Mida arvata köögihundist?

Köögihunt on seade, mis paigaldatakse köögivalamu alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Toidujäätmed sisestatakse koos külma veega ja köögihunt peenestab toidujäätmed väikesteks max 5mm suurusteks osakesteks, mis uhutakse kanalisatsiooni või septikusse.

Esmapilgul on lahendus geniaalne: elamisest kaovad toidujäätmeid, pole probleeme biojäätmetega – kõik läheb kanalisatsioonist alla. Müügiinimesed kiidavad takka: paljudes riikides soodustatakse köögihuntide paigaldamist.

Ja kui paigaldaksin oma kööki hundi, siis pääsen vähemalt selle prügisordi sorteerimisest ning komposteerimisest või konteinerisse tassimisest.

Mida aga ütleb loogiline mõistus?

Olen käinud paljudes reovee puhastusjaamades, näiteks Manchesteri lähedal Boltonis. Kaasaegne (tegelikult juba aastakümneid tuntud ja kasutusel, aga meie mõttes ikkagi kaasaegne) tehnoloogia suunab reoveest eraldatavad orgaanilised jäätmed spetsiaalsesse reaktorisse, kus tekib lagunemise käigus metaan. Seda metaani kasutatakse eelkõige sellesama puhastusjaama varustamiseks elektri- ja soojusenergiaga. Järelikult, kui puhastusjaamal on töötlemisvõimsust piisavalt, siis see isegi soovib, et reoveega tuleks rohkem orgaanikat – saab rohkem elektrit. Selliste puhastusjaamade probleemiks on hoopis tormid suurte sademetega, mis suurendavad töödeldava vee hulka ning muudavad töödeldava vee lahjemaks.

Meil Eestis aga kasutatakse heitvee puhul osaliselt veel ka kõige algelisemat käitlemisstrateegiat – lahjenda ja pihusta, mis suunab veed oluliselt puhastamata keskkonda. Suuremates linnades on heitvee puhastusjaamad, mis püüavad reoveesetet ära kasutada, näiteks põllumajanduses. Selleks tuleb jäätmed komposteerida. Samas meenub Tartu veepuhastusjaama jääkide põleng aasta tagasi, vt http://www.postimees.ee/220107/esileht/siseuudised/240654.php. Seda me küll ei soovi. 

Seega ei ole köögihundi suhtes ühtset vastust – kõik sõltub sellest, kuhu needsamad peenestatud jäätmed lõpuks jõuavad. Kui teil on oma eramajal septiline kogumissüsteem, siis saab see lihtsalt kiiremini täis ja maksate äraveo eest. Kui teie jäätmed lähevad ühiskanalisatsiooni, siis sõltub kõik sellest, kas töötlemine toimub või ei, kas töötleja saab kasvava mahuga hakkama ning kas ta oskab suurenenud orgaanikasisaldust ära kasutada – või, vastupidiselt, tekib hoopis uus probleem…

Nii et vastust tuleb otsida jällegi kohalikult tasandilt. Keskkonnahoidlik inimene peaks küsima, mis puhastusjaam sellest arvab – või, veelgi parem, puhastusjaam või omavalitusus peaks köögihuntide suhtes oma seisukoha kohalikul tasandil välja ütlema ja inimesi informeerima. Mujal maailmas aga on osatud orgaaniliste jäätmete juhtimine kanalisatsiooni ilmselt ka kasumlikuks muuta.

Advertisements

Apokalüpsiteooriatest: suurushullustunud inimene

neanderthal_2d.jpg

http://afrodisiax.wordpress.com/2008/01/03/uusi-apokalupsiteooriaid/

Esimene impressioon 

Enne kui lahata erinevaid teooriaid ja seda, kas maailmalõpp saabub 2009 või 2019, on minu arvamus geoloogina, et inimesel on suurushullustus. Ta elab geoloogilises ajas murdosa ning arvab, et tema eluajal või mõne järgneva põlve jooksul midagi väga olulist Maa geoloogilises ajaloos juhtubki.

Kõigepealt on vajalik tunnetada geoloogilist aega. Kuidas seda teha? Olen nii vana kui Maa… Võtame nii: olen peaaegu 45 aastane ning Maa on 4.5 miljardit aastat vana, järelikult minu senine eluiga projekteerub Maa vanusesse suhteskaalas 1:100,000,000 (üks sajale miljonile).

Seega:

1 minu eluaasta on võrreldav 100,000,000 aastaga

1 minu elupäev on võrreldav 274 000 aastaga

1 minu elutund on võrreldav 11400 aastaga

1 minu eluminut on võrreldav 190 aastaga

1 minu elusekund on võrreldav 3.2 aastaga.

Ja nüüd pabistame, et 1 järgneva minuti jooksul, kuhu sisse mahub 6 järgnevat põlve, kustub Päike või Maa seest ei tule enam sooja või…

Ehk tasub minu kui Maa 45-aastase eluea puhul veel mainida, et inimese eellane Australopithecus ilmus mitte varem kui 15 päeva tagasi, pildil kujutatud neandertaallane ilmus mitte varem kui 1 päev tagasi, Ümera mehed pidasid lahingut alla 5 minuti tagasi, Mahtra mehed läksid mõisa alla 1 minuti tagasi ning Eesti taasiseseisvus 5 sekundit tagasi.

Ennast mürgitada siiski on võimalik väga kiiresti, ka sekunditega. See käib tööstusrevolutsiooniga alanud perioodi kohta, mille jooksul on inimene keskkonnaga väga kiiresti ja julmalt ümber käinud. Aga ka kogu selle tegevuse juures põhjustab ta muresid eelkõige iseendale ning loomadele-taimedele, mitte Maa sisemusele.

Ettevaatust, prügipolitsei!

pryks.jpg

ERIK PUURA

Leidsin Postimehe arhiivist üles oma üle 10 aasta taguse kirjutise. Päris huvitav praeguses kontekstis lugeda. Karikatuur on Urmas Nemvaltsi oma.

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/10/26/loodus.htm#kuues

Ettevaatust, prügipolitsei!

26.10.1997

 15-aastane Viktor Tokic elab oma isa Josipi ja teiste pereliikmetega Stockholmi eeslinnas Brandbergenis. Mõned nädalad tagasi oli Viktoril kooli kiire ja selle asemel, et prügi välja viies pappkarp papikogumiskonteinerisse ja vanapaber paberikogumiskonteinerisse visata, pani poiss vanapaberiga karbi suure prügi (vana mööbel jms) jaoks mõeldud lukustatava ruumi ukse taha. Majahaldajate nõukogu määras trahviks 500 SEK (koos käibemaksu ja arve esitamise tasuga 750 SEK ehk umbes 1400 EEK). Süüdlane tehti kindlaks vanapaberi hulgas leidunud vanade kirjade ja arvete järgi. Josip ei olnud arvet saades just rõõmus. Ta arvas, et majahaldajate nõukogu otsus on pisut üle pingutatud, ja palus asja veel arutada, pakkudes Viktori karistuseks prügiruumi koristamist. Nõukogu lükkas Josipi pakkumise tagasi, väites, et Viktor on piisavalt vana teadmaks, mis kuhu käib, lubades siiski võibolla loobuda käibemaksu nõudmisest. Ajalehereporterile väitis Viktor, et ükskõik kuidas olukord laheneb, oma viga ta enam ei korda. Pilk ajalehepildile, millel Viktor õnnetu näoga prügiruumi ukse kõrval seisab, veenab, et poisi sõnu tasub uskuda. Kohalikust tarbijakaitseühingust sai Tokicite pere pisut lohutust. Ühingu juhataja pidas majahaldajate toimimist küsitavaks, sest kulutused ebaõige käitumise tagajärgede likvideerimiseks pole samas suurusjärgus trahvi suurusega. Viktoril ja Josipil soovitati koostada uus palvekiri maksunõude tühistamiseks. Kui uus härdameelne palve tulemusi ei anna, vaidlustatakse asi ilmselt kohtus. Samas jookseb arve tasumata jätmise korral viivis ja lisandub maks iga uue meeldetuletuse eest. Info võlgade kohta jõuab varsti ka krediidivõimelisust kontrollivate firmadeni ning see võib ohtu seada näiteks tolmuimeja järelmaksuga ostmise. Peagi asuvad majade haldusnõukogud ilmselt trahve määrama ka Euroopa liitu trügivas Eestis. Loodetavasti ei ole prügi mahaloopimine meie rahvuskomme.

Prügi likvideerimine alanud aastal

wastesorting.jpg

ERIK PUURA 

Helistasin Ragn-Sellsi infotelefonil 15155, et teada saada pisut konkreetsemalt, mida uus aasta prügimajanduses firma klientidele konkreetselt tähendab – kus jooksevad piirid eri prügiliikide vahel. Kuna sama probleemi käes vaevlevad ilmselt paljud, siis ehk on abi, sest asi on võrdlemisi keeruline. Elan Tartus ridaelamus ning sõlmitud on nn eramaja leping, st mul on oma konteiner ning mingisuguseid teiste siltidega konteinereid maja juures ei seisa.

Missugune oleks lihtsaim üldine loogika?

1. Kui tegu on ohtlike jäätmetega – patareid, päevavalguslambid, vanad värvid, lahusti ja süütevedeliku pudelid, ravimid jne, st sellised, mille peale vaadates tunnete, et nende katkimineku korral neist välja tilkuvaid vedelikke või auruvaid gaase, samuti teadmata toimega ravimeid konsumeerides või nendega kokkupuutel võite koheselt saada mürgistuse, siis tuleb need viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis mõnedes linnades on näiteks osades bensiinijaamadest. See info on üldreeglina kohaliku omavalitsuse kodulehel.

2. Kui tegemist on taaraga, millel on EEK-märk, st tagastamisel saate raha – viige vastuvõtupunkti.

3. Kui tegemist on paberi või papiga, siis on sellest võimalik uut paberit toota juhul, kui see on puhas ning selle küljes pole mingeid suuremaid plastikust või metallist vidinaid. Vanad ajalehed, pappkastid, telefoniraamatud jne. Nende jaoks tuleb üles leida sobilik kogumiskast.

4. Kui tegemist on klaasist, metallist, plastist pakendiga, mida ei saa raha eest tagastada ning mis on puhas – siis tuleb see panna pakendikonteinerisse. Aga näiteks õline ja kalajäänuseid sisaldav sprotikarp tuleks panna olmejäätmete hulka – selliste määrdunud pakendite taaskasutamine on tõsine probleem. Loogika on, et kui pakend on kergesti loputatav (nt piimajäänused), siis peaks selle ära loputama, kui aga pesemine on raskendatud ja ei saa solki kanalisatsioonist alla lasta, siis peaks panema olmejäätmete hulka. Samuti, kui toiduainepakend on tühi ja lihtsalt pisut veel mingi jogurti vms-ga koos, siis pole probleem see pakendite hulka sorteerida. Ka Tartus alustab Ragn-Sells nn Rohelise Kilekoti ringi, st tuuakse suur roheline kilekott ja sinna saab sellised puhtad pakendid panna. Praegu ei osanud neiu öelda, millal see realiseerub. Aga kummaline on, et selleks tuleb sõlmida omaette leping ning kogumine toimub erineval ajal võrreldes olmejäätmetega!

5. Aiapraht jt biolagunevad jäätmed (banaani- ja kartulikoored, närtsinud lilled jne) tuleb kas kompostida aias või paigutada biojäätmete konteinerisse. Loogika on, et peale vaadates need asjad loodusele kahju ei tee ning lagunevad ära. Seetõttu on mõttetu saata nad prügilasse, kus põhjustavad metaani eraldumist.

6. Kõik muud kodus igapäevaselt tekkivad jäätmed lähevad olmejäätmete konteinerisse. Olmejäätmete hulka aga ei kuulu ehituspraht, suured mööbliesemed, vanad aknad jne. Nende kõrvaldamiseks tuleb tellida konteiner või viia jäätmejaama.

Vaatasin ka Ragn-Sellsi kodulehel olevat Exceli tabelit kui sorteerimisjuhendit. Oops – süstlad tuleb panna olmejäätmete konteinerisse? Aga kui seal midagi sees on või leian koduaiast narkomaani äravisatud süstla? Just selle tõttu on selline tabel ohtlik, sest kui näiteks lapsed sellest juhinduvad ilma mõtlemata, siis on jama küll. Kõik peaksid ikkagi loogikat mõistma. Selle tabeli peaks hoolikalt üle vaatama.

Mida see kokkuvõttes tähendab?

– Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama või kogumispunkti

– Pandipakendid tuleb viia poodi

– Puhas paber, papp, kartong kontrinerisse, mille asukoha pean leidma

– Puhtad pakendid konteinerisse, mille asukoha pean leidma – või sõlmida leping Roheliseks Kilekotiks, kui teenus saadavaks muutub

– Biolagunevad jäätmed aeda või konteinerisse, mille asukoha pean leidma

– Ehituspraht, suured mööbliesemed, vana kodutehnika – jäätmejaama või tellitavasse konteinerisse

– Ülejäänu olmejäätmete konteinerisse

Seega tuleb prügi jaotada põhimõtteliselt seitsmesse eri ossa, ning igale asjale pealevaadates otsustada, missugusesse kategooriasse see kuulub…

Ragn-Sellsi neiu ütles veel, et autojuhil on õigus olmejäätmete konteiner avada ning kui sealt vaatab vastu tema hinnangul mittesobiv prügi, siis jätta ära vedamata, arve aga esitatakse ikkagi… Otsuse üle võib kaevata klienditeenindusse.

Mis saab aga, kui nüüd ühised konteinerid pakendite, paberi ja biojäätmete jaoks kiiresti täis saavad ja kuskile prügi panna ei ole? See olevat juba kohaliku omavalitsuse probleem, nii et Tartus peaksin pöörduma linnavalitsusse.