Geoloogia õpetamine tuleks viia meie koolidesse

Inimese ja geoloogilise keskkonna vahelised vastuolud suurenevad meie planeedil nii üha keerukamate tehnoloogiliste süsteemide loomise kui inimeste arvu suurenemise tõttu. Huvi loodusnähtuste ja nende põhjuste vastu on hüppeliselt kasvanud ka meie meedias – üheks põhjuseks on informatsiooni levi. Kogu maailm jälgis reaalajas nii Islandi vulkaanipurset koos tuha mõjuga lennukitele, Mehhiko lahe naftakatastroofi, Tšiili kaevurite päästmist, Ungari punase muda õnnetust ning sel aastal Christchurchi maavärinat ning Jaapani tsunamit koos kahjustustega tuumajaamas.

Minule tunduvad tänapäeva maailmas geoloogia alased teadmised elementaarsetena, mida iga inimene peaks teadma. Kus ja kuidas tekivad tugevad maavärinad? Miks kõik vulkaanid pole võrdselt ohtlikud? Kas peame kartma teisi taevakehi? Kuidas mõjutab keskkonda põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja põletamine? Kui kauaks jätkub maailma eri piirkondades põhjavett?

Need on vaid mõned elementaarsed küsimused, mida iga inimene peaks teadma. Mingisugune info geoloogia kohta kooliõpilasteni ka viiakse, kuid kindlasti on selle hulk väga väike.

Võib muidugi väita, kas kooliõpilastel juba niigi palju õppida pole. Ent arvan, et ilma praktiliste põhjalike teadmisteta planeedist Maa, tema ehitusest ja protsessidest on hoopis stressirohkem elada kui endale põhitõed selgeks teha. Siis pole vaja Eestis karta ka näiteks maavärinaid või tsunamisid. Kes tõesti ei tea, siis Eestis oleks maavärin magnituudiga 5 väga eriline sündmus. Selline energia vallandumine aga on 1000000 (üks miljon) korda väiksem kui äsja Jaapanis toimunud magnituudiga 9 maavärina puhul. Maavärina käigus vallandunud energiahulga skaala on logaritmiline, 2 ühiku vahe energia vallandumises on 1000-kordne.

Sain just sellise e-kirja.

maalima lõpp 2012aastal
See sõnum saadeti kõrge tähtsusega.
Vastasite 13.03.2011 21:18.
Saadetud: 13. märts 2011. a. 20:54
Adressaat: Erik Puura
Manused:
tere teile selline küsimus teile et lugesin internetist kodulehelt ja nüüd soovin küsida kas see on tõesti tõsi et 2012 aasta detsebris võib tulla maalima lõpp nagu teatlased räägivad kas eestit puututab ka see
—————————-
PARFÜÜMID kuni 70% soodsamalt!
Telli juba homseks.

– – –
Vastasin noorele inimesele, kes ilmselt tõesti maailma lõppu kardab, et miski ei viita sellele, et aasta 2012 saaks olema Maa geoloogilises ajaloos kuidagi eriline. Aga ilmselt tekib selliseid kartjaid ka Eestisse üha rohkem.

Eriti lahe oli hirmu külvamine kuupäevade liitmise kaudu, mida netiavarustes kohtasin.

09.09.01 (WTC terrorirünnak)
12.03.11 (Jaapani tsunami)
+ _________________________
21.12.12 (maailmalõpp)

Huvitav, missuguses maailma koolis õpetatakse kuupäevade liitmist?

Ka minu blogi loetavus maailmalõpu teemadel kasvas peale Jaapani maavärinat ja tsunamit hüppeliselt… Kes aga vähegi geoloogiat on õppinud, selliseid küsimusi ei küsiks ja järelikult kartma ei peaks. Ehk peaks Eesti geoloogid oma jõu kokku panema ja ühe tõeliselt hea kooliõpiku kirjutama?

4 Vastust

  1. Mõne aasta eest keskkooli lõpetanuna võin öelda, et baasteadmised geoloogia kohta saab iga korralik õpilane geograafiatundides kätte. Otseloomulikult on vaja ka kriitilist mõtlemist ja elutervet skepsist. Minu keskaaeg on võib-olla ajaliselt mulle liiga lähedal, et oskaksin asjalikke soovitusi pakkuda, kuid igasugune edasiminek hariduse kvaliteedis on alati teretulnud.

    Kusjuures justkui sinu palveid kuulda võttes on käesoleval nädalal Kuku raadio Raadioentsüklopeedias teemaks maavärinad ja sellega kaasnevad loodusnähtused.

  2. Mina (õpin ökoloogiat) ja mu graafilist disaini õppiv sõbranna oleme just viimasel ajal rääkinud palju sellest, kuidas ikka igasuguseid asju tuleks koolis justkui rohkem ja paremini õpetada. Mina leian aina enam, et loodusteadusest üldiselt antakse koolis täiesti vale pilt ja mu sõbranna leiab, et isegi korraliku disaini aluseid võiks igale inimesele õpetada, et maailmas vähem koledaid asju tehtaks.
    Nii et ühelt poolt nõustun ka sellega, et koolis jäetakse palju väga olulist õpetamata või õpetatakse täiesti kohutavalt halvasti. Teiselt poolt – äkki on paratamatu, et igaüks leiabki alles oma edasisel eluteel, et “SEE on kõige tähtsam ja sellest peaksid KÕIK rohkem teadma” ?

  3. noo, Erik, kui diskuteerida katastroofiteemadel siis kui võrrelda 2 stsenaariumit: väline oht kosmosest – suured tükid ainet mis võivad Maaga põrkuda versus seismilised protsessid, siis nende viimaste mõistmine, mudeldamine ning ennustamine on tänapäevaste teadmiset puhul praktiliselt võimatu. Alles kui mingid esimesed võnked tekivad võib kiirhoiatuse ette anda. Teisipidi tõesti, me teame millised on seismiliselt väheaktiivsed piirkonnad, Eesti siin Balti kilbi peal üks kindlamaid kohti vanajumala selja taga. Samas, kosmosest võib palju tundmatut tulla mida me märkame allest siis kui see meie ligidusse on jõudnud. Lisaks veel võimalikud ülisuure kiirguse allikad.

    Tegelikult ma lootsin siit leida diskussiooni tuumaenergeetika ohutusest, ehk veidi akadeemilisemat kui kusagil Delfi peldikuseinal. Jah, olen tuumaenergeetika suhtes suhteliselt kriitiline, aga veelgi enam kriitiline piiramatu energiakasutuse, vahet pole mis allikast see tuleb, suhtes. Puht emotsionaalselt olin sunnitud natuke pead noogutama kui erinevalt tehnika-optimistide kinnitusest Jaapani jaamades probleemid ikkagi tekkisid. Paljude inimeste suureks õnnetuseks😦

  4. WTC terrorirünnak toimus 11.09.2001 mitte 09.09.2001 nagu arvutuses kirjas. Hämmastav, kuidas seda erinevust ei märgata!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: