Uus lahendusvariant energia ja CO2 probleemile

Geeniteadlane Craig Venter, kes kaardistas oma genoomi ja ookeanide geneetilist mitmekesisust, on välja tulnud mõttega luua uus eluvorm, mis toitub CO2-st ning toodab jääkproduktina kütust, kirjutab Next Energy News. Kalifornias Montereys toimunud konverentsil, kus publiku hulgas olid muuhulgas Al Gore ning Google’i kaasasutaja Larry Page, tegi Venter teatavaks oma nn neljanda generatsiooni kütuseprojekti, mis asendaks täielikult nafta kasutamise ja töötlemise. Kusjuures ajaperspektiiv on käeulatuses – 18 kuu pärast peaks kütus valmis olema.

Huvitav, kas GMO-de vastased ka sellisest rakendusest ärrituvad? Plaan on ju päästa maailm kütusekriisist ja globaalse soojenemise võimalikest tagajärgedest! Alternatiivsed biokütused on kolmas põlvkond, geneetiliselt loodud uued eluvormid, mis toodavad jääkproduktina näiteks metaani, aga neljas põlvkond.

Disainimise komponentideks on 20 miljonit geeni ning piirangud eksisteerivad vaid kujutlustes, ütles Venter. Juba olemasolevaid organisme modifitseeritakse sünteetiliste kromosoomidega. Põhiprobleemiks kujuneb mitte uue organismi disain, vaid atmosfäärist piisava hulga CO2 kättesaamine.

Samuti pannakse uutesse organismidesse ‘enesetapu geenid’, mis võimaldavad juhul, kui organismid laborist plehku panevad, need kiiresti elimineerida.

Samuti töötatakse uute organismide kallal, mis toodavad gripivaktsiini ja teisi ravimeid. Venter lisas veel, et plaanis pole mitte luua inimest, vaid tagada inimese ellujäämine ajaks, kui ka inimese loomine on võimalik…

Marek Strandbergi jutust on võimatu sotti saada

Loen esimest, teist ja kolmandat korda Marek Strandbergi kommentaari tänases Äripäevas ning ei suuda neid ütlusi mõista. Ma ei pea ennast tuumaenergia kasutuselevõtu poolehoidjaks, küll olen valmis olema sõltumatu ekspert, sest sai kunagi õpitud keskkonnakaitset Manchesteris ning muuhulgas külastatud Sellafieldi tuumajaama ning radioaktiivsete jäätmete hoidlat, millele järgnes 6-aastane õppimine ja töö Stockholmi Tehnikaülikoolis üksuses, kus modelleeriti tuumajäätmete matmise keskkonnamõjusid viimase kui detailini.

Marek ütleb: rumal mõte on kasutada uraani energiat, kus aeglustamise protsessis kasutatakse uraani energiast vaid 1-2%. Minu mõte: aga kui protsessi ei aeglustata, toimub tuumaplahvatus. Ilmselt viitab Marek sellele, et uraani kasutamine tuumajaamades on üldse väga ebaefektiivne.

Jaanuaris 2008 oli ehitamisjärgus 34 tuumareaktorit koguvõimsusega 27798 MW, neist 7 Venemaal, 6 Indias, 5 Hiinas, 2 Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Euroopas ehitatakse ühte tuumareaktorit veel Soomes ja Prantsusmaal. Oma esimest tuumareaktorit elektrienergia tootmiseks ehitab Iraan.

Lisaks sellele on jaanuar 2008 seisuga kindlalt planeeritud ehitada veel 93 reaktorit koguvõimsusega 100595 MW ning tehtud ettepanekud 222 reaktori ehitamiseks koguvõimsusega 193095 MW. Suurimaid pingutusi tuumaenergeetika arendamises teeb Hiina (30 planeeritud, ettepanekud veel 86 ehitamiseks), plaanid on suured ka Indias (vastavalt 10 ja 9), Jaapanis (11 ja 1), Venemaal (8 ja 20), USA-s (7 ja 25), Ukrainas (2 ja 20) ja LAV-is (1 ja 24). Uuteks tuumaenergeetikat kasutavateks riikideks on kindlalt plaaninud saada Valgevene, Indoneesia ja Põhja-Korea, kavad on olemas Bangladeshis, Egiptuses, Tais, Türgis ja Vietnamis.

Kas kõik need plaanid on samasuguste rumalate mõtete tagajärg?

Marek ütleb: tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind. Samas ei maini ta seda, et tuumakütuse hind moodustab tuumaenergia hinnast hoopis väiksema osa kui nafta hind naftal baseeruva energia hinnast.

Veebisaidilt http://www.uic.com.au/nip08.htm saab lugeda ülevaadet “The Economics of Nuclear Power”.

Tuumakütuse hinna osa elektri hinnast väljendab 2003. aastal Lappeenranta Tehnikaülikooli teadlaste poolt koosatud diagramm, millest johtub, et tuumakütuse hinna kahekordistumisel tõuseb tuumaelektrienergia hind 11 protsenti. Sedavõrd suured on tuumakütusele kuluva rahaga võrreldes tuumajaama kapitalikulud ning kulutused hooldusele ning jaama käigushoidmisele. Nüüdseks on see % mõnevõrra kasvanud.

Seevastu gaasi hinna kahekordistumisel kasvab gaasijaama elektrienergia hind 60 protsenti, söe hinna kahekordistumisel 30 protsenti, turba hinna kahekordistumisel 33 protsenti ning puidu hinna kahekordistumisel 52 protsenti.

Marek ütleb: tuumaenergia on tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. Kas siis Eesti on ja jääb tehniliselt vähe arenenud ning madala julgeolekuga riigiks? Siin on loogikaviga, sest kui me energeetika sõlmküsimusi ei lahenda, siis just nii saabki olema. Vaheküsimus veel: kas tuuleenergiat kasutavaid riike iseloomustab tehniliselt vilets areng? Vastupidi, vaja on lahendada energia salvestamise ja jaotusega seonduvad probleemid!

Tuumaenergia kasutuselevõtu vastu on hetkel mitmeid argumente, mida hakkab kajastama Tartu Ülikooli poolt peatselt avaldatav veebisait www.tuumaenergia.ee, mis veel on arendusjärgus ja ei ole avalikkusele avatud. Kahe nädala pärast on veebisait üleval. Aga minu arvates tuumakütuse hinnatõus on ainus oluline argument, millele Marek viitab, samas pole ka selle osakaal tuumaenergia hinnast väga suur.

Lisaks veel: Leedu soov ei kipu realiseeruma? Leedus on see kogu rahvuse energeetilise sõltumatuse ja julgeoleku küsimus. Leedulaste jaoks ei saa juttugi olla, et plaan ei realiseeru. Kuidas ja kui kiiresti leedulased protsessi juhtimisega hakkama saavad, on omaette küsimus. Kui Eestis poleks olnud põlevkivi, siis oleks ka Eestis ammu oma tuumajaam või oleks meie sõltuvus idanaabri energiaressurssidest sisuliselt 100%-line.

1 tonn ülemäärast CO2 = 2 tonni kaevandatud põlevkivi

Selle lihtsa valemi võiks igaüks kõrva taha panna, kui läheb hinnangute andmiseks. Põlevkivi müügihind ulatub peaaegu 150 kroonini tonni eest. Ühe tonni põlevkivi põletamisel tekib umbes-täpselt 1 tonn  CO2. Ning 1 tonni CO2 kvoodi hind, mis oli vajalik osta Eesti-sisese elektrimüügi tagamiseks, oli jaanuaris 20.3 eurot ehk pisut üle 300 krooni tonni eest. Kokku oli jaanuaris vaja osta 110000 tonni heitmekvoote maksumusega 35 miljonit krooni.

Ka Euroopa arendusprojektid, mis töötavad välja meetodeid CO2 eemaldamiseks, näiteks paigutamiseks maa alla, on eesmärgiks seadnud vähendada eemaldamise hinda 50-60 eurolt 20-30 euroni tonni eest. Nii et ka parimate tehnoloogiate rakendamisel kehtib pealkirjas toodud valem. Vaid üksikutes maailma piirkondades, kus tänu CO2 pumpamisele tühjenevasse naftamaardlasse õnnestub nafta saagist tõsta, võib CO2 kasutamine olla majanduslikult isegi otstarbekas.

Üleeile viisin küsitluse läbi TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas minu loetavat keskkonnageoloogiat õppivate tudengite seas. Tulemused olid sellised:

41 arvasid, et globaalne soojenemine toimub ning on täielikult või osaliselt inimese põhjustatud;

10 olid arvamusel, et globaalne soojenemine küll toimub, kuid sel pole inimtegevusega olulist seost;

7 arvasid, et globaalne soojenemine on müüt ning pigem võib lähiajal toimuda jahenemine.

Igal juhul peab europoliitilise otsusega Eestile kehtestatava ülenormatiivse CO2 kvoodi ostmise või kasutusele võetava eemaldamise (kui me selleni jõuame, sest geoloogilisi eeldusi Eestis pole…) kinni maksma elektritarbija.

Keskkonnamäng II küsimus 4

Seekordse keskkonnamängu viimane… Ja vastused ikka keskkonnaabi@gmail.com, nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt 24 h jooksul – voor lõpeb 28.02.2008…

Mis on piltidel kujutatud 2 asja nimed?

Eesti peaks käivitama elektriautode tootmise

Missuguse majandusharu arengusse võiks eestlased ise investeerida? Erinevaid aspekte kaaludes arvan, et Eesti võiks ise hakata kokku panema elektriautosid ja teisi akudel töötavaid elektrilisi transpordivahendeid. Mitte nii eksklusiivseid, mida Tesla Motors teeb, vaid rahulikke, kvaliteetseid ja praktilisi, nagu näiteks see inglaste piimaauto, mis loomulikult põhineb vanemal tehnoloogial ning mille muudab praktiliseks vajadus pidevalt peatuda.

Selle ettepaneku üheks põhjenduseks on tuuleenergia võimalused, millest just kirjutasin. Meil on võimalik suur osa transpordisektorist üles ehitada sisuliselt emissioonivabana – kasutame tuuleenergia tippaegu akude laadimiseks transpordisektori jaoks. Kuna tuuleenergia põhiprobleemiks on vajadus seda akumuleerida, siis me ei akumuleeri seda mitte spetsiaalsetesse süsteemidesse, mis tõstavad tunduvalt energia hinda, vaid transpordisektori energiaallikatesse, mida on niikuinii vaja laadida – kui trandpordisektor sellel põhineks.

Eestis on kokku pandud vormelautosid, busse, ekskavaatoreid… Kõik on olnud võimalik. Ka teadlased on meil (veel) olemas, kes teavad trende ja oskavad soovitada, missugused energiaallikad on kõige optimaalsemad (akud, suruõhk…). Ise kompetentsi kokku pannes ja üles ehitades saaksime muutuda sarnasteks näiteks hispaanlastega, kes mitte ei tooda tuuleturbiine oma kodumaal, vaid avasid tehase ka USA-s.  Alustada võiks kindlatest mudelitest koostöös välismaise autotootjaga. Koostöös tanklakettidega oleks vajalik üles ehitada kiirlaadimis- või akuvahetusjaamad. Olles omandanud vajalikud kogemused muutuks selline tootmine üheks Eesti peamiseks eksportijaks. Kas Eestis leidub investoreid, kes sellisele väljakutsele vastaksid?

Mida igaüks võiks teada asbestist

Kõigepealt, geoloogilises mõttes kuuluvad asbestide hulka kuus looduses küllaltki tavalist kiudjat silikaatset mineraali – keerdjate kiududega krüsotiil e krüsotüül ning nõeljate kiududega amosiit, krokidoliit, tremoliit , aktinoliit ja antofülliit. Iga geoloogiatudeng on neid mineraale geoloogia praktikumides määrama õppinud.

Kuna kiulisi materjale saab kasutada näiteks riide valmistamiseks, siis juba vanad kreeklased, roomlased ja pärslased kasutasid asbestist riideid ja laualinasid. Ka kuumakindlad omadused leidsid kasutust, rikkad pärslased puhastasid külaliste hämmastuseks asbestist riideid lahtise tule leekides.

Huvitav on, et asbesti terviseriskid olid tegelikult juba ammu teada, näiteks Plinius Vanem märkas, et asbestist riideid valmistanud orjadel esinesid kopsukahjustused. Teati ka, et asbesti kiud põhjustavad naha sügelust. Aga aeg läks mööda ning inimkond ei osanud vana aja tarkade ülestähendustest järeldusi teha.

Tööstusrevolutsiooni käigus muutus asbest laialt kasutatavaks ehitusmaterjaliks. Asbestikiud on väga kuumakindlad ja tugevad ning neid kasutati aastaid soojusisolatsioonimaterjalina, näiteks soojusisolatsiooni- ja kattekihtide paigaldamiseks, nn tulekindlates kangastes, paberis ja plaatides, siduri ja piduri hõõrdkatetes, eterniittoodetes, elektriisolatsioonimaterjalides, betoonis, tellistes ning isikukaitsevahendites jne. Kõige enam on kasutatud krüsotüüli e krüsotiili, mis on valge värvusega, näiteks USA ehitistes 95% asbestist on just krüsotüül e krüsotiil. Laialdaselt on kasutust leidnud ka pruuni värvusega amosiit (leiukohad peamiselt Aafrikas) ja sinise värvusega krokidoliit (leiukohad Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Venemaal). Teisi asbestimineraale on vähem kasutatud, kuid ikkagi sisalduvad paljudes ehitus- ja soojustusmaterjalides. 2005. aastal toodeti maailmas 2.2 miljonit tonni asbesti, 40% Venemaal, järgnesid Hiina ja Kasahstan.

Asbesti kasutamine on ainuüksi USA laevaehituses hinnanguliselt põhjustanud või põhjustamas umbes 100000 inimese enneaegse surma, kuna asbesti kasutati tuhandete tonnide kaupa torude, katelde, mootori ja turbiinide isoleerimiseks. II maailmasõja ajal oli USA sõjalaevaehituses umbes 4.3 miljonit töötajat, iga tuhande töötaja kohta 14 töölist suri mesotelioomi tagajärjel – see on kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat.

Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi spetsiifiline ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga mesotelioomi diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat.

Teine progresseeruv hingamisteede haigus on asbestoos, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või difuusne pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.

Siiski on võimalik, et organismil õnnestub asbesti mõjuga osaliselt hakkama saada. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks – need on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks.
Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil.

Kõigest sellest on ilmselge, et asbestiga ei tohi mängida, kuigi on tegemist täiesti looduslike mineraalidega. Asbestoosi esimene diagnoos pandi Inglismaal 1924. aastal, mesotelioomi hakati siduma asbestiga alles 1940-ndatel aastatel.

Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbesti.

Ohustatud kutsealadeks on näiteks torulukksepad, soojustehnikud, elektrikud, tislerid, vaip- ja muude põrandakatete paigaldajad, sisekujundajad, hooldustöötajad, majahoidjad, katusepaigaldajad, koristajad ning muud kutsealad, mille puhul on vaja pääseda ligi või lammutada katusetühimikke, alusplaate ning muid nn varjatud alasid.

Kuidas asbestiga võimaliku kokkupuute korral käituda nii tööandjate kui töötajate poolt? Seda kõike ning palju muud asbesti kohta saab lugeda Tööinspektsiooni poolt loodud kodulehelt. Eestikeelses Wikipedias aga on asbesti käsitlev artikkel senini mannetu.

Kokkuvõtteks: asbesti mõju sõltub sissehingatava asbestimineraali iseloomust, sissehingatud asbesti hulgast ning organismi vastupanuvõimest. Mõju aga võib ilmneda alles mitmete kümnete aastate möödudes! Kaitsevahendite kasutamisega ja õige käitlemisega aga on võimalik ehitustöödel asbestiohte vältida.

 

 

Tuuleenergia kasutamine nõuab teisitimõtlemist

Meil on olemas ökoloogiliselt puhas ja taastuv energiaallikas – tuul. Tuuleenergial on vaid üks puudus: kui tuul ei puhu, siis energia pole kättesaadav.

Oleme mõelnud, kuidas tuuleenergia kõikumisi kohandada oma igapäevaeluga – kust saada tuulevaikuse perioodidel lisavõimsusi või, vastupidiselt, kuhu tuule puhumise ajal ning madala energiatarbimise korral tuuleenergiat ära sokutada või akumuleerida. Aga me pole mõelnud sellele, kuidas oma igapäevaharjumusi, eluviise ning äritegevust kohandada vastavaks tuuleenergia kättesaadavusega.

Ulme ja soga?

Ei usu. Mis näiteks takistab organiseerimast enamuse kohalikust transpordist akudel töötavate elektriautode abil ning laadida akusid just siis, kui tuuleenergia on kättesaadav? Peab olema lihtsalt teatud ulatuses akude tagavara. Sellise süsteemi võiks pilootprojekti raames välja arendada kõigepealt näiteks kusagil saarel.

Mis takistab ka igapäevaelus arvestamast tuuleenergia kättesaadavusega? Juba praegu kütame ju odavama ööelektriga, mille hind ongi loodud vajadusest tarbimist ühtlustada. Automaatsete kütte- ja jahutussüsteemide väljaarendamine, mis arvestavad tuuleenergia kättesaadavust, on üks lihtsamaid lahendusi.

Kas on võimalik arendada energiamahukat tootmist, mille suurim energiavajadus reguleerida vastavusse tuuleenergia kättesaadavusega? Arvan, et kui sügavalt järele mõelda, mida ja kuidas toota – siis kindlasti. Igal juhul oleks vajalik tekitada tuuleenergeetikute ning energiamahuka tootmise ja transpordi vallas tegutsevate ettevõtjate konsortsiume, et üheskoos arendusplaane paika panna.

Erinevate lahenduste kombinatsioonina võivad vajadused energiat juurde hankida või ära sokutada muutuda oluliselt väiksemateks kui praegu. Kõiki neid kombinatsioone saab reguleerida sobiliku hinnapoliitikaga.

Mina alustaksin pilootprojektina näiteks ühest saarest. Täiendava lisaväärtusena saab arvestada kindlasti tulu, mida selline saar või piirkond saab rahvusvahelisest tähelepanust.

Kõige tipuks on sellised lahendused kindlalt suunatud kaugemasse ajaperspektiivi, kui tavakütuste hind mitmekordistub ning varud on lõpuks üldse ära tarbitud. Aga ilmselt mitte ainult – mäletan enda jaoks toona imelikku kogemust aastast 1992 Inglismaa lõunarannikul, kui autojuht andis tangitud kütuse eest müüjale 20-naelase ja midagi tagasi ei saanud. Peagi saabub hetk, kus kahest 500-kroonisest võib sõiduauto tankimisel väheks jääda…

– – –

Kuulutus Iirimaa lehest: müüa 1985. aasta VW Golf

Vaid üks juht, läbisõit 15 km

Kasutatud ainult esimest käiku ja tagasikäiku.

Kihutatud ei ole, originaalkummid, originaalpidurid, originaalõli ja originaalkütus.

Tartu Ülikool avab tuumaenergia veebisaidi

11. jaanuaril tegin oma blogis ettepaneku käivitada tuumaenergia infokeskus. Mõeldud-tehtud. Märtsi keskpaigaks peaksid Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogiainstituut ja füüsika instituut jõudma niikaugele, et veebisait on avatud ning algab pidev töö informatsiooni hankimise, edastamise ja analüüsimisega.

Näeme Tartu Ülikooli rolli erapooletu teavitaja ja analüüsijana, samuti info vahendajana mujalt maailmast. Ootame, et ka teised ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate liidud ja teised võimalikud partnerid kaasa mõtleksid ja defineeriksid oma nägemuse ja rolli veebisaidi suhtes, oleme avatud koostööpakkumistele, konstruktiivsele kriitikale ning vastame asjalikele küsimustele.

Erinevalt Kesk-Euroopa riikidest, mis juba vaevlevad energiakriisis ning näevad Venemaa gaasis ühte peamist lahendust, oleme meie Eestis paremas seisus – meil on mitmeid valikuid. Samas pole ükski valik ideaalne. Peame otsima vastuseid kolmnurgast, mille tippudeks on hind, keskkonnareostus ja -riskid ning julgeolek. Keskkonnareostus ja -riskid omakorda on väga mitmetahuline teema, sest kombineeruvad kohalik, regionaalne ning globaalne mõju, samuti mõjud ja riskid inimesele ja ökosüsteemide eri osadele mitmesuguseid erinevaid teid pidi. Peame otsima võimalikke lahendusteid ning oskama samas stsenaariume projekteerida kogu maailmas toimuva tehnoloogilise arendustegevuse suhtes. Selleks aga on vaja informatsiooni ning kompetentset analüüsi.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstuut teeb juba tõsiseid jõupingutusi energiasäästu valdkonnas, aidates projekteerida ja ehitada energiasäästlikke hooneid. Energiavajadust on võimalik vähendada praegusega võrreldes kuni 10 korda, lähieesmärkidena siiski oleme seadnud 2-3 kordse efektiivsuse. Kuid on naiivne arvata, et energiasääst meid päästab, sest inimene muutub üha mugavamaks ning energiatarbimine elatustaseme kasvuga tegelikult ikkagi ainult kasvab.

Lähtume põhimõttest, et informatsioon ja teadmised on maailmas ainsad ressursid, mille kasutamine nende varusid hoopis suurendab.

Keskkonnamäng II küsimus 3

Võrreldes eelmise nädalaga on täna sprindivoor, head sprintimist. 

Reeglid. Vastus tuleb saata nii kiiresti kui võimalik e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com. Võidab kiireim. Kui sama vastaja vastab mitu korda, läheb arvesse vaid esimene vastus. Kokku on aega vastata 24 h. Võitja avalikustan täna hilisõhtul. Kõikide vastajate vahel kuu lõpus loosiauhinnad.

Küsimus: Mis linnas on tehtud need pildid?

Alustan aga vihjest: linna nime esimene pool on ära peidetud sellel pildil, mis ei ole tehtud küsitavas linnas.

Ning nüüd kolm pilti küsitud linnast:

Pa drita! – Elektrit pole!

Ka albaanlaste leidlikkuses ei maksa kahelda. Kui majas elektrit pole, aetakse mersu akna alla ning tõmmatakse aku pealt juhe 4. korrusele – vt fotot. Kas pole hea idee elektrigeneraatoriks – osta võileivahinna eest vana roostetanud diiselauto, mille mootori töötundide arvus ei maksa kahelda – ning elekter on olemas!

Kloonimisest

Tegin väikese valikulise ülevaate kloonimisest. Head lugemist!

Raadiosaade Geenitoimikud, seitsmeteistkümnes saade 28.05.2003.

Vastab geeniuurija Mart Viikmaa.

Saatejuht: Missugune kloonimine on praegu lubatav või mõeldav?

Mart Viikmaa: Kloonimist on väga mitmesugust ja seda on inimene rakendanud juba ammust aega ja rakendab edaspidigi. Näiteks taimede juures. Paljusid kultuurtaimi paljundatakse just kloonimise teel. Kui me paneme kartulit, siis me kloonime taime, kui me poogime viljapuid, siis me jälle kloonime. Praegu on kloonimine oma aktuaalsuse saavutanud seoses imetajate kloonimisega ja sealt edasi siis potentsiaalselt inimese kloonimisega. Loomade kloonimist on paljude liikide juures tehtud nii teaduslikul otstarbel kui ka juba praktilises tähenduses. Mõningatel juhtudel on väga väärtuslike tõuomadustega veiseid kloonitud, on siirdgeenseid loomi kloonitud – niisuguseid, kelle organismi on väga õnnestunult sisse viidud inimese geen. See loom toodab inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab paljundada kindlate omadustega loomi.

Saatejuht: Kas seda nimetataksegi terapeutiliseks kloonimiseks?

Mart Viikmaa: Ei. See ei ole terapeutiline kloonimine, terapeutiline kloonimine oleks inimese puhul. Põhimõtteliselt oleks siis inimese kloonimist võimalik jaotada kahte tüüpi kloonimiseks. Esiteks reproduktiivne kloonimine, mis tähendab uute kloonindiviidide kloonimist, olemasolevate geenkoopiate tekitamine. Loomade juures seda laialt juba ka tehakse. Teiseks terapeutiline kloonimine, mis ei ole uute indiviidide tekitamine. See tähendab kloonembrüote loomist tüvirakkude saamise eesmärgil. Katseklaasis kasvab embrüo kuni neljateistkümne päeva vanuseks ja selle rakud on väga suure arengulise potentsiaaliga. Nendest võib vastavate mõjutustega saada erinevate kudede rakke ja isegi kasvatada organeid. Neid kudesid ja organeid saaks kasutada siirdamise otstarbel, kahjustunud kudede või haigete organite asemel nendel inimestel, kellelt on võetud rakutuum kloonembrüo tekitamiseks. Siirdatavad koed ehk transplantaadid on täpselt sama geneetilise informatsiooniga, sama genotüübiga nagu doonor. Mingisuguseid immunoloogilisi tõrjeprobleeme siirdamisel ei teki. Terapeutilist kloonimist nähakse perspektiivis selliste haiguste puhul, nagu suhkruhaigus, mille korral on insuliini tootvad rakud organismis hävinud. Või siis mitmete neuro-degeneratiivsete haiguste puhul, nagu Parkinsoni tõbi või Huntingtoni tõbi, mille korral normaalseid ajurakke viiakse hävivate rakkude asemele. Kui reproduktiivne kloonimine on paljudes riikides seadustega keelatud või väga tugeva eetilise kontrolli all, siis terapeutiline kloonimine on mõnel pool seadusega lubatud. Esimesena tegi seda vist Suurbritannia.

Saatejuht: Kui Te vaatate tulevikku, kas Te näete, et kunagi muutub inimese kloonimine vajalikuks ja aktsepteeritavaks?

Mart Viikmaa: Mõned väidavad juba praegu, et on vajadus. Ameerika Ühendriikides on loodud kloonimist soovivate inimeste andmebaas ja seal on juba väga palju sooviavaldusi väga mitmetel põhjustel. Näiteks kui laps hukkub, siis paljud soovivad last asendada, sest nad on juba harjunud tema välimusega. Niisugused soovid on olemas ja mõned peavad mõistlikuks sellistel juhtudel kloonimist rakendada. Praegusel ajal on küll inimese kloonimine enamikes riikides seadusega keelatud, aga mõned erafirmad ei näe keeldu. Kõige tuntum on selles mõttes ususekt Raeli poolt loodud kloonimisfirma Clonaid ja nemad on teatanud, et nad on mitu inimest klooninud, st mitu kloonindiviidi on sündinud.

Saatejuht: Kas Te peate usutavaks selliseid väiteid?

Mart Viikmaa: Keegi ei saa praegu öelda, kas need väited paika peavad, sest mingeid geneetilisi tõendeid kloonindiviidide kohta ei ole. Seda oleks kerge tõestada vastavate molekulaargeneetiliste uurimustega. Firma ei ole seni vastavaid eksperte enda juurde lasknud. Enamus teadlasi peab seda asja siiski blufiks. Loomade klooniminegi on küllal vaevaline. Seda on pikka aega üritatud, meetodeid arendatud, kuid siiski õnnestub see väga harva. Maksimaalselt hea tulemus on see, kui umbes kolm protsenti kõigist kloonimiskatsetest lõpeb elusa järglase sünniga.

Kloonimine kaotaks inimese viljatusmure. EPL 21. juuli 2006, autor: Mirko Ojakivi.

Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kommentaar Richard Villemsilt, Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt.

Selleks puudub ratsionaalne põhjus. Argument, et see oleks teadusele suur väljakutse, ei ole piisav. Kui rääkida, et see lahendaks inimeste viljatusprobleemi, siis ma arvan, et inimesi on Maal niigi liiga palju. Usutakse, et oleks piisav, kui meid oleks kaks miljardit. Olukorras, kus liikide väljasuremise kiirus on väga suur, kasvab jõudsalt inimeste arv. Seepärast pole inimese kloonimine vajalik. Evolutsioon põhineb sellel, et ükski järeltulija pole oma vanema perfektne koopia. Kui kõik oleks perfektsed koopiad, siis poleks evolutsiooni. Looduslik valik ei saa toimuda, kui kõik on sarnased. Kloonimine kaotaks loodusliku valiku. Samas usun, et praegu poleks tehniliselt võimalik tervet inimest kloonida. Lahendamata on hulk küsimusi. Kuid kui kloonimistehnikaid täiustada ja kulutada selleks sama palju raha kui USA on kasutanud Iraagis, siis ma usun, et suudetakse kloonida terve inimene.

Firma Clonaid koduleht.

‘Oleme aidanud ilmale tulla viiel kloonitud imikul. Pakume oma teenuseid viljatutele ja homoseksuaalsetele paaridele, HIV-i nakatunutele, oma lähedase kaotanud inimestele ja Teile, mistahes põhjusel Te seda sooviksite.’

– – –

Clonaid ei ole suutnud tõendada, et neil kloonimine nüüd juba üle 5 aasta tagasi tõepoolest õnnestus ning kloonitud imik nimega Eve ja veel neli last tõepoolest sündisid. 2003. aasta kohtudokumentidest on teada, et firmal on kaks töötajat, kuid puudub aadress ja juhtkond. Firma juhiks on Dr Brigitte Boisselier, kes on ühtlasi Raeli ususekti piiskop. Sekt näeb kloonimises esimest sammu inimese surematuse saavutamisel.

Ka Clonaidi koduleht ei anna mingit infot nende asukoha ja seotud isikute kohta, kontaktivõtuks tuleb täita spetsiaalne vorm, mille lõpp on selline:

Your Interest: (tick one or more)
Having a cloned child
Having my cells preserved (Insuraclone™)
Having my pet cloned (Clone-a-Pet™)
Purchasing eggs (Ovulaid™)
Investing in Clonaid™
An interview (media or students)
Becoming a scientific partner of Clonaid
Other

Maailma esimene tellimus kloonitud koerale

Aasta 2008 jääb ajalukku sellega, et üks USA naisterahvas esitas tellimuse Lõuna-Korea firmale RNL Bio oma bullterjeri kloonimiseks, kirjutab BBC. Koera nimi on Booger, kelle kõrvast eemaldati kude kloonimiseks vahetult enne surma üle pooleteise aasta tagasi. Ja maksma läheb see lõbu umbes 150000 USD ehk siis 1.6 miljonit krooni tänase kursiga.

Kloonitakse Söuli Rahvusülikoolis – seal klooniti ka 2005. aastal maailma esimene koer, afgaani hurt nimega Snuppy. Firma juhi jutu järgi on see hind õiglane, lääneriikides on inimesi, kes on nõus maksma isegi rohkem. Lähiaastatel oodatakse sadu uusi tellimusi, sealhulgas narko- ja pommikoertele. Kui kloonimine saavutab tööstuslikud mõõtmed, võib hind 3 korda langeda.

Koera omanik Bernann McCunney raha pärast ei põe, sest tema surnud bullterjer päästis tema elu, kui teda ründas teine koer. Kloonimist juhtiv professor Lee Byeong-chun pärineb uurimisgrupist, mida juhtis teadusvõltsingutega tegelenud ning hetkel süüdistuse all karistust ootav tüvirakuteadlane Hwang woo-suk. Samas on uurimisgrupil õnnestunud kloonida nii koera kui hallhunti.

USA valmistub luuresatelliiti tulistama

Kuigi 28. jaanuari uudistes väitsid ameeriklased, et risk inimestele nende luuresatelliidi peatselt toimuva kokkupõrge käigus Maaga on sisuliselt olematu, andis president Bush loa satelliiti tulistada, kirjutab BBC. Põhjuseks tuuakse satelliidi kütusepaakides oleva vedela raketikütuse komponent hüdrasiin, mis võib kokkupõrkel Maaga aurustuda ning gaasid kujutada inimestele tõsist ohtu, kui keegi läheduses peaks paiknema. Võimalikud mõjud on sarnased klooriühendite või ammoniaagi sissehingamisega kopsukahjustustest surmani, riskiala suuruseks on 450 kg kütusekoguse juures arvutatud umbes ühe hektari suurune territoorium.

Senini pole osatud ka täpselt määratleda võimaliku maalekukkumise aega, räägitakse hilis-veebruarist ning varajasest märtsist. Satelliidi tulistamiseks aga avaneb võimalus juba 3-4 päeva pärast ning aega tulistamiseks on umbes nädal. Tulistamise tulemusena pihustuks hüdrasiin ohutult laiali ning Maale kukuksid vaid väiksemad satelliiditükid.

Kindral James Cartwright väidab, et tulistamise põhjuseks ei ole satelliidis sisalduv konfidentsiaalne informatsioon ja satelliidi salajased osad, sest need põleksid atmosfääris niikuinii ära. Kütusepaak aga on sellise ehitusega, et sellega ei pruugi enne Maaga kokkupõrget midagi juhtuda.

Tulistamine on plaanitud toimuma laevalt Aegis relvasüsteemiga, mis on loodud ballistiliste rakettide allatulistamiseks ning loodetakse ühele täistabamusele, kuigi kokku on varus 3 modifitseeritud Standard Missile 3-e kolmel eri laeval. Tulistamine peab aset leidma enne luuresatelliidi sisenemist atmosfääri, sest atmosfääritingimused on nii kõikuvad, et täpne tabamine on sisuliselt võimatu. Kui esimene lask ebaõnnestub, otsustatakse, kas korrata katset või mitte. Kokku on Aegis süsteemiga varustatud laevu maailmas 108, lisaks USA-le ka Jaapanil, Hispaanial, Norral ja Lõuna-Koreal.

Puuduta India mehe saba – saad terveks!

13 tolli ehk 33 cm – nii pikk on Indias Lääne-Bengalis elava Chandre Orami saba oddee.com andmetel. Ümbruskonna inimestel on tema sabasse usku – puuduta seda, ja saad terveks! Ka Chandre ise arvab, et ta on juba paljusid aidanud. Tuhanded inimesed seisavad järjekorras, et saada saba puudutada.

Kahjuks on tal osutunud keeruliseks leida endale normaalset abikaasat. Juba 20 neidu on tema abieluettepaneku tagasi lükanud.

Arstid on pakkunud Chandrele abi saba eemaldamiseks. Chandre õde Rekha aga väidab, et tema vend ei saa ilma sabata hakkama, sest see on osa tema elust, tema olemusest. Chandre on oma õega nõus. Õige naine peaks armastama teda sellisena, nagu ta on loodud.

Vaadake kindlasti ka videot!

Keskkonnamäng jõudis inimvõimete piirile: II-2 tulemused

Tõepoolest – selgeks teha, kuskohas suures maailmas on just see koht, kus poolpaljad inimesed augus kükitavad mingite viltuvajunud metalltünnide taustal ning teised neid pildistavad – no kuulge!

Kokkuvõttes selgus, et keskkonnamängus on tekkinud Eesti mälumängu Indrek, Jevgeni ja Ivo, kes leiavad ikka ja tavaliselt kiiresti õiged kohad üles. Nendeks on Ivo (ongi Ivo!) Volt, Katrin Enno ja leheneeger = Triin Olvet. Ajad seekord vastavalt 1:26, 4:27 ja 16:12. Veel viimasel hetkel lisandusid Jaan Olvet 22:32, Mait Urbanik 23:35 ja Merle Mandel 23:42. Niisiis kokku 6 õiget vastust. Oli ka kolm kiiret riskipakkumist – Havai, Island ja Kuriilid, seekord siiski viltu.

Vaimukuse eest tõstan esile Reigo Lehtlat. ‘Pakun vastuseks: Kuriili saared (ei leidnud küll sellist pilti veebist aga puhtloogiliselt tuletatud – valged inimesed, koledad rõivad, talisuplus, vulkaaniline must rand, geotermaalenergia, sopkad, laga (pikalivajunud kütusemahutid?) tagaplaanil, tegu ilmselt saarega, tõenäoliselt oled geoloogina ise seal käinud ja mingi nostalgiline lugu seostub jne).’ Väga hea oletus! Kahjuks seekord mööda…

Ivo muidugi tunnistas, et kui muud otsingud kinni jooksma kippusid, kasutas ta erilist võtet ning nuhkis pildi ‘properties’ alt välja fotograafi nime, edasine oli juba vormistamise küsimus. Olin jällegi seljatatud uue võttega, peab küberkaitset tõhustama…

Nagu ka Ivost aru sain, oli üldlevinud valeteooria see, et kus mujal inimesed rauakolakate juures augus viibivad kui kusagil Venemaal ning enamik aega kulus otsinguteks Venemaa mõõtmatustes avarustes.

Katrin pööras tähelepanu järgmistele asjaoludele: ühesugused jalanõud, riietus ning mootorpaat, millega oli kaldale tuldud – siit viis mõte kruiisile; päikseprillid viitasid intensiivsele valgusele, kuigi ilm paistis mitte just väga hea olevat. Siit liikuski mõte Antarktikale ja Arktikale.

Ka Jaan Olvet jõudis lõpuks õigesse punkti välja ‘Antarctica cruise tourists bath’ abil.

Oli üks lihtsamatest lihtsam lahendus, kaks õigesti oletatud otsingusõna – ja pilt oleks välja tulnud teisel lehel. Need olid ‘bath’ – nimi, mille autor sellele pildile pani, ja ‘volcano’, sest mis muu see ikka maapinda nii soojaks kütab.

Raskema otsinguga oleks kohale jõudnud ka Wikipediast ‘ghost town’ kaudu, kus see koht ära nimetatud, pilt on siiski teine – ilmselt üks neid hooneid, mis vannitamispildil kaugel udus paistab.

Kõige otsesem vihje aga oli küsimuses endas. Ühest küljest ei olnud tegemist pettusega, teisest küljest aga… Pettuse, altvedamise üks inglise keelseid vasteid on DECEPTION ning tegemist on Deception Islandiga Antarktikas Lõuna-Shetlandi saarestikus. Üks omapärasemaid kohti kogu maailmas. Selle kraatris paiknev Kroneri laguun on ainuke geotermaalne veekogu Antarktikas. Veelgi konkreetsemalt oli pilt tehtud Whalers Bays.

Alates 19. sajandi algusest oli Pettusesaar koht, kuhu hülgekütid said Antarktika tormide ja jäämägede eest peitu minna. 1906. aastal asutas Norra-Tshiili vaalapüügifirma baasi, see ettevõtmine pani ka lahele nime Whalers Bay. Seal keedeti vaaladest õli ning nendes suurtes roostes tünnides hoitigi vaalaõli. 1931. aastal muutus see tegevus majanduslikult mõttetuks. 1969. aastal toimunud vulkaanipurse aga mattis juba varem mahajäetud asula osaliselt enda alla. Saarel on olnud ka palju teadusuuringute baase, kuid vulkaan on nende hävitamise eest korduvalt hoolt kandnud. Aastal 2000 oli saarel vaid hispaanlaste ja aregentiinlaste baas, needki kasutuses vaid suvel.

Nime saarele andis ameerika hülgekütt Nathanial Palmer, kes külastas saart 1820. aastal. Kaugelt näeb saar välja nagu saar ikka, tegelikkuses aga on selle keskel suur 12 km läbimõõduga kraatrilaguun – sellest selline nimi. Tegu on ühe suurima maailma loodusliku sadamaga, kuhu avaneb vaid 230 m laiune sissepääs.

Vaatamata ‘kahtlasele võttele’ kuulutan võitjaks Ivo. Ning ühtlasi luban, et hakkan nüüdsest otsima rohkem huvitavaid loogilisi puänte ja lihtsamaid lahendusi – et ka need, kes üles ei leia, saaksid pärast pisut muiata. Kuigi tagantjärele vaadates ega ka ‘volcano bath’ väga keeruline polnud… Pigem ajas segadusse võimalik sarnasus Venemaaga. Deception… Ka küberkaitset tuleb tõhustada.

USA naftavarud võivad kümnekordistuda

Kuidas on see võimalik? Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati. Järgmise 30 päeva jooksul avaldab USA geoloogiakeskus (USGS) aruande Bakkeni naftaformatsiooni kohta Põhja-Dakotas, osaliselt ka Lõuna-Dakotas ja Montanas – naftamaardla pindalaks on üle 500 tuhande ruutkilomeetri (rohkem kui 11-kordne Eesti territoorium).

Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks, kuna horisontaalse puurimistehnoloogia kasutamine viis arvutuslikult hinna 20-40 dollarini barrelilt, samas kui majanduslikult tasuvaks arvestati 10 dollarit/barrel.

2007. aastal importis USA 14 miljonit barrelit naftat päevas. Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga (260 miljardit barrelit), ühtlasi võrduks see kogus ligi 40 aasta naftaimpordiga sama tarbimise juures.

USA jaoks tähendaks selle maardla kasutuselevõtu tasuvus pääsemist OPEC-i survest ning Iraani ja Venetsueela poolsed varustamise peatamise ähvardused ebaolulisteks.

Inglise keelne infoallikas: Next Energy News.

Keskonnamäng II ülesanne 2

Reeglid. Vastus tuleb saata nii kiiresti kui võimalik e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com. Võidab kiireim. Kui sama vastaja vastab mitu korda, läheb arvesse vaid esimene vastus. Kokku on aega vastata 24 h. Võitja avalikustan täna hilisõhtul. Kõikide vastajate vahel kuu lõpus loosiauhinnad.

Küsimus on seelkord lihtne. Kus on tehtud see pilt? Selline pilt on tõesti tehtud, tegemist ei ole pettusega, teisest küljest aga… võite otsingutel ka alt minna…

Maailma viis suurimat kokkusattumust

Oddweek.com andmeil on maailmas olnud juhtumeid või nende seeriaid, mille toimumise tõenäosus on sisuliselt olematu. Ometi neid juhtub.

1. James Deani auto needus

James Dean hukkus oma sport-Porschet juhtides septembris 1955. Kui auto viidi sündmuskohalt garaaži, kukkus sellest välja mootor ja purustas mehhaaniku mõlemad jalad. Mootori ostis ära arst, kes pani selle oma võidusõiduautole ning hukkus pisut hiljem. Kui Deani Porsche taastati, põles töö teinud garaaž maani maha. Auto pandi üles Sacramento näitusel, kuid kukkus estakaadilt alla ja põhjustas uudistajale puusavigastuse. Lõpuks, 1959. aastal, lagunes auto teraspostide otsa paigutatuna mõistatuslikult 11 osaks.

2. Kuul jõudis eesmärgini aastaid hiljem

Mees nimega Henry Ziegland lõpetas 1883. aastal suhte oma tüdruksõbraga ning viimane tappis end ära. Tüdruku vend läks sellisesse raevu, et tulistas Zieglandi ning arvates, et see on surnud, tulistas ennast pähe ja suri. Ziegland aga jäi ellu, kuul oli teda vaid riivanud ning puusse kinni jäänud. Mõni aasta hiljem aga otsustas Ziegland suure puu langetada – juhuslikult selle sama, milles oli kuul. Et oleks lihtsam, siis otsustas puu dünamiidiga õhku lasta ja lasigi – puust aga tungis välja seesama kuul ning otse Zieglandile pähe, surm oli silmapilkne.

3. Sarnaste eludega kaksikud

Kaks Ohios sündinud poissi – identsed kaksikud – adopteeriti eri perekondade poolt. Teadmata teise pere olemasolust pandi mõlemale poisile nimeks James. Mõlemad õppisid korravalvuriteks ning tegid puutööd ning abiellusid naistega, kelle nimeks oli Linda. Mõlematel oli poeg, esimesel nimega James Alan ja teisel nimega James Allan. Mõlemad mehed lahutasid ning võtsid uueks naiseks Betty, samuti võtsid koera ja panid sellele nimeks Toy. Nelikümmend aastat peale lahusolekut nad kohtusid ning vahetasid mälestusi oma sarnastest eludest…

4. Pojale pärandatud pokkerivõit

1858. aastal tapeti pokkerilaua taga mees nimega Robert Fallon – mängukaaslaste arvates oli mees sohiga võitnud 600 dollarit. Kuna koht laua taga jäi tühjaks ja keegi ei tahtnud tapetu raha endale, leiti uus mängija ning anti talle tapetu raha. Kui politsei kohale jõudis, oli uus mees suutnud kasvatada võidusumma 2200 dollarile. Politsei nõudmisel pidi uus mees andma võidusummast 600 dollarit tapetu lähimale sugulasele. Siis aga selgus, et uus laua taha mängu võetud mees oligi Robert Falloni lähim sugulane – nimelt tema poeg, kes polnud oma isa 7 aastat näinud.

5. Taksojuhi poolt tapetud vennad

1975. aastal sõitis taksojuht Bermudas mopeedi juhtinud mehe surnuks. Aasta hiljem hukkus täpselt sama moodi hukkunud mopeedijuhi vend. Siis aga selgus, et tegemist oli sama taksojuhiga, kellel oli juhuslikult peale võetud ka seesama reisija…

Purk loputuskastis = rahvusvaheline firma

Räägime palju innovatsioonist ja ideede realiseerimisest. Meil on ideed, aga meil pole julgust. Kardame rahvusvahelist konkurentsi. Aga enam teisiti ei saa. Kodumaise tarbimise toel rikastumise aeg on möödas.

On ju vana lugu, kuidas tudeng, kes tahtis vett säästa, pani purgi loputuskasti ja säästis iga tõmbega vett. Naerukoht? Herefordshire’i linnas Ross-on-Wye on loodud Hippo The Water Saver – polüetüleenist kott, mis paigutatakse loputuskasti ja täidetakse veega.

Iga tõmbega säästad 3 liitrit vett – ja see argument müüb! Hippode 3-pakk maksab Inglismaal 7.99 naela ehk 167 krooni, Eestisse tellides 9.17 naela ehk pisut alla 200 krooni. Investeering tasub end Inglismaal ära 8-12 nädalaga.

Muuseas, firma otsib rahvusvahelisi edasimüüjaid, nii et siin Eestis on meil kaks võimalust: kas oleme kõik müügiagendid ja paneme oma loputuskastidesse Inglismaal toodetud Hippod või omandame viimaks ometi investeerimisjulguse ja rahvusvahelise turunduse oskused ning müüme oma tooteid üle maailma.

Roheline pangandus – Suurbritannia versioon

Üldsegi mitte rumal idee. Keskkonnakampaaniaid korraldav organisatsioon Friends of the Earth (FOE) alustas koostööd Co-operative pangaga, mille raames saavad kliendid soovi korral FOE krediitkaardi. Iga krediidikonto avamise korral kannab pank keskkonnaorganisatsioonile 15 naela, lisaks esimese kuue kuu jooksul 2.50 iga kuu, kui kaarti on kasutatud, ning 25 penni igalt kulutatud 100 naelalt (välja arvatud pangasisesed ülekanded loomulikult).

 

Konto avaja saab ise valida, missuguseid FOE kampaaniaid ta soovib toetada ning saab täiendavat kinnitust sellele, et Co-operative pank on eetiline organisatsioon. FOE on Suurbritannia kõige mõjuvõimsam keskkonnakampaaniaid korraldav organisatsioon, mille rahvusvahelises võrgustikus on peaaegu miljon toetajat kõigis maailmajagudes. Ka kaart ise on tehtud plastikust, mis ei sisalda klooriühendeid ja teisi toksilisi kemikaale.  

Co-operative pangal on juba samalaadne koostöö Greenpeace’i ja The Woodland Trustiga.

Kas midagi sarnast võiks toimuda ka Eestis – kas leidub vapper pank, kes teeks koostööd näiteks Eestimaa Looduse Fondiga?

Lisainfo: FOE, Co-operative Bank.