Tuumajaamad Euroopas – kus ja miks?

tja.jpg

ERIK PUURA 

Räägitakse palju Euroopa Liidust ja selle mõttekusest (ühest liidust tulime ja teise läksime…), vähem aga selle ajaloost ja mõttest. 1957. aastal allkirjastati Euratom leping arendamaks ühiselt Euroopas välja tuumaenergeetika. Loodi katsereaktorid Geelis (Belgia), Karlsruhes (Saksamaa), Ispras (Itaalia) ja Pettenis (Holland). Sellest süsteemist arenes hiljem välja Euroopa Ühisteaduskeskus (Joint Research Centre).

Tuumanenergeetika areng lõpetas maadejagamised energeetiliste kütusevarude pärast ja oli sisuliselt rahu tagatiseks. Kuskilt tuleb ju energiat saada. Energiaprobleeme on läbi ajaloo peetud poliitiliste hoiakute kujundajateks, mida praegu ilmekalt näitab ka gaasitoru rajamise surve Euroopa poolt – see on Saksamaa ja selle naaberriikide jaoks nii tähtis projekt, mis paratamatult kujundab poliitilisi hoiakuid.

Ilma tuumaenergeetikata aga oleks väga paljud Euroopa riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Vaadake reaktorite paiknemist. Prantsusmaa elektrienergeetikast on ligi 80% tuumaenergia.

Joonisel on toodud Euroopa tuumajaamade kaart ning ESPON riskihinnang. Kuna õnnetuste tõenäosus on väga väike, samas pole need kunagi välistatud, siis lähtub riskide kaart Chernobyli kogemustest: kõik regioonid lähemal kui 30 km tuumajaamadele tuleb suurema õnnetuse korral evakueerida (kaardil tumesinine) ning lähemal kui 300 km on suur oht Cs-137 isotoobiga saastumiseks (kaardil tumekollane). Lisainfot vt http://www.gtk.fi/projects/espon/Nuclear.htm

Advertisements

Üks vastus

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: