Peale kirjutist naftavabast tulevikust leidus palju skeptikuid, kes jätkuvalt selles kahtlesid – et küll otsime ja leiame veel. Aga mida pole, seda pole. Lihtsalt pole enam ka kusagilt otsida. Kindlasti mingil hetkel lähevad mängu polaaralad jne, kuid uute ‘suurte’ leiukohtade avastamine pikendab naftaajastut vaid mõne aasta võrra.
Järgnevalt mõned graafikud nafta lõppemise illustreerimiseks.
USA-s oli ‘Peak Oil’, kus tootmine oli suurim ning siis hakkas varude puudusel langema, juba aastal 1971. Euroopas on see mõned aastad tagasi kätte jõudnud. Venemaal saabub ‘teine tipp’ aastal 2010, vahepealsel langusel olid poliitilised põhjused. Hetkel ja lähiaastatel õnnestub Venemaal seetõttu nafta ja ka gaasi ekspordi najal tugevasti areneda, Euroopa sõltuvus impordist aga samal ajal kasvab. Võimalusi pakuvad varud sügaval ookeanide põhjas ja polaaraladel, samuti propaan ja teised suure rõhu tõttu vedelas olekus gaasid (P-NGL). Graafik ei sisalda põlevkivi ja õliliivasid, mis pakuvad pisut täiendavat armuaega.
Stsenaariume on mitmeid, järgneval graafikul on paljud neist kokku võetud.
Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri.
Mingil hetkel on otstarbekam säilitada naftat keemiatööstuse jaoks, mitte seda kütusena ära põletada.
Ning kokkuvõtvalt naftaajastu graafik pikema ajaperioodi suhtes – millest on näha, mida ‘Peak Oil’ endast tegelikult kujutab. Mõnel ja mõnekümnel aastal pole seejuures erilist tähtsust. Meie oleme maailma ajaloos Peak Oil põlvkonnad.
Filed under: Energia, Keskkond, Maavarad | 2 kommentaari »
Keskkonnaabi 