Mis on tegelikult ROHELINE eluviis?

ERIK PUURA 

Selle üle võib lõpmatuseni vaielda. Loomulikult võib iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tunda, aga siin oht kalduda emotsionaalsesse äärmusesse. Hommikul paned jalga Hiina püksid, mis on toodetud keskkonda reostavas tehases ning kus ekspluateeritakse laste tööjõudu. Siis pesed hambaid hambapastaga, mille valmistamisel põhjustati kasvuhooneefekti. Hommikusöögiks sööd kurgiviilu külmkapist, mis põhjustab osooniauku ning mille kasvatamisel reostatakse nitraatidega põhjavett. Ja üleüldse elad puumajas, mille palgid on ehitaja ostnud mitte metsamajanduskeskuse kaudu, vaid eraisikult, kes on metsa lagastanud. See ehitaja kasutas oma kasumit dziibi ostmiseks, mis saastab keskkonda ning on oma kängururauaga loomadele ja inimestele väga ohtlik. Pilk langeb kuldsõrmusele, kulla tootmisel kahjustati loodust tsüaniidiga. Ja sa pole jõudnud kodust veel väljudagi ning kindlasti ei olnud see nimekiri täielik, sest WC-s on veel käimata…

Kui iga aktiivne inimene aitaks kaasa KONKREETSELT mingi keskkonnaprobleemi lahendamisel või vähendamisel, siis annab see endale positiivseid emotsioone ning aitab vähendada summaarset ökoloogilist jalajälge. Enne aga, kui midagi teha, tasub mõelda – kas sellest tegelikult ka kasu on. Vaatasin Tallinna õhuseire andmeid, kui üks meie eelmisi peaministreid sõitis demonstratsiooni korras tööle jalgrattaga. Liiklus peatati ning seirejaamad näitasid suuremat reostust kui tavaliselt, sest seisvate sõidukite mootorid töötasid ju tühikäigul edasi… Kuniks pole jalgrattateid ja jalgratturite turvalisust, pole sellistel demodel mingit mõtet. 

Või kui ülemaailmselt tehakse kampaania ja kustutatakse eluruumides seal tavaliselt põlevad, aga ehk mittevajalikud tuled, siis võib see hoopis kaasa tuua keskkonnakatastroofi, kui mõni elektrijaam ei suuda koormuse ootamatutele muutustele reageerida. Ka Tshernobõli insenerid tahtsid tegelikkuses suurendada turvalisust ja katsetasid pisut.

Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema 2 autot – üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Lahendus, mis ei töötanud. Stockholmis ja Londonis näiteks aga on kehtestatud kesklinna sõidul tööpäevadel spetsiaalne maks – congestion tax, mis töötab.

Hirmutamine katastroofistsenaariumidega võib tuua aga enam kahju kui kasu. Nii näiteks palus üks briti laps oma emal sügavalt järele mõelda, kas see ikka tahab peale surma tuhastatud saada, sest põletamine põhjustab kasvuhooneefekti – laps oli koolis näinud Al Gore’i kliimafilmi. Hulk briti lapsi ärkab öösel paanikas üles, tundes, et nad ei saa läheneva katastroofi eel midagi teha…  Pole õige, et et lastele õpetatakse enne selgeks kõik keskkonna-õudused, kui antakse teadmisi ja võimeid neid keskkonnaprotsesse iseseisvalt arutada ja hinnata.

Lisan mõned mõtted, mida ehk tasub järgida:

1. Kui elu võimaldab sul teha valikuid, siis ära tarbi arulagedalt! Enne kassasse jõudmist vaata üle oma ostud ning mõtle, kas seda kõike on tõesti vaja. Nn öko-toodete ostmine on ka sageli õige tegu, kuid on ka juhtumeid, kus tegemist on puhtalt reklaamikampaaniaga. Kindlasti aga on parem, kui toiduained sisaldavad vähem mürkkemikaale ja säilitusaineid.

2. Ära ole vaikiv pealtvaataja, kui näed, et midagi on viltu! Kui keegi sinu arvates kujutab ohtu elule või keskkonnale või kui näed, et midagi on sinu arvates valesti – ära vaiki, tegutse! Lisaks, tunne uhkust oma mõtteviisi üle ja kutsu häbenemata kaasa ka teisi.

3. Kui saad, siis toeta ja aita abivajajaid. See ei pruugi olla raha, vaid näiteks mõni kasutult seisev asi, mille üle keegi kuskil kindlasti rõõmustaks. Kui tahad kaasa aidata meie loodust hoida, aga aega eriti pole, vaata kindlasti, millega tegeleb Eestimaa Looduse Fond http://www.elfond.ee/. 

4. Kui teed tähtsaid ja ka vähemtähtsaid otsuseid või tegusid, kasuta lähtepunktina kolme asja: a) talupojamõistus ja elukogemus; b) parimad teadmised; c) sinu meeskonnaliikmete või lähedaste arvamus. Palju keskkonna-alaseid teadmisi ja kogemusi on näiteks salvestanud Roheline Värav http://www.greengate.ee/. Näiteks kui investeerid pisut ning paigaldad säästupirnid, aitab see kaasa tegelikult nii sinu rahakotile kui keskkonnale.