Lühiülevaade Eesti geoloogiast SL Õhtulehe stiilis

Üleeile hommikul oli mul võimalus võõrustada SL Õhtulehe ajakirjanikku Rainer Kerget, kes võttis endale tänuväärse ülesande kirjutada midagi Eesti geoloogiast ja maavaradest – ja seda ajal, kui on vaja konkureerida letosveti, vastuvõtukleitide ning vabadussambaga ning hääletada riigikogu liikmete palkade vastu. Populaarseimate uudiste hulka kirjutis pealkirjaga ‘Hõbedat ja kulda leidub me maal, aga enamasti prügimäel‘ küll ei kuulunud, aga huvitav kogemus sellegipoolest – Eesti geoloogia SL Õhutlehe stiilis! Tänud Rainerile püüde eest ka midagi harivat inimesteni viia. 

“Mitte midagi seksikat,” nendib Eesti maavarade nimekirja silmitsedes Erik Puura, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor, geoloog.

Ja karta on, et midagi seksikat pole ka avastada, sest Eesti on geoloogiliselt hästi läbi uuritud. Eesti maavarad ripuvad ära asjaolust, et umbes 450 miljonit aastat tagasi settis siis lõunapoolkeral paiknenud Eesti aladele peale lubimuda, millest sai lubjakivi, ka orgaaniline aine – millest sai põlevkivi. Lõuna-Eestis on peal veel devoni liivakivid. Allpool on Põhjamaadest tuntud graniit. “Ja mida ikka sellest lubja- ja liivakivist otsida?” küsib Puura. “Metallimaagid, kuld, vask, ka teemandid on seotud praeguste või kunagiste laamade äärealadega.”

Ühe laama teise alla kadumise kohast on Eesti aga kõrvale jäänud ja kullakaevandamisega pole meil mõtet kätt proovida.

Mida Eesti maasüli endas siis peidab ja mis meil sest?

Kabalas fosforiidi leidmise eest said geoloogid hurjutada!

“See oli geoloogide jaoks avastus, et Kabalas on fosforiidimaardla,” ütleb Puura. Avastus sai saatuslikuks. 26. veebruaril 1987 istusid Eesti Raadio valges saalis koos Eesti NSV juhtkond ja ajakirjanikud, analüüsimaks “Rakvere piirkonna fosforiidimaardlate evitamisega seonduvaid probleeme”. Tööstuslik kaevandamine Toolses, Kabalas ja Rakvere külje all pidi algama 1997–98. Viru fosforiidist kavatseti toota väetiseks kõlbavat fosforiidijahu.

Toonast kartust, et seoses fosforiidi kaevandamisega jäävad kaevud Tartu ja Tallinnani tühjaks, peab Puura liialdatuks. Aga Rakvere lähedale plaanitud auk oleks Virumaa põhjaveele pannud kapitaalse põntsu. Igatahes sai pressikonverentsist raadiomajas alguse fosforiidisõda. Kaevandusi ei tulnud, taasiseseisvumine küll.

Uraani võib saada ükskõik kust, ka Sillamäe lähistelt

Oli aeg, millal uraanivajadus maailmas suurenes – seoses tuumaenergia kasutuselevõtu ja võidurelvastumisega. Avastati, et uraaniühendeid saab keraamika ja klaasi värvimise kõrval kasutada ka sõjanduses.

Kuna spetsiaalsed geoloogilised uuringud uraanimaardlate leidmiseks olid maailmas tegemata, siis koondus tähelepanu kohtadesse, kus oli teada, et radioaktiivse kiirgusega kivimid on olemas. Aparaadid, millega mõõta, kus maa sees on normaalsest suuremat radioaktiivsust, on üsna lihtsad. No ja Eestis muutusid need sensitiivsed seadmed tundlikuks Sillamäe kandis.

“Maailmas leiti varud, mis on parema konditsiooniga kui Eesti omad. Ja parema kvaliteediga maardlaid kui siin, jätkub maailmas pikaks ajaks,” ütleb Puura.

Maagaasiplahvatus Keri saarel kustutas tuletorni

Maagaasi Eestis natuke on. Kui Keri saarel hakati soolase maitsega vett pakkuva kaevu asemel puurkaevu tegema, pahises torust välja hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. 1906 paigaldati vajalikud torud ja ventiilid ning esimest korda maailmas heitis Keri saare tuletorn merele gaasist tehtud valgusvihke. 1912 purustas gaasipurse aga seadmed, millega teda maa peale toodi, ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas. Vähestes kogustes on gaasi leitud ka Pranglilt, Aksi ja Rammu alt.

Hõbedat ja kulda on igal pool, väikeses kontsentratsioonis

“Kõige rohkem kulda on ilmselt Tartus Tähe tänava jäätmejaamas, kus on äravisatud arvutimonitorid, elektroonikaromud,” ütleb Puura. Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor Enn Lust pakub, et veel võiks kulda leiduda ehk kanalisatsioonis. Nende ettevõtete läheduses, mis tegelevad vasega. No ja siis juveelipoes on kulda. Looduslikest kullaleiukohtadest ei maksa Eestis unistada. Hõbedaga on sama lugu.

Nagu ka alumiiniumi-, raua- ja vasemaagiga. Tõsi, rauamaagi kaevandamise mõttega on Eestis flirditud. 1920ndatel asutati AS Magna, mis hakkas Jõhvi kandis uurima rauamaardlat, sest leiti magnetiline anomaalia ja arvati, et maa sees on suures kontsentratsioonis rauda. Paraku selgus, et tegu on raudkvartsiidiga, mis asub sellises sügavuses, et raua tootmine pole otstarbekas. Nii ongi meie olulisimad maavarad eelnimetatute kõrval kruus, liiv ja kivid. Ning muidugi mõistlikku ringikäimist eeldav põhjavesi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: