Kellaaeg ja öö/päev Eestis ja mujal maailmas

[Seoses segadustega kella keeramisel: kellaaega Eestis saate alati vaadata siit.]

Kellel ikka ja jälle sassi läheb, kuhu poole keeratakse kella kevadel ja kuhu poole sügisel, võib meelde jätta reegli: SÜGISEL SAAB ROHKEM MAGADA. Selleks, et rohkem magada saaks, on ju loogiline – kell tuleb tagasi keerata. Kevadel järelikult vastupidi, kevadel saab vähem magada. Kevadel tuleb keerata tunniosuti tund aega edasi. Kelli keeratakse laupäeva öösel vastu pühapäeva märtsi ja oktoobri viimasel nädalavahetusel.

Aga mujal maailmas? Kuidas teada õiget aega? Kolleeg USA geoloogiakeskusest Denverist palus helistada kell 16 peale lõunat. Mis kell Eesti aja järgi peaksin siis helistama? Kust seda kiiresti leida?

Ning kui palju on hetkel ikkagi täpne kell Eestis arvestades suve- ja talveaegu?

Veebisaite on mitmeid, üks parimaid on maailmakaardi põhine www.timezonecheck.com. Seal ‘MY TIME’ näitab õiget kellaaega Eestis, samas saab leida kellaaja kogu maailma peamistes linnades. USA suhtes selgus, et neil oli juba selle blogisissekande kirjutamise ajal suveaeg. Kui meil oli kell 22.30, siis neil 14.30. Nii et pidin helistama südaöösel.

denver1.jpg

Veebisait leiab maailmakaardil ka linnad ning kui sama nimega linnasid on mitu, toob välja ka mitu linna.

Kus maailmas on praegu päev ja kus öö? Aitab jälle veebisait, millelt avanes kell 22.46 järgmine pilt. Kevadise pööripäeva läheduses nihkub öö ja pöeva front maailmakaardil sisuliselt vertikaalse tsoonina, sest öö ja päev on kogu maailmas sama pikad.

earth.jpg

Meenutagem, et 31. detsembril 2007 kell 11.16 oli siinsamas blogis avaldatud pilt selline, põhjapoolkeral oli siis peaaegu südatalv ja lõunapoolkeral südasuvi.

earth.jpgEes

Energeetikadebatt Prantsusmaal

Lisatud video võiksid taustmaterjaliks läbi vaadata kõik, kes Eesti energiaprobleemidele lahendust otsivad. Frederic Marillier juhib Prantsusmaal Greenpeace’i tuumaenergia vastast kampaaniat, Bruno Comby on liikumise Environmentalists for Nuclear Energy algataja ja president. Mõlemad usuvad, et globaalse soojenemise ohud on reaalsed ning tuleb leida teed selle peatamiseks. Vahe arvamustes seisneb selles, kas tuumaenergia abil või ilma. Marillier arvab, et taastuvenergeetika pakub vajalikud lahendused, Comby on veendunud aga, et tuumaenergia ohud on palju väiksemad kui globaalse soojenemise ohud ning taastuvenergeetika ei paku vajalikus ulatuses lahendusi.

Pisut lühendatud tõlge:

Comby: olen ökoloog ja arvan, et kaht suurt kriisi – globaalset soojenemist ja energiakriisi – saab lahendada vaid tuumaenergeetika. 85% praegu kasutatavast energiast tuleb naftast ja gaasist, mille varud on peagi lõppemas. Tuumaenergia on puhtaimaks ja parimaks lahenduseks.

Marillier: Greenpeace ja maailma ökoloogid, erandiks vast Teie, on tuumaenergia vastu, sest see on väga ohtlik. See võib väljuda inimese kontrolli alt, oleme juba näinud õnnetusi. Samuti toodab see energiavorm radioaktiivseid ja toksilisi jäätmeid, me ei tea täpselt, mida nendega teha ning need on ohtlikud sadu ja tuhandeid aastaid. Kolmandaks, tuumaenergeetikat võib kasutada sõjanduslikel eesmärkidel. See on ohtlik, must ja problemaatiline energiaallikas.

Comby: Mina pole ainus ökoloog, kes pooldab tuumaenergeetikat, meie organisatsioonil on 9000 liiget 56 riigis. Me pooldame puhast tuumaenergiat, võttes sellest positiivse osa. Gramm uraani toodab sama palju energiat kui tonn naftat, seega on jäätmete hulk tegelikkuses väga väike. Kogu Pranstusmaa kõrge aktiivsusega tuumajäätmed, mis on tekkinud 50 aasta jooksul, mahuvad ära jalgpalliväljaku suurusesse 1 m sügavasse süvendisse. Riiklikul tasandil on radioaktiivsuse vastu vahendid olemas, alfakiirguse vastu pakub täielikku kaitset juba paberileht, gammakiirguse vastu aga mõne meetri paksune betoonmüür.

Marillier: Reaalsus on siiski, et ükski maailma riikidest ei ole suutnud luua lõplikke lahendusi radioaktiivsetele jäätmetele. Vähendasite seda probleemi mahu küsimusele, samas maht pole tähtsaim küsimus.

Cosby: Vähemalt aktsepteerite seda.

Marillier: Küsimus on hoopis ohtudes, seda ei saa mõõta mahus. Peame tulema tagasi ka energia küsimuse juurde. Argument, et me ei saa ilma tuumaenergiata hakkama, on vale. On olemas lahendused, mis juba eksisteerivad ja saavad eksisteerima. Te mängite inimeste kartusega, et tekib energia defitsiit.

Comby: Me räägime sellest, et on vajalik asendada 85% inimeste praegustest energiaallikatest. Võite säästa ja asendada taastuvenergiaga, kuid seda on vähe. Tuumaenergia oleks võinud juba praegu omada palju suuremat rolli ja see on suuresti Greenpeace’i teene, et see nii ei ole. Tulevikus, kui president Putin lõikab läbi Euroopa gaasivarustuse ning nafta on lõpukorral, pole küsimus enam mitte hinnas, vaid kättesaadavuses üldse.

Marillier: Kas tuumaenergia on Prantsusmaa muutnud naftast sõltumatumaks? Selgelt mitte. Tavaline prantslane kasutab sama palju bensiini kui sakslane. Tuumaenergia rahuldab vaid elektrivajaduse, kokku 20-33% inimese energiavajadusest.

Comby: See on vale. Kliimamuutused mõjutavad sadu miljoneid inimesi, kogu Euroopa põllumajandus võib kahjustuda kõrbestumisest ning seega lahenduste leidmistel ei saa lähtuda tuumaenergia mahakriipsutamisest. Tuumaenergia põhjal saaks välja arendada ka puhta transpordisektori ning kütta maju. Meil on seda kõike vaja, et tsivilisatsiooni ellujäämine garanteerida.

Hiina meedia: maavärinas hukkunuid polnud

ChinaDaily andmetel 21.03.2008 Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas toimunud maavärin inimohvreid ei põhjustanud, küll mõjutas 44000 inimese elu. Xinjiangi Hotani prefektuuri Yutiani, Qira ja Lopi maakondades kukkusid kokku või kahjustusid 2200 maja. Otseseid kahjusid hinnatakse 10 miljonile juaanile (14 miljonit Eesti krooni).

Epitsentrile kõige lähedamal paiknevas Pulu külas kukkus kokku 4 maja, kuid elanikel õnnestus põgeneda. Kõnealuses piirkonnas on Hiina meedia andmeil pööratud tugevat tähelepanu maavärinakindlate hoonete rajamisel.

Andmeid vigastatute olemasolu või arvu kohta artikkel ei esita.

india.gif

India põrkumine Euraasia laamaga