Amsterdam-Frankfurt: Euroopa kõige reostatuma õhuga piirkond

Saksamaa Kosmosekeskuse poolt ehitatud unikaalne aparaat nimega Sciamachy (Scanning Imaging Absorption Spectrometer for Atmospheric Cartography) on juba alates 2002. aastast mõõtnud satelliidi pardalt maapinnalähedasi atmosfäärigaaside kontsentratsioone, sealhulgas CO2 sisaldust. Nüüdseks on Breemeni Ülikooli teadlased teinud aastatepikkuste mõõtmiste kokkuvõtteid ning on selgunud, et Lääne-Saksamaa söe- ja terasetööstuse emissioonid muudavad Amsterdam-Frankfurdi vahelise piirkonna õhu kvaliteedi poolest Euroopa enim reostatud piirkonnaks, kirjutab Deutsche Welle.

Esimest korda on teadlastel õnnestunud mõõta regionaalseid CO2 kontsentratsioone ning ollakse kindlad, et emissioonid selles piirkonnas on inimtekkelised. Pikaajalised mõõtmised võimaldasid kõrvaldada sesoonsete kõikumiste mõju.

Lämmastikdioksiidi kontsentratsioonide pilt näitab transpordisektori ja tööstuse kogumõjusid.

Eristuvad USA idaosa, Lääne-Euroopa (Inglismaa-Holland-Saksamaa ja väiksem, aga intensiivne Põhja-Itaalia tsoon Alpide lõunajalamil) ning järjest tugevamalt Ida-Hiina, sealt edasi ka Lõuna-Korea ja Jaapan, samuti Lõuna-Aafrika Vabariik ning omaette suurlinnade piirkonnad, näiteks Moskva.

Brasiilia naftaleid ei jahuta üldist naftanälga

Maailma suuruselt kolmanda naftamaardla leidmine Brasiilias, hinnaguliselt 33 miljardit barrelit ehk pisut üle 5 kuupkilomeetri, tagab juhul, kui kõik varud kätte saadakse, näiteks USA naftatöötlemistehaste töö vaid kuueks aastaks ning on lähedane maailma praeguse tarbimisega 1 aasta jooksul.

USA-s oli ‘Peak Oil’, kus tootmine oli suurim ning siis hakkas varude puudusel langema, juba aastal 1971. Euroopas on see mõned aastad tagasi kätte jõudnud. Venemaal saabub ‘teine tipp’ aastal 2010, vahepealsel langusel olid poliitilised põhjused. Hetkel ja lähiaastatel õnnestub Venemaal seetõttu nafta ja ka gaasi ekspordi najal tugevasti areneda, Euroopa sõltuvus impordist aga samal ajal kasvab. Võimalusi pakuvad varud sügaval ookeanide põhjas ja polaaraladel, samuti propaan ja teised suure rõhu tõttu vedelas olekus gaasid (P-NGL). Graafik ei sisalda põlevkivi ja õliliivasid, mis pakuvad pisut täiendavat armuaega.

Graafikut hinnates on näha, et kui ka Brasiilia leiu tõttu graafik 1 aasta võrra edasi nihkub, siis olulist vahet ikkagi pole.

Stsenaariume on mitmeid, järgneval graafikul on paljud neist kokku võetud.

aaa1.jpg

Seda joonist suuremalt saab vaadata näiteks siit.

Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri.

Mingil hetkel on otstarbekam säilitada naftat keemiatööstuse jaoks, mitte seda kütusena ära põletada.

Ning kokkuvõtvalt naftaajastu graafik pikema ajaperioodi suhtes – millest on näha, mida ‘Peak Oil’ endast tegelikult kujutab. Mõnel ja mõnekümnel aastal pole seejuures erilist tähtsust. Meie oleme maailma ajaloos Peak Oil põlvkonnad.

nafta.jpg

Samas nafta ei lõpe kunagi. Ka USA-s on väga suuri leiukohti, kuid sealt nafta kättesaamise kulud on lihtsalt palju kordi suuremad. Mingist hinnapiirist ja ajast alates aga saab inimene piisavalt taibukaks, et kasutusele võtta alternatiivsed energiaallikad. Investeeringud alternatiivenergia tehnoloogiatesse on hetkel väga suured ning järjest paremaid lahendusi tekib järjest juurde. Lihtsalt mingist hetkest alates pole enam otstarbekas naftat kütusena kasutada, seda ka globaalse kliimamuutuse teemat täiesti kõrvale jättes.