Infoportaal www.tuumaenergia.ee avatud

Tänasest alates on Tartu Ülikooli infoportaal http://www.tuumaenergia.ee avatud ning kõik võivad lugeda infot tuumaenergia ja tuumaenergeetika kohta.

Energeetikaalaste valikute tegemisel Eestis arvestada väga paljude aspektidega, mis on omavahel ka tugevasti seotud. Paremad teadmised ja suurem informeeritus võimaldavad teha paremini läbi mõeldud ja kaalutletud valikuid. Portaalist võib leida infot tuumajaamade olemuse, ajaloo ja tuleviku kohta, tuumaenergia vastase liikumise tagamaid, mitmesuguseid uuringuid ning artikleid nii Eestist kui välismaalt ja palju muud teemaga seonduvat

Avalikkuse informeerimine, kaasamine ja küsimustele vastamine on ääretult vajalik, sest ükski valik pole ideaalne. Peame otsima vastuseid kolmnurgast, mille tippudeks on hind, keskkonnareostus ja -riskid ning julgeolek. Keskkonnareostus ja -riskid omakorda on väga mitmetahuline teema, sest kombineeruvad kohalik, regionaalne ning globaalne mõju, samuti mõjud ja riskid inimesele ja ökosüsteemide eri osadele mitmesuguseid erinevaid teid pidi. Peame otsima võimalikke lahendusteid ning oskama samas stsenaariume projekteerida kogu maailmas toimuva tehnoloogilise arendustegevuse suhtes. Selleks aga on vaja informatsiooni ning kompetentset analüüsi.

Tartu Ülikooli rolliks on olla erapooletu teavitaja ja analüüsija, samuti info vahendaja mujalt maailmast. Tegijad ootavad ka, et teised ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate liidud ja teised võimalikud partnerid kaasa mõtleksid ja defineeriksid oma nägemuse ja rolli uue infoportaali kontaktaadressi tuumaenergia@gmail.com kaudu.

Ettepanek uusprojektiks: tööle prügikaamera

Üks Eesti populaarsemaid veebilehti on Looduskalendri metsakaamera, kust igaüks saab jälgida, kuidas metsanotsud, põdrad, kährikud ja rebased süüa nosivad. Kampaania Teeme Ära! raames on plaanis 3. mail 40000 vabatahtliku osalusel koristada 7000 tonni sodi. Käimas on laiaulatuslik kaardistamine. Hea meelega läheksin isegi näiteks Trepimäe ümbrust koristama.

Samas võib üsna kindel olla, et paljud kohad täituvad prügiga uuesti. Ise hindasin selliste inimeste arvuks Eestis, kes prügi metsa alla viivad või peale söömist-joomist maha jätavad, umbes 80000. Keskkonnageoloogia tudengid pakkusid veelgi rohkem. Seega tundub proportsioon olevat reostajate kasuks.

Mõte on koristatud kohta üles panna prügikaamera, mille abil kogu rahvas saab vaadata, kuidas prügi kuhjamine loodusesse toimub. Sarnaselt metsakaamerale saab koostada prügikuhjajate kirjeldused ning jälgida nende käitumist.

Näiteks:

18. juuni

Kaheksast oli metsa alt jooksumüdinat kuulda. Eks kontrolliti olukorda ja alles siis tuli kuuene kamp mehi metsa alla prügiplatsile. Kehtivad vanasõnad – loodus tühja kohta ei salli ning kus juba on, sinna tuleb ikka juurde. Autost kanti välja suured kotid ehitusprügiga ning visati metsa alla.

Enne üheksat oli tore vaadata, kuidas päris ilus naisterahvas peatas auto ning tõi metsa alla oma söögijäänused. Poole kümnest ei vaevunud punane auto isegi peatuma, kilekott lennutati välja otse autoaknast.