10. veebruaril 2009 algas uus 2008/2009 kursus. Seekord on arutluse all ka 21.12.2012 maailmalõpp. Keskkonnageoloogia teadmiste najal on hea kõik müüdid sellest, kuidas just sel päeval kõikvõimalikud katastroofid võivad toimuda, kummutada. Pole hullemat asja kui massipsühhoosile rajatud äri.
– – –
Veebruaris-märtsis 2008 toimub Tartu Ülikoolis järjekordne keskkonnageoloogia kursus, sellest ajast, kui ostsin Manchesteri raamatupoest Environmental Geology raamatu ja just täpselt nii stiihiliselt selle kursusega alustasin, on möödunud juba 15 aastat.
Viimastel aastatel on arutelud tudengitega läinud nii huvitavaks, et on lausa kahju, et need avalikkuseni ei jõua. Just seetõttu lõin 2007. aasta lõpus selle veebisaidi – et mõtted oleksid ka avalikkusele kättesaadavad ning tekiks materjali avalik arhiiv. Selle blogi materjale avaldavad ka Äripäeva online-väljaanne Novaator, Eesti Päevalehe blogirubriik ning Roheline Värav.
Blogi arhiivist saab teemade järgi lugeda ka vanemaid kirjutisi, mida on juba üksjagu kogunenud (vt vasak veerg ‘Categories’ alt).
Kõik loengud on eelmisest aastast videolindis ning internetist kättesaadavad. Loengute asemel toimuvad keskkonnageoloogia kursusel seminarid, esimene teisipäeval, 12. veebruaril kell 16.15-18.00. Toimumiskoht: Vanemuise 46 suur ring.
Teadmatus on stressi allikaks
Kui sul on probleem, siis sa tegeled sellega. Kui sa aga ei tea, kas sul on probleem või ei ole ja sa tunned, et keegi sellest ei hooli – siis jääd oravaks rattas, kes otsib väljapääsu ja lõpuks väsib ning alistub. Kui me ei tea, mis keskkonnaohud meid tegelikult ohustavad, siis kardame paaniliselt kõike. Seda kasutavad ära ajakirjanikud ja poliitikud ning meie paanika süveneb. Abi aga sellest tavaliselt suurt pole. Hullem veel – kui arvate, et teie piirkonnas on probleem ning sellest kartusest ka avalikult räägite, langeb teie kinnisvara hind! Tegelikult aga on võimalik, et ohud pole hoopiski suured ega olulised… Kui vaid teaks!
Tegelikult on ju väga hästi teada, kuhu see tee viib. Ainult teelised ei pruugi seda teada. Ühest küljest on see huvitavam – teisest küljest aga päikesepaisteline päev ei kesta igavesti.
Keskkonnaabi 
🙂