Palju säästan säästupirniga

compact-flourescent-bulb.jpg

ERIK PUURA

Mõned lihtsad arvutused:

1) Pirni eluiga. Väidetavalt üks säästupirn (mis pole tegelikult palju erinev juba ammu kasutusel olnud elavhõbedalampidest, aga on väiksem ja teise kujuga) põleb keskmiselt 6000-15000 tundi ning tavaline pirn keskmiselt 750-1000 tundi. Ütleme nii, et vahe on keskmiselt 8-kordne.

AGA: säästupirni ei tohiks kogu aeg sisse-välja lülitada, kui see töötab vähem kui 5-minutiliste tsüklitega, siis küheneb selle eluiga umbes 7 korda! Nii et ruumides, kus käite vaid korraks (sahver, kelder, automaatne koridorivalgustus jne) ei pruugi säästupirnide paigaldamine olla hea idee. Peaks põlema korraga vähemalt 15 minutit, et eluiga oleks pikk.

2) Pirni valgustugevus. Sama valgustugevusega säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit.

3) Pirni hind. Tavaline pirn 4 – 10 krooni, säästupirn 40 – 80 krooni. Kallimad on vastavalt müüja kommentaaridele parema kvaliteediga, seega põlevad keskmiselt kauem. Ütleme, et hinnavahe on 15-kordne, mujal maailmas kohtab hinnanguid 3-10 korda.

Kui arvud oleksid õiged, säästupirn peab 6000 tundi vastu ning elektienergia hind on 1 kr / kWh, siis ühe 12 W säästupirni poolt tema eluea jooksul kulutatud elektri eest maksan 6000 * 0.012 = 72 krooni, pirni enda eest ütleme 80 krooni, kokku 152 krooni.

Sama valgustatuse annab 60 W tavaline pirn, sama perioodi vältel läheb vaja 6 pirni hinnaga 5 krooni, kokku 30 krooni – ning elektri eest maksan 6000*0.06=360 krooni, seega on koguarve 390 krooni.

Järelikult, kui see pika eluea asi on õige, tasub säästupirn ennast üle 2-kordselt ära ka juhul, kui hinnavahe on 16 korda (5 krooni 80 krooni vastu).

Kui aga panen säästupirni sinna, kus kogu aeg seda sisse-välja lülitan, siis väheneb eluiga kuni 7 korda ja sama perioodi jaoks on vaja veel 6 säästupirni, mis läheb mulle maksma lisaks 480 krooni – ja kulutus on mõttetu.

Nii et vastavalt teooriale pange säästupirnid eelkõige sinna, kus tuled põlevad korraga pikalt ja muidu pimedal ajal ka sisuliselt kogu aeg, siis võidate rahas.

Mis puudutab keskkonda, siis siin on pluss ja miinus. Säästupirn kulutab 4-5 korda vähem energiat, järelikult aitate kaasa keskkonna kaitsele. Samas sisaldab säästupirn elavhõbedat ning kui ta läbi läheb, peate seda käitlema nagu teisi ohtlikke jäätmeid – patareisid, akusid jne, st viima need ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Lisaks, kui säästupirn katki läheb, tuleb ruumi kohe umbes 15 minutit õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid. Tükkide eemaldamisel EI TOHI kasutada tolmuimejat ega märga lappi, vaid tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna need kahekordsesse kilekotti ning viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.

20 Vastust

  1. […] hoopis ausa ülevaate säästupirnide plussidest- ja miinustest, amalgaamplommide ohutusest või ohtlikkusest. Võib lugeda, kas saab elada Päikeseta või kuidas […]

  2. Meil läks säästupirn hiljuti katki, nö tuhandeks killuks ja ma ei tuulutanud tuba. Kuidas ennast nüüd kaitsta?

  3. Koondinfo selle kohta, mida teha säästupirnide ja kraadiklaaside purunemise korral, on kättesaadav inglise keelsena USA Keskkonnaagentuuri EPA kodulehelt http://www.epa.gov/mercury/spills/index.htm

    Ühes säästupirnis on ikkagi nii vähe elavhõbedat, et ühest korrast ei juhtu veel midagi, seetõttu selle ühe purunemise tagajärgi kartma ei pea. Edaspidiseks aga on hea teadmiseks võtta, et kui veel juhtub, siis selline ettevaatusabinõu pole kindlasti mitte liiast. Ütkeme kujundlikult nii, et kui teil oleks olnud kast säästupirnidega ning elevant oleks need kõik katki astunud, siis oleks konkreetne mõju võinud ka tervisele olla.

  4. Suur tänu lohutuse eest!
    🙂

  5. Huvitav, kas keegi loeb neid elusid ka, kes nende pirnide valmistamisel kahjustatud saavad?
    See peaks ka ju keskkonna tegur olema.

  6. kogu see jutt vaatab mööda LED-pirnidest, mis on ka aktuaalne teema. 110-voldiseid 60-W hõõglambi ekvivalenti saab vabalt jänkide veebipoodidest osta, 220-voldiseid on nats keerulisem hetkel leida aga on ka olemas kuskil saksa veebipoodides.

  7. http://www.treehugger.com/files/2007/11/cree_led.php
    http://www.treehugger.com/files/2007/06/led_replacement.php

    janiiedasi. Treehuggeri “LED” tagi all on palju huvitavat lugemist. Euroformaadis Philips Luxeon on ka kuskil jutuks.

  8. Ostsin ka kunagi neid säästupirne, mõtlesin et olen jube kaval. Aga reaalsus oli paraku selline, et valgust annavad nad lubatust tunduvalt vähem ja eluiga pole ka eriti parem tavalistest pirnidest. Põhim põlevad need pirnid võibolla tõesti aastaid, aga jäävad tasapisi tuhmimaks, nii et üle aasta eriti kasutada ei kannata.

  9. Mina olen aru saanud, et kasutada tasub tubades, kus on elekter pikka aega sees ja vähe lülitamist sisse-välja. Tubades, kus lülitamist palju, seal võib tavaline höögpirn mõttekam olla.
    NIng NB NB NB kindlasti pärast katki minekut viia säästupirn ohtlikesse jäätmetesse! Samamoodi ka halogeenpirnid, -lambid.

  10. Majanduslik efekt tekib siiski ainult riigi tasemel, tavalise majapidamise jaoks on tegu täiesti marginaalse kuluga. Kui tahad kodus energiat kokku hoida, tuleb tegelda suurkulutajatega — keerata küte kraad madalamale, pesta pesu 60 asemel 50 kraadiga (või vannis pesulauaga😉 ja nii edasi. Aga kui tahame globaalselt mõelda, siis tuleks vähem lennata ja vähem liha süüa.

    Kogu see pirnivärk on keskkonnateadliku elemendi jaoks ehk mingis mõttes märgiline, st kui kasutan säästupirni, siis kinnitan endale, et olen maru roheline. Aga tegelik efekt sellest on parimal juhul marginaalne.

  11. Tere!
    Kas te võiksite kirjutada ka köögihundist. Vaatasin netist ja seisukohad on nii vastakad, et ei teagi, mis siis õige on. Aga praeguse biojäätmete sorteerimise kohustusega tahaks selle paigaldamist kaaluda, soovimata tekitada lisakeskkonnakahju.

  12. Low-energy bulbs ’cause migraine’
    http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/7167860.stm

  13. Ostsin ka hiljuti oma esimese säästupirni. Põletanud olen teda korralikult, st kaua korraga. Aga iga kord kui ta välja lülitada, vilgatab ta õrnalt ehk u. 5-10 min. jooksul iga 10 sek järel. Kas see on normaalne?

  14. Noh, sellest köögihundist on arvatud nii, et pole hea biomassi kanalisatsiooni lasta, kus see kohtub kemmergust tulevaga ja muutub seetõttu paljude asjade jaoks kasutuskõlbmatuks. Samuti ei ole sealt tulev kraam eriti torusõbralik. Midagi oli veel, ei mäletagi täpselt.

    Vilkuva pirni omanikule
    —————————————–

    See pole normaalne, aga ilmselt midagi muud paha sellest sündida ei tohiks.

    Kui pidevalt vilgub, siis tuleks otsida elektrik ja paluda tal kontrollida, et faas oleks ikka läbi lüliti ühendatud. Siis võib lamp ka siis nõrgalt helenduda kui torud pihku võtta.
    Või vaadata, ega lüliti ei ole väikese indikaatorlambikesega mis välja lülitatud lambi puhul pimedas põleb.

  15. Arvutustes on väike ebatäpsus:
    Hõõglambi poolt kulutatavast energiast muutub enamust soojuseks, ja see ei lähe kuhugi kaduma -sellega lihtsalt kütame ruume.
    Rahaline kasu avalduks sellega valemiga :
    kasu = energia kogus * (elektrihind – küttehind)
    elektriga küttes on kasu kütteperioodil 0
    Kui küte maksab rohkem kui elekter (bensiinijaamast ostetud küttepuud ja kamin) toodab säästulamp kahjumit.

  16. Jah, see on täiendav komponent, mida ei hinnata. Sellised arvutused kehtivad eluruumide kohta, kus on näiteks keskküte, st sooja andmise süsteemi pole võimalik valgustuse poolt genereeritud täiendava soojusega ühildada ja kuna katlamaja tahab kasumit ka saada, tuleb talvel mõnikord isegi aknaid lahti hoida. Kuna valgustus hõõglampidega võtab tavakodupidamise elektriarvest vaid keskmiselt 8%, pole kokkuhoid eriti suur. Oletame, et inimene paigaldab säästupirnid, hoiab raha isegi kokku ja ehitab sauna elektrikerisega. Täiendav mugavus, mille arvel elektri tarbimine suureneb ca 1.3 korda. Kokkuvõttes elektri tarbimine hoopis kasvab.

  17. Üks üsna naerma ajav seik on ka see,
    et patareides ja akudes keelati elavhõbeda kasutamine, kuigi kogused seal olid üliväikesed ja elavhõne oli neis seotud inimesele väheohtlikul viisil,
    samas hakatakse promoma valgusallikaid mis toovad meiee kodudesse elavhõbedat selle kõige ohtlikumas gaasilises vormis?
    tundub et elavhõbedatootjatel oli lihtsalt vaja kuhugi oma toodet turustada patareituru ärakukkumisel?😀

    + veel mõned tähelepanekud:
    #sisse-välja lülitamise probleemile pole ei siin ega mujal hea vastust antud! – lihtsalt minnakse sellest üle? tavaline õhtu kodus seisnebki minumeelest selles et ollakse püsivalt 1-2 -hes ruumis, ja teistes käiakse ainult korraks midagi toomas/viimas.
    #esimesena keelustati just kõige suurema valgusviljakusega (st säästlikumad) hõõglambid! kus on loogika?
    #praktika näitab et need 80 EEK-sed säästulambid kestavad pigem kuni 2 korda kauem kui tavaline hõõglamp.

    Toodud arvutus on vägagi tendentslik Puura kohta. (illustreeriv pilt on samas üks populaarsemaid kuid vähem valgusviljakaid säästulampide disaine)

  18. Tegelikult võib suurte määramatuste juures arvestusest välja jätta hõõglampide hinna ning säästupirnide elektritarbe. Kogu hinnang sõltub sellest, kui kaua ostetud säästupirn meie poolt ette määratud kasutustingimustes vastu peab ja kui kvaliteetselt ta töötab, kas me oleme rahul selle valgusega, mis temaga juhtub (kas elavhõbe pääseb välja) ja kuhu ta pärast panna – võrreldes hõõglambi elektriarvega.

  19. Sääsr on sääst, aga suur küsimus on ka – kuidas neid utiliseerida?? Ma ei tea, kas on kuskil minu linnas mingisugune “utiliseerimispunkt”, kuhu neid lampe võetakse vastu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: