NASA ülesanne kiirest otsustamisest

Arvamusi on alati mitmeid. Mingil hetkel aga on vaja teha otsus. Seetõttu töötas NASA juba 1960-ndatel astronautidele välja ülesande näitamaks kiirete ja konsensuslike otsuste vajalikkust.

Niisiis: olete missioonil Kuule ja maandusite tehniliste raskuste tõttu kuu pimedal küljel. Kapten ja mõned meeskonnaliikmed hukkusid. Teil on vajalik kümnekesi jalgsi liikuda 300 km kohtumispunkti, kus on teine kosmoselaev, mis paikneb valgustatud küljel. Palju varustusest sai kannatada. Ellujäämiseks peate nii ruttu kui võimalik jõudma sihtpunkti.

Ülesanne lihtsustatud kujul on järgmine. Terveks jäid 8-t liiki asju, millest peate kaasavõtmiseks valima 5 liiki asjad ja järjestama need vajalikkuse järjekorras! (Originaalülesandes on 15 asja…)
Niisiis, pange maksimaalselt 3 minuti jooksu vajalikkuse järjekorda järgmised asjad:
– toos tikke
– 10 kasti toidukontsentraati
– kolm langevarju
– karp piimapulbrit
– kolm 50-kilost hapnikuballooni
– kompass
– konteiner 20 liitri veega
– 5 signaalraketti

Lahendus on peale pilte, ärge enne lahendamist allapoole kerige!

 space_ship.jpg

spaceship.jpg

1) Ilma õhu ja veeta pole meil ka Maa peal midagi teha. Õhk kaasa!

2) Vesi kaasa.

3) Ka toitu on vaja, tuleb kaasa võtta niipalju kui vaja.

4) Langevarju saab kasutada asjade kandmiseks.

5) Signaalraketid töötavad, nendega saab märku anda (sisaldavad oksüdeerivaid aineid).

————-

Piimapulber on toidukontsentraadi mõttetu dubleerimine – keerulises olukorras tuleb teha valikud ning võimalikke aseaineid pole vaja.

Tikud ei põle – kui vaid balloonist hapnikku lasta, aga selle mõttekus on arusaamatu.

Kompass on kõige mõttetum – Kuul pole suunatud magnetvälja.

Sama ülesannet on inglisekeelses veebiruumis originaalkujul (15 asja) paljudes kohtades, näiteks http://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/space_level2/activity/problems_space.html ja ka blogosfääris http://havetoremember.wordpress.com/2006/10/03/lost-on-the-moon/. Seda on kasutatud grupitöödes näitamaks konsensusliku otsustamise vajalikkust – igaüks ise ei oska täpselt kõigega arvestada, aga grupp koos saavutab järjestusi tehes kõige lähedasema variandi…  

Tee ise elektrienergiaprogramm aastaks 2020!

elektr2.jpg

Siiski mitte Eestile, vaid Suurbritanniale… BBC avaldas juba aastal 2006 elektritarbimise kalkulaatori, kus iga inimene saab ise otsustada, kas toota elektrit söest, tuumakütusest või taastuvatest loodusvaradest – aga äkki hoopis importida või säästa? http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/uk/06/electricity_calc/html/1.stm

Selline tee-ise-programm on väga õpetlik, kindlasti pole tegemist täppisarvutustega, kuid kõigile saab selgeks, mida üks või teine arenguvariant tähendab.

Lähteandmetena kirjeldamaks praegust perioodi: Suurbritannia aastaseks elektritarbimiseks on kalkuleeritud 358 miljardit kWh, sellest 253 tuleb fossiilsetest kütustest, 80 tuumajaamadest, 15 taastuvenergeetikast ning 10 imporditakse. Arvatakse, et aastaks 2020 tõuseb vajadus 381 miljardi kWh-ni.

Iga perekonna keskmiseks elektrienergia aastakuluks on nende lähteandmetega kalkuleeritud 250 naela. Hinna tõus ei sisalda inflatsiooni.

Et olla rahvusvaheliste lepete graafikus, tuleb süsinkidioksiidi emissioone vähendada ning igaüks saab kalkulaatorit kasutades aru, et fossiilkütuste osakaal peaks langema umbes 160 miljardi kWh-ni – muidu on emissioonid üle lubatu. Fossiilsete kütuste kasutamise vähenemine tuleb kompenseerida teiste energiallikidega.

Tuumaenergia kasutamise suurendamise korral 50% võrra 120 miljardi kWh-ni oleks vajalik ehitada 12 uut reaktorit.

Arvestades tuulega kui peamise taastuvenergeetika allikaga ning tõstes tuuleenergia väljundit 40 miljardi kWh-ni oleks vajalik paigaldada 2400 uut tuulegeneraatorit. On arvutatud, et tuuleenergia osakaal saaks maksimaalselt olla 50% koguvajadusest, see tähendaks 9300 uue tuulegeneraatori paigaldamist.

Elektrienergia impordi suurendamine võimaldaks lahendada probleeme tarbimise tippaegadel, kuid selle suure osakaalu korral tekiks sõltuvus rahvusvahelistest turgudest ning turvarisk varustatuse suhtes.

Energiasäästu seisukohalt saaks ekspertide arvates säästa ilma hooneid täielikult ümber ehitamata ning lihtsaid koduseid säästuvõtteid kasutades kuni 20% elektrienergiast, st kuni 80 miljardit kWh. Samas vajaks 40 miljardi kWh energiasäästu tagamine 14 miljoni hoone soojustamist.

Kes viitsib, proovige ise teha stsenaarium ja jälgige ka elektri hinna muutusi!