Roheline äri Norra moodi: joo veini ja päästa maailm

Miks Eesti ettevõtjad globaalset soojenemist oma ärivankri ette ei rakenda? Kas tarbijate teadlikkus on madal ning liiga paljud usuvad Eesti teadlasi eesotsas Anto Raukasega, kes ei tunnista Inimese otsustavat rolli Emakese Maa hukutamisel süsihappegaasi abil?

Igal juhul norralased hakkavad maailma päästma, ostes juba alates 3. maist 3-liitrise karbi prantsuse Chateau le Cluzeau 2006 veini. Iga ostu eest kompenseerib importiv firma Bevco 18 kilogrammi süsihappegaasi, mis ületab sama toote valmistamisel põhjustatud emissioonid kuuekordselt.

Raha läheb Norra valitsusvälisele organisatsioonile Framtiden i vaare hender (Tulevik on meie kätes), mis finantseerib puhta energia projekte arengumaades.

Mida sellisest ideest arvata, kes võidab ja kes kaotab? Esimest korda idee realiseerimisel on ilmselt ainsateks kaotajateks teised Norra veiniimportijad, kes võivad kaotada oma turuosa. Kui aga väga paljud kaupmehed hakkaksid oma toodetele juurde panema CO2 maksu, mis siis toimuks? Võib tunduda, et kui rikkad riigid toetavad arengumaade energiaprobleemide puhast lahendamist, on samuti kõik korras. Siiski tuleb vastata mõnele küsimusele:

1. Kas arengumaade jaoks on globaalne soojenemine kõige põletavam probleem? Kuuldes viimaseid uudiseid näljahädadest peaks äkki vähemalt lapsi päästma ja looma neile mingisuguseidki tulevikuväljavaateid?

2. Kas deviis veini joomine = maailma päästmine pole absurdne iseenesest?

3. Tegelikkuses on ju tegemist täiendava, küll valitsusvälise maksuga. Kui tarbija lisaks kõigele veel seda maksu peab maksma, siis tema ostuvõime langeb. Keskkonnateadlik tarbija oleks tõenäoliselt sama summa kasutanud mõnel teisel keskkonda säästval otstarbel niikuinii. Kas veini müük ja joomine aitab juurde luua uusi keskkonnateadlikke tarbijaid või on hoopis tegemist alkoholi propageerimisega? Mida arvata juhust, kui samal moel maailma päästa püüavad ka globaalsetest kliimamuutustest sügavalt häiritud alaealised?

Edasi arutledes aga läheb küsimuste ring tõepoolest globaalseks: kas Euroopa Liit peaks kehtestama sisenõuded ja investeerima näiteks süsinikdioksiidi maa alla paigutamise projektidesse, kui sama raha eest saavutaks paljudes arengumaades palju tõhusama efekti – kuna seal on klimaatilised olud Põhja-Euroopaga võrreldes näiteks päikeseenergia kasutuselevõtuks palju soodsamad? Planeet on üks ning emissioonid on globaalsed.

Järjekordne maailmalõpuennustus: Nibiru 21.12.2012. Ehk aitab juba?

Jälle on hakatud suremiseks valmistuma. Eriti üle 100 aasta pole niikuinii kellelegi elupäevi antud, ometi on ka niigi lühikese elu jooksul paljudele otsekui vaja vaid mõned aastad eespool terendavat ‘me saame kõik surma’-päeva. Aga loomulikult ei saa kedagi uskumast takistada. Proovin siiski pisut loogikat igapäevaellu tuua.

Koffer.ee foorumis on jaanuar 2009 seisuga tervelt 16247 korda loetud ja 182 korda kommenteeritud kirjutist planeedist nimega Nibiru, mis Maal just 21.12.2012 katastroofe põhjustab põhjusel, et sellel päeval lõppevat maiade kalender. Samamoodi teistes foorumites.

Teade ise on selline: “Leitud on planeet nimega Nibiru, mille orbiit on paralleelne meie päikesesüsteemiga ja möödub Maast iga 3600 a tagant. Hetkel on ta nähtav ainult maailma kõige lõunapoolsematelt aladelt. 2009 aastal saab seda näha palja silmaga ning 2012 lõpuks jõuab ta Maani ja selle lähedalolek põhjustab polaarvahetuse, mis pidavat tooma meie planeedile suured üleujutused ja maavärinad. Asja kahtlasem külg on see et seal elavad tulnukad, keda nähakse siin aina rohkem ja head nendest märgivad Maale viljaringe (ehk siis nn. safe pointe), kus oleks ohutu, kui tulevadki üleujutused.”

Jättes kõrvale kogu ufoloogia ja paranormaalsuse kommenteerin sellist teooriat ainult geoloogise aja vaatevinklist. Minu arvamus geoloogina on, et inimesel on lihtsalt suurushullustus. Ta elab geoloogilises ajas murdosa ning kaldub arvama, et tema eluajal või mõne järgneva põlve jooksul midagi katastroofiliselt olulist Maa geoloogilises ajaloos juhtubki.

Kuidas tunnetada geoloogilist aega? Võtame nii: olen peaaegu 45 aastane ning Maa on 4.5 miljardit aastat vana, järelikult minu senine eluiga projekteerub Maa vanusesse suhteskaalas 1:100,000,000 (üks sajale miljonile).

Seega:

1 minu eluaasta on võrreldav 100,000,000 aastaga

1 minu elupäev on võrreldav 274 000 aastaga

1 minu elutund on võrreldav 11400 aastaga

1 minu eluminut on võrreldav 190 aastaga

1 minu elusekund on võrreldav 3.2 aastaga.

Ja nüüd pabistame, et järgneva sekundi jooksul toimub kokkupõrge planeet X-ga või järgneva minuti jooksul, kuhu sisse mahub 6 järgnevat põlve, kustub Päike või Maa seest ei tule enam sooja või…

Ehk tasub minu kui Maa 45-aastase eluea puhul veel mainida, et inimese eellane Australopithecus ilmus mitte varem kui 15 päeva tagasi, neandertaallane ilmus mitte varem kui 1 päev tagasi, Ümera mehed pidasid lahingut alla 5 minuti tagasi, Mahtra mehed läksid mõisa alla 1 minuti tagasi ning Eesti taasiseseisvus 5 sekundit tagasi.

Ennast mürgitada siiski on võimalik väga kiiresti, ka sekunditega. See käib tööstusrevolutsiooniga alanud perioodi kohta, mille jooksul on inimene keskkonnaga väga kiiresti ja julmalt ümber käinud. Aga ka kogu selle tegevuse juures põhjustab ta muresid eelkõige iseendale ning loomadele-taimedele, mitte Maa sisemusele. Samuti on naiivne arvata, et just meie eluea jooksul ilmub kusagilt planeet X ning põrkab Maaga kokku. Isegi kui kusagil elasid maiad ning kunagi tegid oma kalendri…

Nii et minu ennustus on, et 21.12.2012 saab olema täiesti tavaline 24 tundi Maa ajaloos, päev järjenumbriga umbes 1,643,625,000,000 (loe: üks triljon kuussada neljakümmend kolm miljardit kuussada kakskümmend viis miljonit).

Muide, viimane Nibiru-suremiseks valmistumine oli 2003. aasta alguses, häving pidi toimuma 15. mail 2003. Kuigi selle propageerijad on oma kõik toonased kodulehed uute ja värskemate vastu välja vahetanud, on säilinud diskussioonid foorumites ja sulaselges eesti keeles. Kes ei mäleta, lugege siit.

Ilmunud ka uus kirjutis 21.12.2012-ga kaasnevast ärist.

Boliivia ja Venezuela presidentide võitlus biokütuste vastu

Boliivia president Movimiento al Socialismo (MAS) juht Evo Morales arvab, et maailma päästab vaid kapitalistliku süsteemi kukutamine, kuna just see on süüdi nii globaalses soojenemises kui jäätmete akumuleerumises – Emakest Maad tuleb austada, mitte seda käsitleda kaubana ning osta ja müüa. Biokütuste tootmine viib Moralesi sõnul vaesuse ja näljani, samuti ei tohiks privatiseerida veevarusid. Indiaani rahva aimarade hulka kuuluv Morales on esimene Boliivia põliselanike hulgast valitud president.

Venezuela presidendi, samuti sotsialisti Hugo Chavezi sõnul on USA surve bioetanooli tootmiseks kuritegu maailma toidukriisi ajal. Chavezi ütluse kohaselt piisab maisist, mille ümbertöötlemisel saab täita ühe keskmise sõiduauto kütusepaagi, seitsme inimese toitmiseks terve aasta jooksul.

Global Researchi ajakirjanik Stephen Lindman räägib globaalsest toidukriisist, mida rikastest riikides nähakse vaid supermarketite kõrgenenud toiduainetehindades, väga paljudes riikides aga on puhkenud juba mässud – nende hulka kuuluvad Mehhiko, Indoneesia, Jeemen, Filipiinid, Kambodzha, Maroko, Senegal, Usbekistan, Ginea, Mauretaania, Egiptus, Kamerun, Bangladesh, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Peruu, Boliivia ja Haiiti. Peruus teevad sõjaväelased leiba kartulijahust, Pakistanis on toidukonvoidel relvastatud valve. Tai riisikasvatajad valvavad oma põlde ka öösiti. Juba on Argentiina, Kazahstan, Hiina, Tai, Vietnam, India, Egiptus ja Kambodzha vähendanud teraviljade eksporti.

Kõrgenenud hindade põhjuste hulka kuuluvad veel kõrgenenud naftahinnad, kasvav nõudlus, spekuleerimine turgudel, saagikahjustused Kagu-Aasias, Austraalia viimase 10 aasta tugevaim põud, Bangladeshi üleujutused, Hiina külm talv. Ning ka biokütuste tootmine, rikaste riikide poolt loodud dotatsioonid nende tootmisele ja tarbimisele. Samal ajal muudavad kiiresti arenevate Hiina ja India elanikud oma toitumisharjumusi, süües järjest enam liha – mis omakorda nõuab loomade toitmiseks üha enam teravilja.

Eriti tugev näljakriis on Haitis, kus inimesed söövad toiduks kõlbmatuid mudakooke. Seejuures on tõusnud ka mudakookide hinnad, nii et paljud haitilased ei saa ka neid endile lubada. IMF andmetel teenivad 55% haitilastest mitte rohkem kui 44 USA senti (Eesti rahas 4 krooni 40 senti) päevas. Soovitan eelpool lingitud Stephen Lindmani kirjutist põhjalikult lugeda.

Eesti 2030-2100: kliima, nafta lõppemine, roheline äri…

Märt Ridala Microlinkist arvab, et peaks analüüsima, missugused välised mõjud kujundavad Eestit aastani 2030 – et oskaks Eestis oma elu ja tegevusi paremini planeerida. Selleks on loodud ka spetsiaalne veebisait Eesti 2030. Näen ka ise sellise analüüsi järele vajadust, sest meediast tulevad tõlkeuudised näiteks kliimamuutuste kohta on stiilis ‘soojeneb ja arvatust palju kiiremini’ või ‘alanud on jahenemisperiood’, ning paljudel juhtudel lisatakse, et need või teised teadlased on selle ära tõestanud. Teen otsa lahti ning avaldan mõned esimesed fragmendid sellest, mis ees võiks oodata.

Alustan sellest, et ühtegi teaduslikku teooriat ei ole võimalik tõestada – on vaid võimalik näidata, et hetkel andmeid teooria kehtivuse vastu ei ole, ning seetõttu võib teooriat aktsepteerida. Näitena võib tuua kalkuni, keda toideti igal õhtul kell 9 – kui sadas vihma, kui paistis päike, kui oli juba pime, kui puhus tugev tuul… Ning kalkun arvas, et nii on igavesti – kahjuks lõppes tema elu jõululaual. Kliimamuutustega on asi veelgi keerulisem – on aegridasid ja parameetreid, mis väidavad üksteisele vastu ning mida saab mitmeti tõlgendada. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on hüppeliselt tõusnud, kuid tõestada, et just see põhjustab kliimamuutusi, ei ole võimalik. Saab anda tõenäosuslikke hinnanguid, näiteks väidab ÜRO juures tegutsev Intergovernmental Panel on Climate Change: tõenäosus, et kliima soojenemine on täiesti looduslik protsess, on väiksem kui 5%. Samamoodi peaks aastal 2030 Maal elama 9.3 miljardit inimest, 2.6 miljardit inimest rohkem kui praegu – kui kasv jätkub ennustatud tempos.

IPCC prognoosid ja riskianalüüs

IPCC on prognoose teinud aastani 2100, seejuures maailmamere tõusuks aastaks 2100 pakuvad eri mudelid 90-880 mm ning globaalse temperatuuri tõusuks 1.1-6.4 kraadi, kusjuures siiralt usutakse, et kui emissioone piirata, siis poleks temperatuuri tõus aastaks 2100 suurem kui 2.9 kraadi. Küsimus on, kas siin võib olla nn kalkuni-efekt ning soojenemise asemel trend pöördub hoopis jahenemise poole. Vastus on ilmselt, et võib küll, me ei saa olla soojenemise jätkumises 100% kindlad, kuid hetkel on soojenemise uskujad skeptikute üle valdavas ülekaalus.

Järelikult tuleb teadmatuses teha riskianalüüs. Selle kõige lihtsam mudel on järgmine: kui soojenemist tegelikult ei toimu ning me midagi ei tee, või kui soojenemine tegelikult toimub ja me suudame võtta efektiivsed abinõud kasutusele, on kõik korras. Jääb järele kaks varianti: võtame abinõud kasutusele, aga ei olnud põhjust ning kulutame (asjatult?) ressursse; või me ei tee midagi – aga probleem tegelikult eksisteerib ning me saame veel midagi teha. Mis kaalub mille üles? Kui tõesti probleem on ja me ei tee midagi, siis järgnevad põlvkonnad küsivad meie käest – kuidas oli võimalik nii juhm olla, te ju ‘peaaegu kindlalt’ teadsite, aga ei teinud mitte midagi… Seega kehtib lihtne vanasõna ‘pigem karta, kui kahetseda…’

Kust saada tulevikus energiat?

Nüüd on ilmselt õige hetk tuua sisse ‘Peak Oil’ – nafta paratamatu lõppemine senise tarbimise juures. Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus.

Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida ‘puhtast söest’, otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu.

Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile – erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi – juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi.

Kliima soojenemise peamised mõjud Euroopale ja Eestile

Mida tähendab see Euroopa jaoks üldlevinud (näiteks USA Keskkonnaagentuuri) ekspertiisi kohaselt?
1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele
2. Üleujutuste riski suurenemine
3. Mulla kvaliteedi langus (eriti erosiooni tagajärjel)
4. Ökosüsteemide muutumine, osade liikide ja elupaikade hävimine
5. Põhjaosas metsakasvu tempo suurenemine, lõunaosas aeglustumine
6. Suurenenud metsatulekahjude oht
7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne
8. Kalanduse potentsiaali langus
9. Suurenenud kahjustused kinnisvarale
10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed
11. Muutunud turismi-potentsiaal
12. Rida mõjusid inimtervisele
13. Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine
14. Liikide ja elupaikade liikumine põhja suunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale.

Kliima jätkuval soojenemisel tähendab see Eestile eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkonnana atraktiivsuse kasv jne. Probleemid Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus juba praegu on probleeme veevarudega ning suurte üleujutuste ja tormidega, süvenevad ning seal on summaarne mõju märkimisväärselt suurem kui Eestis.

Teadmatus seoses Golfi hoovusega

Kliima soojenemise jutt Eestis vastab mudelile, mis ei arvesta võimalikke kiireid muutusi Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Leitud on, et Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge, seetõttu kardetakse, et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia. See võib põhjustada õhutemperatuuri järsku langust Põhja-Euroopas ning realiseerub hoopis teistsugune stsenaarium.
Selline teadmatus ja määramatus annab ainet informatsiooni väga erinevaks tõlgendamiseks, ning seda ka tehakse.

Ohud bioloogilisele mitmekesisusele kliima soojenemise korral Eestis

Võõrliikide suhtes spekuleeritakse, et rändkarp on just soojenemise tõttu Läänemeres vohama hakanud, kuigi talle soolane vesi eriti ei meeldi. Maailma Loodusfondi 2000. aasta aruande kohaselt võib Eestis kaduda 2/3 looduslikest elupaikadest, vaid Islandil on mõju suurem, Soomes sama suur. Kõige keerulisem saab olema liikide saatus Soomes, kus 60% liikidest peavad kolima kiiremini kui 1000 meetrit aastas, mida teadlased peavad enamikule taimeliikidest võimatuks. Soomes on ohus 2,3% liikidest ja Eestis alla 2%. Näiteks kannatab kliima soojenemise all herilane (!). Selline kolimine 1000 meetrit aastas põhjapoole on negatiivsemates stsenaariumides levinud, Eestis oleks selliseid liike 35%.

Ohud seoses invasiivsete liikidega (võõrliigid, mis on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistunud uue areaaliosa looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades, kus nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu) on järgmised:
– sisenemine kohalikku toiduahelasse
– konkureerimine teiste organismidega
– võivad olla toksilised kohalikele liikidele, sh inimesele
– on patogeenide ja parasiitide kandjaks
– hübridiseeruvad lähedaste liikidega
– nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.

Inimene soovib, et olukord jääks stabiilseks, olemasolevad elupaigad säiliksid, sest nii meie liikide kolimine põhjapoole kui lõunapoolsete liikide kolimine siia vallandab terve jada erinevaid protsesse, mis viivad tervikuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.

Globaalse soojenemise kartuse stress ja ‘rohelise äri’ võimalused

Globaalse soojenemise kartus on viinud tugeva emotsionaalse stressi tekkeni. Shotimaa laps palus, et ema end peale surma tuhastada ei laseks – tekivad kasvuhoonegaasid! Välja on arvutatud ühe tuhastamise jooksul tekkivad emissioonid – otseses protsessis umbes 50 kg, aga kui arvutada kogu protsessi emissioonid – tuhastamiseks kulutatud kütus, kadunukese ja matuseliste transport, ärasaatmisruumi küte jne, siis veel palju rohkem.

Innovaatiline Shotimaa firma mõtles välja uue tehnoloogia – selle asemel, et surnukeha tuhastada, peaks seda keetma või õigemini aurutama 170 kraadi juures, siis ei teki emissioone.

Tavalised pulmatraditsioonid põhjustavad samuti liiga palju emissioone – uus äri ökopulmade organiseerimise näol on avanenud.

Al Gore’i filmi näitamine Inglismaa koolides põhjustas lastel hirmuunenägusid. See arvatakse olevat parim viis täiskasvanuid harida – laste hirmude kaudu, sest lapsed võtavad oma mured koju kaasa ning ka täiskasvanud pööravad sellele tähelepanu. Koolides on globaalne soojenemine väga sagedaste arutelude teemaks, millest lapsed saavad sageli aru viisil ‘me kõik saame surma’.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Teadus on kokku korjanud ja avaldanud nii palju fakte ja uuringuid, et ei ole mingisugune probleem roheliseks turunduseks kogu kuhjast välja korjata õige rodu ärikontseptsiooni toetuseks.

Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse.

Tuuleenergia ja elektriautode ühildamine saab reaalsuseks

22. veebruaril kirjutasin, et tuuleenergia kasutamine vajab teisitimõtlemist ning 24. veebruaril lisasin, et selle võiks seondada elektriautode tootmisega. Loomulikult jõuab sellise ideeni iga arendaja, kellele tuulik ja auto korraga silma jäävad. Käivitunud on Project Better Place, mille mõtteks on rajada ühekorraga elektriautode müügi ja rendi, akude laadimisjaamade ning akude vahetuse võrgustik. Plaanis on see kõigepealt käivitada Iisraelis ja Taanis koostöös Renault’ ja Nissan Motoriga, kuid Deutsche Banki analüütikud leidsid, et ka näiteks USA-s oleks idee täiesti teostatav ning kütuse hinnaks sõiduautodele kujuneks Eesti rahas umbes 45 senti / kilomeeter (autode mootorid on võrreldavad 1.6-liitriste bensiinimootoritega), mis sisaldab ka elektri tootmise ning akude amortisatsiooni kulusid. Elektriautode müük Taanis ja Iisraelis algab juba 2011. aastal, veel 5-10 riiki on Deutsche Banki andmetel end juba järjekorda võtnud. Iisraelis näiteks on plaanis ehitada 500000 laadimisjaama ning praeguse tehnoloogia taseme juures peavad liitiumioonakud vastu 100 km linnas ning 160 km maanteel, samas salvestustehnoloogia kindlasti areneb edasi. Taani huvid on seotud tuuleenergia senisest efektiivsema kasutusega.

Projekti algataja Shai Agassi, kes lahkus tarkvaragigandist SAP spetsiaalselt selle idee teostamiseks, näeb võimalust panna elektriauto igasse hoovi – klientidele pakutakse autot, akut, ligipääsu laadimisjaamadele ja vajaduse korral akuvahetust ning sellise lepingu mahuks võiks analüütikute arvates kujuneda 5500 krooni kuus 300000 km aastase läbisõidu korral.

Arvatakse, et loodav võrgustik ei tõrju bensiini- ja diiselautosid väga kiiresti välja, küll aga rõhutavad analüütikud, et see võib raputada autotööstureid vägagi tugevasti.

Süsteemi tutvustuseks on loodud ka video.

Jaan Tätte – noor pensionär või ökoharmoonia musternäide?

Eestis on väga vähe nii andekaid inimesi kui Jaan Tätte. Seda kummalisem on paljudel kindlasti lugeda, et Jaan ei tahagi meile enam iga päev laulda ja näitemänge mängida, vaid kolis perega Vilsandile ning sai ka saarevahiks. Mina kuulun kindlasti nende hulka, keda selline otsus siiralt kadestama paneb. Sest Eesti põhiline rikkus on maa ja loodus ning Jaan Tätte on üks väga väheseid, kes on sellest aru saanud ning seda ka kasutada oskab. Nii palju on neid, kes tervist ja isiklikku elu ohvriks tuues rügavad ülla eesmärgiga muuta maailma küsimata, kas maailm vajab neid muutusi või hoopis suurendatakse globaalsete katastroofide ohtusid. Suur osa maailmamuutjatest ei ela isegi pensionipõlveni.

Enamik eestlastest pole kindlasti mitte globaalselt mõtlejad. Kõige tähtsamad on oma elu, oma töö, oma vara ja Eesti asi. Konkurssi nimega ‘Kellel on surres kõige rohkem asju’ on naeruvääristatud, aga see käib endiselt edasi. Järjest selgemaks saab aga, et just ökoloogiline säästlik eluviis ja sellega seonduvate süsteemide arendamine on Eesti võimalus, võimalik ekspordiartikkel ja turismimagnet. Jaan Tätte otsust tuleb võtta selles osas sümbolina.

Suured naftaleiu-uudised osutuvad ebatäpseteks ja enneaegseteks spekulatsioonideks

Brasiilia Rahvusliku Naftaagentuuri juht Haroldo Lima salvestas oma nime ajalukku. Väljaütlemine 33 miljardi barreli nafta leidmise kohta, mis põhjustas rahvusliku naftakompanii Petrobras aktsiate kiire tõusu, võib osutuda  enneaegseks spekulatsiooniks. Kindlalt on ekslik see, et nii palju naftat sisaldab Carioca uuringuväli, millele viitas rahvusvaheline press –  konkreetselt Carioca  uuringuväli sisaldab Credit Suisse  analüütikute arvates vaid umbes 2% väljakäidud mahust. Viimaste kommentaaride kohaselt saab 33 miljardit barrelit käia vaid suure võimaliku naftaformatsiooni kohta, mida tuntakse ‘Sugar Loaf’ struktuuri nime all, kuid ka see on enneagne spekulatsioon, sest uuringud toimuvad praegu seitsmel väljal, mis kõik koos võivad sisaldada 3-4 miljardit barrelit. Petrobras ise on andnud teada, et Carioca välja kohta on vajalik teha lisauuringuid ning need võtavad veel mitmeid kuid.

Ka kahe kuu vanune uudis hiigelsuure naftamaardla kasutuselevõtu võimaluse kohta USA-s vajab järellugu. Selgus, et lubatud kuu jooksul ei suutnud USA Geoloogiakeskus (USGS) anda tõsiseltvõetavat informatsiooni 200 miljardi barreli nafta olemasolu ja kättesaadavuse kohta Bakkeni formatsioonis, kindlad andmed on vaid 250-410 miljoni barreli kohta ning hinnangulised andmed on 3.65 miljardi barreli kättesaadavuse kohta.

‘Peak oil’ perioodil on sagenenud spekulatsioonid uute naftaleidude kohta ning rahvusvaheline press lausa ‘õgib’ infot, tehes esialgsetest spekulatsioonidest ja kontrollimata oletustest uudiseid, mis lubaksid naftaajastule pisutki ajapikendust. Selles suures mängus on spekulantidel võimalus aktsiakursside muutustega teenida kiireid kasumeid.

Tänud Tõnis Danilsonile tähelepanu juhtimise eest.

Ökoloogiline eluviis ja lennureisid: kõik on suhteline

Tegin mõned arvutused, kui palju kasvuhoonegaase põhjustab inimene, kes kuus korra lendab näiteks Tallinna ja Brüsseli vahet. On ju palju räägitud, et peaks hõõglambid säästupirnide vastu vahetama, sageli aga kogu selle ökoloogilise lähenemise juures unustame, et näiteks lendamine põhjustab juba praegu üle 10% kasvuhoonegaaside emissioonidest ning osakaal on tõusutrendis.

Niisiis, näiteks 12 edasi-tagasi Tallinn-Brüssel lendu aastas on 38400 lennukilomeetrit, lennuki 80%-list keskmist täitumist arvestades kulub ühe inimese kohta ca 1300 kg lennukikütust, mis arvestades põlemisel tekkivate gaaside panust kasvuhooneefekti (arvestades ka seda, et atmosfääri ülakihtides on kasvuhoonegaaside mõju suurem) on ekvivalentne ligikaudu 12 tonni CO2 emiteerimisega fossiilsete kütuste põletamisel maapinnal. Ümberarvutuskoefitsientide suhtes on erinevaid teaduslikke hinnanguid, siin kasutatud väärtusest nii ühele kui teisele poole. Hinnatud on näiteks ka, et 1 lennutund lennuki 80% täitumise korral põhjustab 1 inimese kohta 150-350 kg CO2.

Üks 12 W säästupirn, põledes keskmiselt 4 tundi päevas, annab aasta jooksul 70 kWh energiasäästu. Selle 70 kWh saamiseks põletatakse Eesti elektrijaamades 100 kg ehk 0.1 t põlevkivi, mille käigus tekib sisuliselt sama suur kogus ehk 0.1 tonni CO2.

Seega peaks kuus korra Brüsseli vahet lendaja emissioonide tasakaalustamiseks igal aastal välja vahetama 120 hõõglampi, et säästa 8400 kWh elektrienergiat. Tegelikkuses 8400 kWh on Eestis üle keskmise suure perekonna aastane elektritarve, kui elamine just elektriküttel pole.

Lisada võib veel, et ühe Austraalia-lennu emissioonid on vaid pisut väiksemad neist 12 Brüsseli-reisist.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse. Selle poolt põhjustatud reostuse eest peaks ühe Tallinn-Brüssel lennureisi eest maksma dollarites 9.90. TerraPass on müünud juba üle 400000 tonni süsinikdioksiidi emissioonide lunastust 75000 eraisikule ja ettevõttele.

Amsterdam-Frankfurt: Euroopa kõige reostatuma õhuga piirkond

Saksamaa Kosmosekeskuse poolt ehitatud unikaalne aparaat nimega Sciamachy (Scanning Imaging Absorption Spectrometer for Atmospheric Cartography) on juba alates 2002. aastast mõõtnud satelliidi pardalt maapinnalähedasi atmosfäärigaaside kontsentratsioone, sealhulgas CO2 sisaldust. Nüüdseks on Breemeni Ülikooli teadlased teinud aastatepikkuste mõõtmiste kokkuvõtteid ning on selgunud, et Lääne-Saksamaa söe- ja terasetööstuse emissioonid muudavad Amsterdam-Frankfurdi vahelise piirkonna õhu kvaliteedi poolest Euroopa enim reostatud piirkonnaks, kirjutab Deutsche Welle.

Esimest korda on teadlastel õnnestunud mõõta regionaalseid CO2 kontsentratsioone ning ollakse kindlad, et emissioonid selles piirkonnas on inimtekkelised. Pikaajalised mõõtmised võimaldasid kõrvaldada sesoonsete kõikumiste mõju.

Lämmastikdioksiidi kontsentratsioonide pilt näitab transpordisektori ja tööstuse kogumõjusid.

Eristuvad USA idaosa, Lääne-Euroopa (Inglismaa-Holland-Saksamaa ja väiksem, aga intensiivne Põhja-Itaalia tsoon Alpide lõunajalamil) ning järjest tugevamalt Ida-Hiina, sealt edasi ka Lõuna-Korea ja Jaapan, samuti Lõuna-Aafrika Vabariik ning omaette suurlinnade piirkonnad, näiteks Moskva.

Brasiilia naftaleid ei jahuta üldist naftanälga

Maailma suuruselt kolmanda naftamaardla leidmine Brasiilias, hinnaguliselt 33 miljardit barrelit ehk pisut üle 5 kuupkilomeetri, tagab juhul, kui kõik varud kätte saadakse, näiteks USA naftatöötlemistehaste töö vaid kuueks aastaks ning on lähedane maailma praeguse tarbimisega 1 aasta jooksul.

USA-s oli ‘Peak Oil’, kus tootmine oli suurim ning siis hakkas varude puudusel langema, juba aastal 1971. Euroopas on see mõned aastad tagasi kätte jõudnud. Venemaal saabub ‘teine tipp’ aastal 2010, vahepealsel langusel olid poliitilised põhjused. Hetkel ja lähiaastatel õnnestub Venemaal seetõttu nafta ja ka gaasi ekspordi najal tugevasti areneda, Euroopa sõltuvus impordist aga samal ajal kasvab. Võimalusi pakuvad varud sügaval ookeanide põhjas ja polaaraladel, samuti propaan ja teised suure rõhu tõttu vedelas olekus gaasid (P-NGL). Graafik ei sisalda põlevkivi ja õliliivasid, mis pakuvad pisut täiendavat armuaega.

Graafikut hinnates on näha, et kui ka Brasiilia leiu tõttu graafik 1 aasta võrra edasi nihkub, siis olulist vahet ikkagi pole.

Stsenaariume on mitmeid, järgneval graafikul on paljud neist kokku võetud.

aaa1.jpg

Seda joonist suuremalt saab vaadata näiteks siit.

Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri.

Mingil hetkel on otstarbekam säilitada naftat keemiatööstuse jaoks, mitte seda kütusena ära põletada.

Ning kokkuvõtvalt naftaajastu graafik pikema ajaperioodi suhtes – millest on näha, mida ‘Peak Oil’ endast tegelikult kujutab. Mõnel ja mõnekümnel aastal pole seejuures erilist tähtsust. Meie oleme maailma ajaloos Peak Oil põlvkonnad.

nafta.jpg

Samas nafta ei lõpe kunagi. Ka USA-s on väga suuri leiukohti, kuid sealt nafta kättesaamise kulud on lihtsalt palju kordi suuremad. Mingist hinnapiirist ja ajast alates aga saab inimene piisavalt taibukaks, et kasutusele võtta alternatiivsed energiaallikad. Investeeringud alternatiivenergia tehnoloogiatesse on hetkel väga suured ning järjest paremaid lahendusi tekib järjest juurde. Lihtsalt mingist hetkest alates pole enam otstarbekas naftat kütusena kasutada, seda ka globaalse kliimamuutuse teemat täiesti kõrvale jättes.

Kes maandub esimesena Marsi pinnale?

Kui venelaste plaan teoks saab, siis Marsi pinnale maandub esimesena ahv, kirjutab BBC. Põhjus: kardetakse radioaktiivsust ning enne kosmonaute peetakse vajalikuks katsetada makaakidega, kuna ahvid ja inimesed taluvad radiatsiooni suhteliselt sarnaselt, koerte ja teiste loomade radiatsioonitaluvus on märgatavalt erinev.

Peale 2 aastat kestnud katsetusi lennutatakse 40 makaaki primaate uurivast instituudist Sotshist Moskvasse, kus hakatakse uurima nende reisitaluvust, kaaluta olekus viibimist, käitumist isolatsioonis ning mahla- ja püreedieedi võimalusi. Ei mingeid banaane. Ahve pole vaja loodusest püüda, sest Sotshi instituudil on paljunemine korraldatud oma asutuse puurides. Kokku on senini vene kosmoselaevadega sõita saanud 12 makaaki, esimesteks olid 1983. aastal Abrek ja Bion (5 päeva), kaks aastat hiljem aga lendasid kosmoahvid Vernõi ja Gordõi (7 päeva). 1987. aastal esitleti kosmoahvi nimega Drjoma ka Fidel Castrole. Instituudi staariks on 16-aastane aktiivne kosmoahv Krosh.

Siiski on Marsi-ekspeditsioonini alguseni aega veel vähemalt 10 aastat. Lend Marsini kestab 250 päeva, kuu aega arvestatakse maandumise korraldamiseks ning 250 päeva tagasilennuks.

Hetkel on Venemaa väheseid maailma riike, mis teeb ahvide peal katsetusi. Näiteks esimese kosmosekoera Laika kohta arvatakse, et ta sai surmava närvivapustuse kohe peale starti ning orbiidil ringles kahe nädala jooksul koera laip. Vene teadlased ise ütlevad, et neil on muidugi ahvidest kahju, kuid õilsa eesmärgi nimel kaitsta Marsile lendavate kosmonautide elusid on see ainuvõimalik samm.

Venelased on alustanud ka Mars-500 eksperimendiga jälgimaks, kuidas kosmonaudid taluvad kokku 17 kuud kestvat lendu. Lisaks isolatsioonile on näiteks ainsaks pesemisvõimaluseks saunalaadne soojakamber ning lapid mustuse mahapühkimiseks. Vabatahtlike hulka, kes 500 päeva vastu peavad, peaksid kuuluma arst, bioloog, IT spetsialist ja insener. Arvestada tuleb ka sellega, et sõnum Marsilt Maale jõuab kohale umbes 20 minutiga – puudub võimalus otsevestluseks nii töiselt kui lähedastega. Kaaluta olek aga avaldab mõju kõigepealt lihastele ning seejärel kogu luustikule. Maale tagasi pöördudes arvatakse, et kaua kaaluta olekus olnud kosmonaudid pole võimelised isegi püsti seisma, seetõttu valmistatakse spetsiaalseid treeningvahendeid ja kombinesoone, kus gravitatsiooni asendavad elastsed pingutid.

Videoloengud internetist: haridus parimatelt

See, et MIT on teinud paljud oma loengud ja õppematerjalid avalikkusele kättesaadavaks interneti kaudu, on juba vana uudis. Peter Skomoroch pani kokku lingikogu videoloengutest (üldine link siin) üle kogu maailma füüsikas, matemaatikas, arvutiteaduses, inseneriteadustes, neuroteadustes, bioloogias. Kuna paljud kommentaatorid üle maailma on tema tegevuse heaks kiitnud, olgu see lingikogu toodud ka Eesti lugejateni. Mahukas on näiteks ka http://freevideolectures.com/, oma selleteemalise blogi on teinud lätlane Peteris Krumins, kes viitab lisaks veebisaidile http://www.freesciencelectures.com/. Filosoofiahuvilistele on ehk huvipakkuv Tanasije Gjorgoski ülevaade.

Arvestada tuleb muidugi sellega, et videosalvestused on väga erinevates formaatides, seega peab vaataja või õppur olema varustatud vastava tarkvaraga iga kursuse jaoks.

Järgnevalt võib filosofeerida, kui kaua aega läheb, mil sisuliselt on paljude erialade ja miks ka mitte kooliprogrammide teoreetiline osa – põhiteadmised, mis aja jooksul ei muutu – omandatav koduarvuti tagant või ükskõik mis kohast maailmas. Pedagoogid ülikoolides ja koolides saaksid sel juhul kontsentreeruda praktilisele õppele, materjali sidumisele kaasajaga ning viimaste uudiste ja saavutustega, samuti seletustele ning seminaride läbiviimisele. Võib juhtuda, et keegi tuleb peagi välja nn ‘Maailmaülikooli’ ideega, mis teeb interneti kaudu kättesaadavaks kõigi peamiste teadusvaldkondade põhitõed.

Ka paljudes Eesti ülikoolides on loodud hulgaliselt e-kursusi, näiteks WebCT tarkvaraplatvormi abil. Siiski on need kursused senini kinnised, WebCT süsteem on avatud vaid vastavate kursuste üliõpilastele.

Naftaühiskonna murdepunkt: USA naftatarbimine langustrendil

Vähemalt nii väidetakse blogis oildummy.com. USA Energianformatsiooni Administratsiooni (EIA) hinnangul tarbitakse naftat 2008. aasta suvel vähem kui aasta varem – esimest korda viimase 17 aasta jooksul. Langus on küll väga väike, 36000 barrelit päevas kogutarbimise juures 9.404 miljonit barrelit päevas ehk 0.4% vähem, aga ikkagi kindel märk majandusraskustest ning kütusehinna tõusust.

EIA hinnagul saab bensiini keskmine hind olema umbes 3.54 dollarit galloni eest, mõnes kohas ületades ka 4 dollari piiri. Diiselkütuse keskmiseks hinnaks kujuneb 3.73 dollarit gallon.

Et hindu Eestiga võrrelda, siis on hea teada, et üks USA gallon on 3.785 liitrit ning antud juhul ei tohi seda segi ajada Suurbritannias kasutusel oleva nn impeeriumi galloniga, mis on 4.546 liitrit. Ühikute ümberarvutusteks hea veebileht paikneb aadressil www.conversion-metric.org.

Arvestades jämedalt 1 dollar = 10 EEK, saame USA prognoositud bensiinihinnaks 9.35 EEK/liiter (kohati ületades 10.60 piiri) ning diiselkütuse hinnaks 9.85 EEK/liiter, seejuures eelmise aastaga võrreldes on diiselkütuse hinnatõus 2.32 EEK/liiter ehk ligi 24%.

Siiski on hetkel tegu vaid hinnangutega, kuid kui need peaksid tõeks osutuma (ja on selge, et hind paneb asjad paika), siis on naftaühiskonna murdepunkt kätte jõudnud.

Lisatud joonisel on USA keskmine bensiinihinna muutus (nädalate keskmine, sentides galloni eest) perioodil jaanuar 1998 – jaanuar 2008.

Järgnevatel joonistel on välja toodud, kuidas moodustub USA-s bensiini ja diiselkütuse hind.

Diiselkütuse hinna kujunemisel on töötlemise osakaal üle 2 korra kulukam kui bensiini puhul.

Allikas: http://tonto.eia.doe.gov/oog/info/gdu/gasdiesel.asp

Vajadus kurssi muuta: video

Lisatud videoklipp on lingitud stressimaandamise veebilehtedega. Kui oled ühe võimsaima sõjalaeva juht, kas peaksid ootamatu objekti ilmnedes kurssi muutma või hoopis nõudma, et see tee pealt eest kaoks?

USS Montana kapten Hancock igal juhul on kindel oma sõjalaeva võimsuses. Mis saab edasi, on näha videoklipist.

Stressi maandab aga ilmselt arusaam, et iga juht võib olla ekslik. Koht järelemõtlemiseks igal juhul.

Globaalsed CO2 emissioonid fossiilkütustest regioonide lõikes

2006. aastal suurenesid CO2 emissioonid fossiilsete kütuste kasutamisest võrreldes 2005. aastaga 2.6% võrra (aastal 2005 oli võrreldes 2004. aastaga juurdekasv 3.3%). Peamiseks põhjuseks seejuures oli söe kasutamise suurenemine 4.5% võrra – 500 Mt lisandunud emissioone, kusjuures Hiinas oli suurenemine 9% ning mujal maailmas 2%. CO2 emissioonid maagaasi põletamisest suurenesid 2.5% (130 Mt), peamiselt Venemaa ja Hiina tõttu. Emissioonid naftasaaduste kasutamisest tõusid vaid 0.7% (90 Mt), peamiselt OECD maades 0.9% kasvu tõttu.

Hiina CO2 emissioonide juurdekasv tervikuna oli 8.7%, USA-s toimus 1.4% vähenemine, Euroopa Liidus jäid kogused samaks, olles eelnevalt 2005. aastal 0.8% vähenenud. Hiina möödus emissioonide koguhulgas USA-st.

Tsemendi tootmisel tekib umbes 9% inimtekkelistest CO2 emissioonidest, seejuures 44% maailma tsemendist toodetakse jällegi Hiinas.

Lisatud joonisel on kujutatud emissioonide hulk eri piirkondadest. Selgelt on näha, et juurdekasv Hiinas on nii suur, et kui ka kogu Euroopa Liidus üldse CO2 emissioonid likvideerida, siis globaalses mõttes üldkogus eriti ei vähene. See olukord kajastub ka Euroopa Liidu sisestes vaidlustes. Saksamaa soovib eritingimusi oma CO2 mahukale tööstusele, Suurbritannia aga on teinud ettepaneku arvestada investeeringuid emissioonide globaalseks vähendamiseks, näiteks projektide abil vähendada emissioone Hiinas, kus ühe mahuühiku CO2 vähendamiseks kulub ilmselt märkimisväärselt vähem vahendeid kui Euroopas.

Dilemma on loomulikult selles, et ühe inimese kohta tekib Hiinas CO2 emissioone ikkagi märkmisväärselt vähem kui näiteks USA-s. Tööstuse areng Hiinas, Indias ja Brasiilias põhjustab jätkuvalt globaalsete emissioonide suurenemist. Euroopa Liit võib kehtestada sisenõuded, kuid sellega kaotab energiamahukas tööstus konkurentsivõimet ning töösturitel tekib plaan kolida tootmine näiteks Hiinasse, kus sanktsioone ei rakendata.

Vahemeremaade veekriisist

1999. aastal osalesin konverentsil Sardiinia saarel, mille teemaks olid veeprobleemid Vahemeremaades. Juba siis oli selge, et sisuliselt iga piisk oleks paljudes piirkondades vajalik joogiveevarustuseks kokku koguda, põllumehed aga kippusid seda vähestki põldude väetamisega ära reostama. Ühel õhtusöögil küsis Itaalia teadlane: ‘Oled Eestist? Teil ei ole ju seal veeprobleeme?’. Vastasin, et üheks meie põhiprobleemiks on see, et vett on liiga palju. Tõesti, kuna sademeid ületavad aurumist sisuliselt kahekordselt, on valdav enamus veeprobleemidest põhjustatud sellest, et oleme ise osanud vee ära solkida ning reostus levib pinna- ja põhjavee liikudes edasi. Siiski on õnneks Eestis tervikuna veevarusid küllaldaselt, probleemid on pigem lokaalsed ja piirkondlikud ning pole võrreldavad Vahemeremaade probleemidega.

Üks viimaseid Maailmapanga aruandeid väidab, et eriti Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ariidsetel aladel väheneb veevarude hulk inimese kohta aastaks 2050 kaks korda, põhjusteks kliima soojenemine ja elanikkonna suurenemine, kirjutab BBC. Räägitakse heitvee ärakasutamisest ning vee kokkuhoiuprogrammidest. Maroko peaks ümber orienteeruma vähem vett vajavatele põllumajanduskultuuridele – 85% Maroko veetarbest kulutab põllumajandussektor, Agadiri ümbruses on põhjaveetase võrreldes 1982. aastaga alanenud 7 korda. Halvenev vee kvaliteet on juba põhjustanud SKP languse Marokos, Alzheerias ja Egiptuses 1%, Iraanis isegi ligi 3%. Vajalik on investeerida soolase vee magestamisjaamadesse. Kokkuvõttes, kuigi veenappusega ollakse harjunud, on tulevikuprognoos veelgi nukram.

Rohelisele Väravale lisandus Bioneer

Lisaks portaalile www.greengate.ee ja ajalehele Roheline Värav, mida annab välja Säästva Arengu Planeerimise ja Tehnoloogiate Sihtasutus, avanes portaal www.bioneer.ee, väljaandjaks MTÜ Ökomeedia ning eesmärgiks edendada lugejate keskkonnateadlikkust ning pakkuda teavet, mis aitab inimestel muutuda keskkonnasõbralikumaks.

Bioneeri mõtteks on aidata muuta inimeste tarbimisharjumusi – portaali sagedasteks külalisteks muutuvad ilmselt inimesed, kes tunnetavad sisemist vajadust säästlikult elada ning soovivad infot, kuidas teised seda teevad – nii Eestis kui mujal maailmas.

Bioneerile edu soovides kordan siiski ka oma 1. jaanuari kirjatükki – mis võiks olla tegelikult roheline eluviis?

Rohelise eluviisi üle võib lõpmatuseni vaielda. Loomulikult võib iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tunda, aga siin oht kalduda emotsionaalsesse äärmusesse. Hommikul paned jalga Hiina püksid, mis on toodetud keskkonda reostavas tehases ning kus ekspluateeritakse laste tööjõudu. Siis pesed hambaid hambapastaga, mille valmistamisel põhjustati kasvuhooneefekti. Hommikusöögiks sööd kurgiviilu külmkapist, mis põhjustab osooniauku ning kurkide kasvatamisel reostati nitraatidega põhjavett. Ja üleüldse elad puumajas, mille palgid on ehitaja ostnud mitte metsamajanduskeskuse kaudu, vaid eraisikult, kes on metsa lagastanud. See ehitaja kasutas oma kasumit dziibi ostmiseks, mis saastab keskkonda ning on oma kängururauaga loomadele ja inimestele väga ohtlik. Pilk langeb kuldsõrmusele, kulla tootmisel kahjustati loodust tsüaniidiga. Ja sa pole jõudnud kodust veel väljudagi ning kindlasti ei olnud see nimekiri täielik, sest WC-s on veel käimata…

Kui iga aktiivne inimene aitaks kaasa KONKREETSELT mingi keskkonnaprobleemi lahendamisel või vähendamisel, siis annab see endale positiivseid emotsioone ning aitab vähendada summaarset ökoloogilist jalajälge. Enne aga, kui midagi teha, tasub mõelda – kas sellest tegelikult ka kasu on. Vaatasin Tallinna õhuseire andmeid, kui üks meie eelmisi peaministreid sõitis demonstratsiooni korras tööle jalgrattaga. Liiklus peatati ning seirejaamad näitasid suuremat reostust kui tavaliselt, sest seisvate sõidukite mootorid töötasid ju tühikäigul edasi… Kuniks pole jalgrattateid ja jalgratturite turvalisust, pole sellistel demodel mingit mõtet.

Või kui ülemaailmselt tehakse kampaania ja kustutatakse eluruumides seal tavaliselt põlevad, aga ehk mittevajalikud tuled, siis võib see hoopis kaasa tuua keskkonnakatastroofi, kui mõni elektrijaam ei suuda koormuse ootamatutele muutustele reageerida. Ka Tshernobõli insenerid tahtsid tegelikkuses suurendada turvalisust ja katsetasid pisut.

Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema 2 autot – üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Lahendus, mis ei töötanud. Stockholmis ja Londonis näiteks aga on kehtestatud kesklinna sõidul tööpäevadel spetsiaalne maks – congestion tax, mis töötab.

Hirmutamine katastroofistsenaariumidega võib tuua aga enam kahju kui kasu. Nii näiteks palus üks briti laps oma emal sügavalt järele mõelda, kas see ikka tahab peale surma tuhastatud saada, sest põletamine põhjustab kasvuhooneefekti – laps oli koolis näinud Al Gore’i kliimafilmi. Hulk briti lapsi ärkab öösel paanikas üles, tundes, et nad ei saa läheneva katastroofi eel midagi teha… Pole õige, et et lastele õpetatakse enne selgeks kõik keskkonna-õudused, kui antakse teadmisi ja võimeid neid keskkonnaprotsesse iseseisvalt arutada ja hinnata.

Lisan mõned mõtted, mida ehk tasub järgida:

1. Kui elu võimaldab sul teha valikuid, siis ära tarbi arulagedalt! Enne kassasse jõudmist vaata üle oma ostud ning mõtle, kas seda kõike on tõesti vaja. Nn öko-toodete ostmine on ka sageli õige tegu, kuid on ka juhtumeid, kus tegemist on puhtalt reklaamikampaaniaga. Kindlasti aga on parem, kui toiduained sisaldavad vähem mürkkemikaale ja säilitusaineid.

2. Ära ole vaikiv pealtvaataja, kui näed, et midagi on viltu! Kui keegi sinu arvates kujutab ohtu elule või keskkonnale või kui näed, et midagi on sinu arvates valesti – ära vaiki, tegutse! Lisaks, tunne uhkust oma mõtteviisi üle ja kutsu häbenemata kaasa ka teisi.

3. Kui saad, siis toeta ja aita abivajajaid. See ei pruugi olla raha, vaid näiteks mõni kasutult seisev asi, mille üle keegi kuskil kindlasti rõõmustaks. Kui tahad kaasa aidata meie loodust hoida, aga aega eriti pole, vaata kindlasti, millega tegeleb Eestimaa Looduse Fond http://www.elfond.ee/.

4. Kui teed tähtsaid ja ka vähemtähtsaid otsuseid või tegusid, kasuta lähtepunktina kolme asja: a) talupojamõistus ja elukogemus; b) parimad teadmised; c) sinu meeskonnaliikmete või lähedaste arvamus. Palju keskkonna-alaseid teadmisi ja kogemusi on näiteks salvestanud Roheline Värav http://www.greengate.ee/, nüüd siis ka Bioneer http://www.bioneer.ee/.

Ning loomulikult tuleb 3. mail Eestimaa korda teha http://www.teeme2008.ee/, loodetavasti muutuvad ka kõik 40000 koristajat aktivistideks, kes takistavad minu hinnangul umbes 80000 lagastajal prügi uuesti loodusesse visata.

Oksepähkli-jatrofa – Floridas maisist 10x efektiivsem biokütusetaim

Edela-Floridas LaBelles paiknev ettevõte nimega My Dream Fuel LLC kasvatab biodiisli valmistamiseks oksepähkli-jatrofasid (Jatropha curcas), kirjutab NextEnergyNews. Pilootprojekti raames on kasvama pandud ligi miljon istikut. Teadlaste hinnangul on kütusesaagis pindalaühiku kohta 4 korda suurem kui sojal ning 10 korda suurem kui maisil. Firma avab varsti 1.5 miljoni dollarilise keskuse, mis hakkab tegelema seemnete purustamise ja pookimisega.

Jatrofapuu kasvab looduslikult Mehhikos ja mujal Ladina-Ameerikas, seda on kasvatatud kütuse ja ravimite tootmiseks Indias ja Aafrikas, Euroopas on loodud kasvandused näiteks Hispaanias. Suured jatrofakasvandused on juba praegu nii Indias kui Hiinas. On arvutatud, et üks puu eemaldab aastas õhust umbes 70 kg süsihappegaasi.

Maailma reostatuim jõgi

Sellele tiitlile kandideerib Citarumi jõgi Indoneesia pealinna Jakarta lähistel – kunagine kalapüügivõimalusi pakkuv merelindude toitumiskoht ja turistide meelispaik on asendunud 9 miljoni inimese ning sadade tehaste jõeprügilaga. Kui mehed poleks paadis, võiks kaugelt vaadates arvata, et tegu on maismaaga – nii paks on prügikiht vee peal.

Võimalikke haigusi trotsides leiavad prügist elatuvad inimesed nädalas Eesti rahas umbes 50 krooni vääringus plastpudeleid, puitmaterjali (näiteks toolijalgu) ning kummikindaid. Tekstiilitööstus paiskab vedeljäätmed takistamatult jõkke. Prügikogumist piirkonnas lihtsalt ei toimu. Ekspertide arvates ummistab prügi peagi ka Sagulingi järve suurima hüdroelektrijaama.

Kõik liikuv elektriks – turbiinid Mississippi põhjas

3 miljardit dollarit läheb maksma projekt, mille käigus plaanitakse paigutada Mississippi jõe põhja St Louisist Mehhiko laheni tuhanded väikesed turbiinid, mis üheskoos tagavad 1600 MW elektritootmisvõimsuse, kirjutab NextEnergyNews. Selline hüdrokineetilise energia ärakasutamine on küll suhteliselt kallis, kuid sellega ei kaasne tavalisi suurte jõgede hüdroenergia projektide varjukülgi: suuri üleujutatud alasid, vajadust inimesed ümber asustada, ohtusid ökosüsteemidele jne.

next4408aa.jpg

Ettevõttel nimega Free Flow Power on luba uurida 59 jõelõiku, igale lõigule paigutataks mitme kilomeetri ulatuses sajad kuni tuhanded turbiinid, mis on kinnitatud sammaste otsa jõe põhja; turbiinide läbimõõt on ca 60 cm ning on valmistatud süsinikfiibrist või mõnest teisest kergmaterjalist. Sobilike jõgede otsingul lähtuti keskmisest voolukiirusest umbes 2.9 m/s. Elektritootmisega soovitakse alata perioodil 2012-2017.

Loomulikult on vaja läbida keskkonnamõjude hinnang, sealhulgas uurida mõjusid jõeliiklusele, kaladele ning loomastikule. Hulk probleeme on vaja läbida, kuid projektil iseenesest on jumet. Lisaks on USA-l võimalik välja arendada 10000 MW ookeani loodete energiat kasutavat energeetilist võimsust.