Uued lihtsad energiasäästuideed vee keetmiseks

Üks peamisi energia raiskamise viise kodudes on vee keetmine. Kui panete teekannu elektrivõrku, kui palju keedetud vett jätate kasutamata? Sageli on see 30-50% keedetud vee mahust. Kui teil on 3 kW teekann, siis 50% kao korral olete keetmise ajal raisanud sama energia, mille võtavad kakskümmend viis 60-vatist elekripirni – ning hõõglambi pirni, mitte säästupirni. Nii väidab ECO veekeetja tootjafirma.

instruct01.jpg

Info ECO veketja kohta on kättesaadav http://www.ecokettle.com/AFTERSALES.htm. Mõte on selles, et teekann valatakse küll vett täis, aga kui palju vett see täpselt keedab (mitu tassitäit), selle saate ise määrata.

Sageli arvame me, et miks mitte kasutada ka oma füüsilist energiat – näiteks trenni ajal paneme jalgrattale juhtmed külge ning ajame vee keema… Tegelikult ei jõua me oma füüsilise energiaga küll palju vett keeta. Selleks, et saada kätte energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendamiseks 30 kraadilt 100-ni, peaks inimene kulutama sama palju energiat kui kulub 70 kg kaaluva inimese ronimisel 500 meetri kõrgusele!

bck2.jpg

bck.jpg 

Veel aga üks geniaalne idee vee soojendamiseks ning isegi näiteks pudru ja munade keetmiseks välitingimustes pärineb Argentiinast. Paljudel rahvusvahelistel disainivõistlustel on parimate hulka tulnud BCK Solar Cooker – reisimiseks mugavalt kaasa pakitav päikeseenergial töötav veekeetja, mis soojendab päikselise ilma korral vee 90 kraadini umbes 45 minutiga. Lahtipakituna juhivad peeglid päikese anuma keskel paikneva energiat neelava spetsiaalse keeduanuma peale.  http://www.red-dot.sg/Concept/porfolio/06/06gr/R033BCK.htm

Pole ju eriti raske midagi uut välja mõelda? Leiutamine, innovatsioon ja disain ei vaja üldreeglina mitte raketiteadust, vaid elementaarseid teadmisi, praktilisi kogemusi ning loogilist mõistust. Mis neid kaht leiutist veel iseloomustab – need ka müüvad hästi…

Advertisements

Keskkonnamäng: küsimus 2

Ülesanne 2: saatke keskkonnaabi@gmail.com e-posti aadressile võimalikult kiiresti piirkonna nimi, kus on tehtud need pildid. Aega vastata on 24 h (aeg läheb kinni 12.01. kell 15.00), kiirematele lisapunktid.

Vihje: pindala pisut üle veerandi Eestit.

Meeldetuletuseks: mängureeglid on järgmised.

Jaanuarikuu jooksul ilmuvad suvalistel aegadel Keskkonnaabi blogis pildiküsimused. Vastata on aega 24 tundi ning vastused tuleb saata e-posti aadressile keskkonnaabi@gmail.com.

Igale küsimusele esimene õige vastaja saab 5 punkti, järgmised viis õiget vastajat 4 punkti ning ülejäänud õiged vastajad 3 punkti.

Vastaja ID-ks on e-posti aadress. Kui sama küsimuse kohta on samalt e-posti aadressilt tulnud mitu vastust, läheb arvesse vaid esimene vastus.

Pildid:

yl27.jpg

yl26.jpg

yl24.jpg

yl23.jpg

yl35.jpg

Esimese ülesande (vastus Aberfan) võimalik lahenduskäik on esitatud esimese ülesande kommentaaris. 

Praegune punktiseis

5

Jaan Allik

4

Triin Männik, leheneeger, Enn Karro, Tanel Vari, Riin Tamme

3

Veiko Ulp, Peep Vahtrik, Andres Pulver, Katrin Enno, hobu hobbuster, Kalev Päädam, Ivo Volt, Heino Raivet

Mäng alles algas, küsimusi tuleb kokku vähemalt kümmekond ning tulevad ka loosiauhinnad, tõenäosus sõltuvalt õigete vastuste arvust! Nii et ka uued liitujad – lööge kaasa!

Kas Eestisse tuleb tuumajaam?

reactor2.jpg

Minu ettepanek on kõigepealt luua Eesti jaoks tuumaenergeetika infokeskus, et kogu informatsioon tuumaenergia kasutuselevõtu mõttekuse ja ohtude kohta oleks avalikkusele kättesaadav, mitte ei juhindutaks vasturääkivatest isiklikest arvamustest. 

Kui rahvale ei selgitata vägagi detailselt, mis kasu tuumaenergeetika annab ning missugused keskkonnamõjud sellega kaasnevad, siis tuumajaama ei tule. Näiteks vanemate inimeste teadvuses kestab fosforiidisõda tänaseni. Lugesin Postimehe artikli http://www.postimees.ee/110108/esileht/majandus/305564.php?valitsus-tostis-avalikkuse-ette-eesti-tuumajaama-rajamise kommentaare, kust on selgelt arusaadav, et arusaam on vilets. Näiteks arvatakse, et Eestisse on kasulik rajada ka uraanikaevandused. See aga oleks majanduslikult niivõrd ebaefektiivne tegevus, mille konkurentsivõime saaks tulla ainult keskkonna arvelt.

Ma olen sageli nõus roheliste partei mitmete seisukohtadega, aga ajuti kuulduvad argumendid, mis on vastuolus minu teadmistega. Üks selliseid on pidev viitamine tuumakütuse hinna tõusule kui takistusele – tegelikkuses on tuumaenergia hinna sõltuvus tuumakütuse hinnast väike ning teiste kütuseliikide puhul (fossiilsed kütused, biomass)kordi suurem. Teisest küljest ma ei saa olla nõus akadeemik Raukasega, kes arvab, et meie sinisavid on ideaalne koht tuumajäätmete matmiseks. Olen töötanud Rootsis tuumajäätmete matmist modelleerivas instituudis ning kindlalt veendumusel, et geoloogiliselt maapinnale niivõrd lähedal paiknev setend ei sobi tuumajäätmete matmiskohaks.  

Lisan siia kokkuvõtte oma senistest ülevaadetest tuumaenergeetika teemal.

Eesti pole valmis oma tuumajaamaks http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=227f63c9-77f1-46e9-b9c4-2f8c25d44c54:

Põhjuseks on NIMBY printsiip – lühend sõnadest not in my back yard ehk mitte minu tagaaeda. Isegi kui referendumil valdav enamus Eesti elanikkonnast arvaks, et Eesti võiks ja peaks saama tuumariigiks, siis tuumajaama asukoha valik suvalisse Eesti regiooni vallandaks tõenäoliselt kohalike elanike meeletu protestilaine.

Selle tunnistuseks on mitmed läbikukkunud projektid, näiteks uute prügilate rajamine Ääsmäele ja Lagujale ning hetkel tekkinud probleemid Kõllestes. Uusi projekte on võimalik käivitada ainult eeldustel, kus kohalikud elanikud ja muud huvigrupid tunnetavad projektist pigem kasu kui kahju, selleks aga peavad nad teadma, mis see just nende igapäevaelusse kaasa toob. Kohalikud elanikud tuleb kaasata planeerimise algstaadiumis ning alternatiivide valikul kaaluda nende arvamust.

Tuumaenergia hinna sõltuvus tuumakütuse hinnast on väike http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=442fd915-3d07-4e1e-8a77-ce457f5c31b2.

Tuumakütuse hinna kahekordistumisel tõuseb tuumaelektrienergia hind 11 protsenti. Seevastu gaasi hinna kahekordistumisel kasvab gaasijaama elektrienergia hind 60 protsenti, söe hinna kahekordistumisel 30 protsenti, turba hinna kahekordistumisel 33 protsenti ning puidu hinna kahekordistumisel 52 protsenti.

Tuumajäätmete matmine maksab triljoneid http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=5098fde5-7fce-4bcb-897e-bdb08115f24c.

Selliseid jäätmeid on Suurbritannial tekkinud 2,3 miljonit kuupmeetrit, need püsivad kokkupuute korral elusorganismidega tapvalt radioaktiivsetena umbes miljoni aasta jooksul, eksperdid on nende matmise hinnaks arvutanud 85 miljardit naela.

Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas – sisuliselt miljoni aasta jooksul. Umbes 100 000 aasta kestel langeb jäätmete radioaktiivsus looduslike uraanimaakidega samale tasemele. Et geoloogilised protsessid jäätmeid ei ohustaks, plaanivad britid paigutada tuumajäätmed 500 meetri sügavusele. 

Selline matmispaik on kristalsesse aluskorda juba loodud Rootsis Forsmarkis. Kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmed paigutatakse raudkonteinerisse ning seejärel vaskkonteineritesse, mille oksüdeerumine on väga väike. Lisaks ümbritsetakse konteinerid metabentoniitse savi kihiga. Matmistehnoloogia väljatöötamisse ja selle ohutusarvutustesse panustas Rootsi riik sadu miljoneid kroone.

Kas Eestis hakatakse uraani kaevandama? https://erikpuura.wordpress.com/2007/12/24/kas-eestis-hakatakse-uraani-kaevandama/

Uraani kõige suuremad kontsentratsioonid Eestis on Dictyonema-argilliidis, rahvakeeles diktüoneemakildas. Kui muutus aktuaalseks võidurelvastumine ja tuumapommide loomine, hakati uraani kaevandama sealt, kus vähegi teati seda olevat, muuhulgas ka Sillamäel just diktüoneemakildast 1948. aastal. Hiljem – ka tuumaenergeetika arenguga – leiti väga paljudes piirkondades maake, kus uraani sisaldus osutus suuremaks – 2005. aastal tootsid uraanioksiidi 17 riiki, sealhulgas Kanada (27.9%), Austraalia (22.8%), Kasahhi (10.5%), Venemaa (8.0%), Namiibia (7.5%), Niiger (7.4%), Usbekistan (5.5%), USA (2.5%), Ukraina (1.9%) ja Hiina (1.7%).

Kuigi uraani hind mõnevõrra tõuseb, ei tee see meie Dictyonema-argilliidi kaevandamist tasuvaks. Argilliidis on uraani keskmiselt 0.03%, uraanimaagis aga, mida on tasuv kaevandada – tavaliselt 0.1 – 0.25%, ja selliseid varusid jätkub maailmas veel väga kauaks. Idee Eestis uraani kaevandada oleks äriliselt sama hea kui luua banaanikasvatusi ja siis hakata 100 kr/kg kodumaiseid banaane müüma – selle asemel, et neid odavalt sisse vedada mujalt maailmast, kus nad päikese käes ise kasvavad…  

Tuumajaamad Euroopas – kus ja miks? https://erikpuura.wordpress.com/2007/12/28/tuumajaamad-euroopas-kus-ja-miks/

Räägitakse palju Euroopa Liidust ja selle mõttekusest (ühest liidust tulime ja teise läksime…), vähem aga selle ajaloost ja mõttest. 1957. aastal allkirjastati Euratom leping arendamaks ühiselt Euroopas välja tuumaenergeetika. Loodi katsereaktorid Geelis (Belgia), Karlsruhes (Saksamaa), Ispras (Itaalia) ja Pettenis (Holland).

Tuumaenergeetika areng lõpetas maadejagamised energeetiliste kütusevarude pärast ja oli sisuliselt rahu tagatiseks. Kuskilt tuleb ju energiat saada. Energiaprobleeme on läbi ajaloo peetud poliitiliste hoiakute kujundajateks, mida praegu ilmekalt näitab ka gaasitoru rajamise surve Euroopa poolt – see on Saksamaa ja selle naaberriikide jaoks nii tähtis projekt, mis paratamatult kujundab poliitilisi hoiakuid.

Ilma tuumaenergeetikata aga oleks väga paljud Euroopa riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Prantsusmaa elektrienergeetikast on ligi 80% tuumaenergia.