega ei ole.
1) Kui on pommiähvardus, siis on olemas kindlamad meetodid pommi leidmiseks (koerad, pommiotsijad jne).
2) Hullu inimest usutakse (võis ju ise pommi panna), ennustavat teadlast aga sageli mitte.
3) Looduslikke protsesse võetakse kui paratamatust, inimese poolt korda saadetut aga kui seda, millega peab võitlema.
Soovitan lugeda ka
https://erikpuura.wordpress.com/2007/12/30/kuidas-uks-projekt-saab-untsu-minna-hallandi-oos-rootsis/
teadlasi ei usuta ka väga ilmsetes situatsioonides.
[…] Eesti maavärinariskid on olematud […]