Mida veab Läänemerel MV Schouwenbank?

SL Õhtuleht külvas paanikat: teisipäeval seilab Eesti vetes ohtlike tuumajäätmetega laev MV Schouwenbank. Mis toimub, kes ja mida peaks kartma?

Esiteks, tuletan meelde juba siinsamas blogis ilmunud uudist 2. veebruarist 2008 selle kohta, et Peterburis peeti kinni 3 ökoloogi, kui nad proovisid mõõta Saksamaalt Venemaale veetud uraani rikastusjääkide radiatsioonitaset.

Seesama laev MV Schouwenbank tõi radioaktiivsete jäätmete lasti (2000 tonni) 23. jaanuaril Peterburi sadamasse. Protestiks korraldasid keskkonnaorganisatsioonid Bellona ja Ecodefense 24. jaanuaril 40 osavõtjaga aktsiooni. Saksa-Hollandi energiagigandil URENCO on Venemaa firmaga Texnabexport leping uraani rikastusjääkide paigutamiseks Venemaale juba 1996. aastast, lepingu kogumahuks on 100000 tonni radioaktiivsete jääkide ladustamine. Jäägid laaditakse Peterburi sadamas maha, transporditakse autodega Kapitolovosse ja sealt edasi raudteetranspordiga Novouralskisse. Radioaktiivsete jääkide sissevedu on Venemaal seadustega keelatud, aga uraanheksafloriid ei ole Venemaal lihtsalt selles nimekirjas ning Vene ametnikud väidavad, et see on süütu nagu hambapasta. Ökoloogid on teistsugusel arvamusel ning väidavad, et jääkide läheduses õnnestus neil mõõta kõrgenenud radioaktiivsuse taset. Nende väitel, kui kõik oleks ametlik ja korras, poleks ametkondadel mingit põhjust takistada ekspertide poolseid mõõtmisi ja uuringuid.Peale kinnipidamist, mis toimus jõulises stiilis, veeti ökoloogid ja nendega kaasasolnud kohaliku ajalehe Moi Raion fotograaf eraautoga Kuzmolovo politseijaoskonda, ning peale pika-ajalist küsitlemist vabastati süüdistust esitamata.Millega on siis uraan heksafluoriidi näol ikkagi tegemist? Seda ainet ei saa otseselt nimetada tuumajäätmeks, kuna tegemist on uraani rikastamise protsessi jäägiga. Selleks, et eraldada tuumaelektrijaamades kasutatav isotoop U-235 isotoobist U-238, viiakse uraan heksafluoriidi vormi ning gaasilises olekus difusiooni või tsentrifuugimise teel õnnestub U-235 kontsentreerida.Kokkupuutel veeauruga laguneb vedel uraanheksafluoriid tahkeks uranüülfluoriidiks ja fluorhappeks, mis on mõlemad kergesti lahustuvad ja toksilised. USAa on olnud õnnetusi, ühes neist puutusid 31 töölist lekke tagajärjel kokku reaktsioonisaaduste pilvega ning neil olid neerukahjustused, mis siiski krooniliseks haiguseks ei kujunenud. Fluorhape kahjustab nahka ja sissehingamisel kopse.

Kokkuvõttes, kui suur kogus uraanheksafluoriidi võiks lekkida, siis on toksiline mõju lähiümbrusse olemas. On hea, et Eesti meedia sellist transporti kajastab, sest hiljutine täpselt sama laevatransport jäi täiesti märkamata. Teisest küljest ei tohiks ka paanikat külvata ning levitada ohtlikkuse kohta ebaõiget informatsiooni. Kõrgendatud radioaktiivsuse taset on võimalik mõõta näiteks ka kaaliumväetise puhul radioaktiivse isotoobi K-40 paratamatu sisalduse tõttu. Tuleb meelde juhtum, kui Vene-Eesti piiril nii oligi ning kaaliumväetist ei lubatud Eestisse transportida…

Bakterid avalikes kohtades

Nii Koreas kui USAs Arizonas on tehtud lihtsaid uurimusi, mis ka meediakajastust leidnud. Korea teadlased leidsid ostukärude käepidemetelt 10 ruutsentimeetri kohta 1100 kolooniat moodustavat ühikut baktereid, internetikohviku arvutihiirtelt 690, bussi kinnihoidmistorudelt 380 ning avalike tualettide uksekäepidemetelt 340. Arizona teadlaste edetabeli tipus olid busside torud ja avalike mänguväljakute mänguasjad, neile järgnesid ostukärude käepidemed, eskalaatorite käepidemed, telefoniautomaatide torud ning tualettide ukselingid.

Ühest küljest on bakterite vastane hüsteeria mõttetu. Inimene on kogu oma eksistentsi vältel bakteritega koos eksisteerinud ning bakterid ei kao kuskile. Teatud ulatuses tugevdavad regulaarsed bakterite doosid inimese immuunsüsteemi. Teisest küljest ei saa keegi väita, et nakkusohtu pole – kuitahes väike see ka oleks, ning mida rohkem baktereid – seda suurem oht… USAs Arkansases arendatakse seadusemuudatust, mis muudaks toidupoodides ostukärude käepidemete puhastamise kohustuslikuks.

Sellistes määrangutes on ka oma loogika, näiteks just metallist ja tugevast plastist pinnad, millest on tavaliselt tehtud ka ostukärude käepidemed, hoiavad oma poorides kätega kokkupuutel sinna imbunud orgaanilisi vedelikke ja niiskust. Samuti hävitab baktereid näiteks otsene päikesekiirgus – pindadel, kuhu päike on peale paistnud, on bakterite arv väike.

Nii et soovitus peale avalikes kohtades bakteritega kokkupuudet käsi pesta, ikka seebiga ja umbes 20 sekundit, pole kunagi üleliigne…