Sellele tiitlile kandideerib Citarumi jõgi Indoneesia pealinna Jakarta lähistel – kunagine kalapüügivõimalusi pakkuv merelindude toitumiskoht ja turistide meelispaik on asendunud 9 miljoni inimese ning sadade tehaste jõeprügilaga. Kui mehed poleks paadis, võiks kaugelt vaadates arvata, et tegu on maismaaga – nii paks on prügikiht vee peal.
Võimalikke haigusi trotsides leiavad prügist elatuvad inimesed nädalas Eesti rahas umbes 50 krooni vääringus plastpudeleid, puitmaterjali (näiteks toolijalgu) ning kummikindaid. Tekstiilitööstus paiskab vedeljäätmed takistamatult jõkke. Prügikogumist piirkonnas lihtsalt ei toimu. Ekspertide arvates ummistab prügi peagi ka Sagulingi järve suurima hüdroelektrijaama.
Filed under: Jäätmed, Keskkond, Prügi, Rahvusvaheline, Reostus |
Keskkonnaabi 
See meie tänane majandusmudel on üks imelik asi – siinne Euroopas tootmine, kus iga heitmeliiter ja suitsupahvak on saja seadusega reguleeritud ja järelvalvatud, lükatakse vaikselt sinna, kus madalama hinna survel lastakse kogu solk ja sodi otse tehase uksest välja. Ja seda kõike põhjusel, et mingi vidin oleks odavam ja me jaksaks neid rohkem kokku osta.
Ja siit taas üleskutse, ostkem EU-s toodetud kraami, niivõrd kui see veel võimalik on.