Bakterite lemmikelupaigad kodudes

USA teadlased külastasid 35 kodu, võtsid igas kodus 32 eri kohast proovid ning koostasid bakterite arvukuse edetabeli eri elupaikades. Valmis edetabel, kus arvutati välja bakterite keskmine arv 1 ruuttollil ehk 6.45 ruutsentimeetril. Lisaks bakterite hävitamisele nende lemmikelupaikades spetsiaalsete puhastusvahendite abil soovitatakse haigestumise vältimiseks käsi pesta seebiga ja vähemalt 20 sekundit.

Viidi läbi ka küsitlus, millest selgus, et vanni pidasid bakterite suhtes prügikastist ohtlikumaks vaid 3% vastanutest ning seda, et lapsed kõige tõenäolisemalt võivad nakatuda kodudes, arvasid vaid 5%. Kahjuks puudub lisainformatsioon, mille alusel külastatud kodud välja valiti, lisaks on naljakas näha tulemustes nii täpseid arve –  näiteks 567845…

1. Tualetipott 3200000

2. Köögi kraanikausi äravoolutoru 567845

3. Nõudepesulapp 134468

4. Vann äravooluaugu lähedal  119468

5. Köögi kraanikauss äravooluaugu lähedal 17964

6. Köögi kraani käepide 13227

7. Vannitoa kraani käepide 6267

8. Vannitoa kraanikauss äravooluaugu lähedal 2733

9. Kodulooma söögikausi sisemine äär 2110

10. Köögi põrand kraanikausi ees 830

11. Tualeti põrand tualetipoti ees 746

12. Köögimööbli plaadi pind 488

13. Vannitoamööbli plaadi pind 452

14. Köögi prügikast 411

15. Nõudekuivatamise rätik 408

16. Laste mänguasi 345

17. Köögilaua pind  344

18. Telefonitoru, külmkapi ukselink 319

19. Tualeti prill-laua pealmine pind  295

20.  Vannitoa lüliti 217

21. Mikrolaineahju nupud 214

22. Lõikelaud köögis 194

23. Väikelapse pissipott 191

24. Väikelapse mähkimise alus ja söögitool 190

25. Köögi telefon 133

26. Vannitoa sisemine ukselink 121

27. Tualetipoti veetõmbamise käepide või vajutuse nupp 83

28. Televiisori pult 70

29. Arvuti klaviatuur 64

30. Arvutihiir 50

Energeetikavolinik Piebalgs: kust võtame vajamineva energia?

Energeetikavolinik Andris Piebalgs jätkab blogimist, ilmus uus kirjutis pealkirjaga ‘Is security of supply in our hands?‘ Juttu on sellest, kuidas Venemaa gaasisurve Ukrainale tekitas Euroopas ärevust. Õnneks kriisiolukord seekord taandus, kuid Piebalgs küsib: mis siis, kui kriis oleks süvenenud? Kas see juhtub uuesti? Mis siis, kui gaasitarne infrastruktuur saab kannatada õnnetuste või terrorismi tõttu? Kuidas Lähis-Ida poliitilise situatsiooni teravnemine mõjutaks Euroopa energeetilist julgeolekut?

Tuleb tunnistada, et Euroopa energiajulgeoleku kraanid on väljaspool piire ning kui hetkel Euroopa impordib umbes poole vajaminevast energiast, siis enamus uuringutest näitavad, et see võib kasvada 70%-ni, kirjutab Piebalgs. Ning energeetilise jukgeoleku eest vastutava volinikuna küsib ta endalt: kust võetakse kogu vajaminev energia?

Ta püstitab küsimuse ‘Kas me tegelikult vajame kogu seda energiat?’, viidates energiasäästule ning võimalusele toota puhast, turvalist ja konkurentsivõimelist taastuvenergiat, eesmärgina 20% aastal 2010. Piebalgs lisab, et iga tuulik, päikesepaneel ning biokütuse liiter muudab Euroopa Liitu sõltumatumaks.

Esimesed kommentaatorid suhtuvad Piebalgsi ilusatesse sõnadesse kriitiliselt, arvatakse, et õige on tugineda eri energiaallikate kasutuse efektiivsusele, mis näiteks Taani elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamadel on üle 90%. The Oil Drum Europe toimetaja Euan Mearns toob oma kommentaaris välja, et biokütuste puhul on Euroopas kasutuse efektiivsus vaid 18% ringis. Lisaks tuuakse välja, et mõtteviis pole muutunud ning poliitilised mängud jätkuvad: kuigi London soovib aastal 2012 korraldada autovabad olümpiamängud, nõuab ROK oma liikmete ja sponsorite kasutusse ei rohkem ega vähem kui 3145 autot koos juhtidega!

Vulkaaniohvrite arv viimase 20 aasta jooksul on olnud väike – kauaks?

Kuigi inimeste arv Maal pidevalt kasvab ning David Levine’i kalkulaator näitab täna, 8. märtsil 2008 kell 10.20 seisuga 6,792,039,676 ning US Census Bureau lugeja seis on 6,665,311,027, siis teadaolev suurima inimohvrite arvuga vulkaanipurse toimus hoopis aastal 1815, kui Indoneesias asuva vulkaani Tambora purske tulemusena hukkus 92000 inimest – siis elas maailmas üle 6 korra vähem, alla 1.1 miljardi inimese.

Tambora vulkaan, Indoneesia

Aasta 1816 oli Tambora purske tagajärjel Maal ’ilma suveta aasta’, päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust ‘kuni 117000’.

Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus.

Krakatau vulkaan 19. sajandi alguses

Krakatau ennast uuesti üles ehitamas – väike koonus juba tekkinud, Anak Krakatau ehk Krakatau poeg

Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee kuuma tuhapilve tagajärjel Martinique saarel aastal 1902 hukkunud 25000-40000 inimest, millest ka juba pikemalt kirjutasin.

Viimane juhtum, kus vulkaanipurskel hukkus üle 2000 inimese, pärineb aastast 1985, kui Kolumbias Nevado del Ruizi purskel tekkinud mudavool mattis enda alla Armero linna ning tappis 25000 inimest. Süü lasub ametnikel, kes ei võtnud vulkanoloogide hoiatusi kuulda.

See aastatuhat on alanud vägagi rahulikult. Siiski, aastal 2002 oli Kongos paikneva Nyiragongo vulkaani ohvrite arv 147, samal aastal Guatemaala Tolimani vulkaani mudavool tappis 31 inimest, aastal 2001 oli Kamerunis Mt Camerooni ohvrite arv 23. Üksikud inimohvrid on olnud ka Merapi (Indoneesia), Kilauea (Havai, USA), Stromboli ja Etna (mõlemad Itaalia) tegevuse tagajärjel. Inimohvrite arv, vulkaanide nimed ja asukohad ning pursete aastad on nimekirjana leitavad siit.

Ei ole põhjust arvata, et vulkaaniline aktiivsus on vähenenud – lihtsalt on olnud rahulikum periood ning hakkame uutest pursetest ja inimohvritest kuulma ikka ja jälle. Aktiivne vulkaaniline tegevus võib sassi ajada ka kliimamudelid. Atmosfääri paiskunud vulkaaniline tuhk ja aerosoolid takistavad päikesevalguse jõudmist maapinnale ning võib toimuda järsk globaalne jahenemine, samas vulkaanide poolt atmosfääri lisatud süsihappegaasi hulk võib olla suurem kui inimene fossiilsete kütuste põletamisel atmosfääri lisab. Maa elab oma geoloogilist elu, inimesel jääb üle vaid oodata ning õppida minevikus toimunust, sest vulkaanidel on kombeks peale plahvatusi uuesti oma koonused üles ehitada ning mingil hetkel uuesti plahvatada.