Kust jälgida merevee taseme tõusu?

Pärnu merevee taset saab jälgida

http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php

[Märkus 31.10.08: http://ilm.transcom.ee/Default.aspx ei tööta]

[Märkus 4.10.09: prognoos veebiaadressilt http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu – tubli töö TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlastelt]

Viimaste päevade graafik sealsete andmete põhjal täna 19.01. kella 19.28 seisuga:

veetase2.jpg

Kogu Läänemerel saab jälgida veebiaadressilt http://www.boos.org/index.php?id=29, seal hetkel selline kaart, aga saab vaadata kõikide mõõtepunktide kohta ka graafiliselt ja ajas, kui teha päring.

[Märkus 4.10.09: see veebilink enam ei tööta]

boosimage3.png

Siin ka üks graafik Pärnu merevee taseme kohta alates 2004. aasta novembist – 2005 jaanuaritormi aegne merepinna tõus üle 250 cm, 2006 algul jaanuaritorme polnud, 2007 algul oli merevee tõus üle 150 cm, kuidas läheb sel aastal – selgub peagi…

20052008a.jpg

Keskkonnamäng peale 5. vooru

Järgmine 6. voor, tunduvalt keerulisem kui 5. voor, algab esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 18.00. Viienda vooru vastus – Prantsuse Guajaana – tuli rekordkiirusega, võitjal läks aega 5 minutit!

Viiendat vooru võib pidada nn ‘sprindivooruks’ – palju vihjeid ja võimalusi leida kiiresti õige vastus, nii ka läks. Vihjed olid: vihmametsad, indiaanlased (eristatavad osade laste näojooned), haruldane loom saki (tuli välja otsinguga black animal white face, elab vaid selles piirkonnas), jaaguar kaupluses müüdava riideeseme peal, elanike arv, vangla ja Devil’s Islandi pilt viitena karistuskolooniale (seal kandsid karistust ka Dreyfus ja Papillon), küsiti piirkonda mitte riiki, ning lõpuks kuulus pilt raketi plahvatusest, pärit aastast 1996, kui Kourou baasist ebaõnnestus Ariane 5 start ning rakett lõhati (viga oli arvutiprogrammi ühes reas, raketi ja varustuse kogumaksumus oli 500 mijonit dollarit). Ilmselt võis lahendamisel leida veel mingit loogikat.

aaa.jpg

Vastus oli loomulikult Prantsuse Guajaana, inglise keeles French Guiana või French Gujana, vahel ka French Guayana… Osake Euroopa Liidust, kus kehtib euro. Naaberriigid Surinam ja Brasiilia.

Sprindi võitis Kalev Päädam 5 minutiga – 5 punkti, järgnesid ning 4 punkti said leheneeger (10 min), hobu hobbuster (10 min), Rait Kivi (12 min), Ivo Volt (15 min) ja Merili Simmer (17 min).

Vahetus liider, aga esigrupp on endiselt äärmiselt tihe. Ning, nagu korduvalt öeldud, kasvasid õigesti vastanute shansid võita loosiauhindu.

Tabeliseis peale 5 vooru:

19 Kalev Päädam 

18  Riin Tamme, leheneeger, hobu hobbuster, Ivo Volt

17 Katrin Enno, Heino Raivet

16 Veiko Ulp, Peep Vahtrik

15 Enn Karro

12 karjuappi

10 Tanel Vari

7 Triin Männik, Kairi, Kristjan, Merle Mandel, Merili Simmer

6 Taavi Nuum. Marta O, Mariann Jalakas, Taavi Tuisk, Triin Kase, Hugo Tang, Arko Olesk, Marju Kuldmaa, Kadi Kook 

5 Jaan Allik

4 Ivari Tölp, Rait Kivi

3 Andres Pulver, Maris Kurs, Margus Palolill, Marko Puusaar, Teet Kerem, Ooker Maaker, Veronica Irmann, Tarmo Tüür

Järgmine voor, tunduvalt keerulisem kui viimane, algab esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 18.00.

Kurgitaoline nina ja suur kõht vajavad kaitset

Tundsite kirjelduse järgi ära, kes kaitset vajab? Vaevalt. Aga nad on tõeliselt ohus, neid aetakse taga nende suure nina pärast, et panna nad loomaaedadesse ja nende üle naerda. Seda looma võib näha vaid Borneo saare vihmametsades ja jõesuuete mangroovtihnikutes, nad elavad puude otsas ja liiguvad ringi 10-3o liikmeliste gruppidena. Need on fantastilise väljanägemisega ninaahvid, inglise keeles proboscis monkey ja ladina keeles Nasalis larvatus. Lisaks ülisuurele ninale iseloomustab neid suur kõht, kuna nende toiduks on raskesti seeditavad ning väikse kalorsusega lehed. Suure osa ajast veedavadki nad süües. Nad ei saa teisiti eksisteerida, neil peabki olema suur kõht.

Suurmad ninaahvid kasvavad 70 cm pikkuseks ja kaaluvad 24 kg. Isaste täiskasvanud ninaahvide ninad on kõige suuremad, aga ega need ka noorte emaste puhul väikesed pole.

monos-proboscis-monkey-9.jpg

Hetkel on maailmas alles veel umbes 3000 ninaahvi, kes vajavad suuri kaitsealasid – vihmametsade hävitamise tõttu on oht väga suur. Lisaks ajavad neid just naljaka pika nina tõttu paaniliselt taga maaima loomaaiad – loomulikult selleks, et oma käivet tõsta, sest nii ‘naljakaid’ loomi tahavad kõik näha. Just see ajab vihale – loomaaedade mõte pole mitte ainult inimesi harida, vaid pakkuda inimestele meelelahutust inimesesarnaste loomade anomaalselt suuri organeid eksponeerides, seades ohtu kogu populatsiooni. Loomaaedades aga isendid paljunevad halvasti ja kokkuvõttes hävivad. Selle tõenduseks:

* In 1975 Basle Zoo, Switzerland, had 3 proboscis monkeys. In 1997 it reported none.
* In 1975, Berlin Zoo, Germany, reported 6 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Cologne Zoo, Germany, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.

* In 1975 Colorado, USA, reported 1 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Dallas Zoo, USA, reported 5 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Frankfurt Zoo, Germany, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Milwaukee, USA, reported 2 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 San Diego Zoo, USA, reported 3 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Stuttgart Zoo, Germany, reported 4 proboscis. In 1997 it reported none.
* In 1975 Twycross Zoo, England, reported 4 proboscis. In 1997, it reported none.
* In 1975 the Bronx Zoo, USA, reported 8 proboscis, seven of them born at the zoo. Sadly, most are now dead.

Ninaahvide eestvõitlejaks maailmas on Kristina Medici, keele ja kirjanduse õpetaja Bolognast Itaaliast. Alkirjastasin ka ise tema poolt initsieeritud kodulehel petitsiooni ninaahvide kaitseks. http://www.proboscismonkey.org/

20070813-proboscis.jpg