Segipööratud endine männimetsaalune Vehendis: pildid

Vehendi ja Limnoloogiajaama metsad Võrtsjärve ääres on seeneliste ja marjuliste lemmikkohad, seda kurvem on kevadel leida oma lemmikseenekoht segipööratuna, nii et samblatuttigi kohati ei paista ning pinnases on vaod, nagu oleks tegemist põlluga – liivane pinnas ei talunud rasketehnikat. Mina pole metsamees, võib-olla on see normaalne, aga geoloogina tean selgelt, et pinnased on väga erinevad ning osa neist on rasketehnika suhtes palju haavatavamad kui teised. Ühte teist sealkandi metsa nimetame ‘rööpametsaks’, kus peale aastastetagust raiet on samblakate taastunud, kuid läbi metsa jooksevad sadade meetrite ulatused sügavad rööpad, mis on kukeseente lemmikkasvukohaks. Nii et võiks öelda – mis siin ikka viriseda, kuid tegelikult on looduslik pinnas täiesti segi pööratud.

Mind huvitab, kas keegi oskab vastata – kas lisatud pilte vaadates on tegemist täiesti normaalse raielangiga ning minu reaktsioon on põhjustatud ainult mõnest seenest, mida ma sealt sügisel kindlalt teadsin leidvat, või on rasketehnika ikkagi põhjustanud pinnasele lubamatu kahju? Kas on üldse mingid normid, kui palju ja kui sügavaid rööpaid raielangile tohib jätta? Kuskilt lugesin, et raielangi pinnast tohib kahjustada kuni 25%, teisest kohast jälle, et roopaliseks tohib sõita 20%. Võib-olla hakkab keegi seda raielanki veel tasandama, aga hetkel küll on pilt õõvastav. Mul on tunne, et sellisena, nagu varem – paks ja kohev samblakate tasasel ja õrnal liivapinnasel – ei taastu see ala enam kunagi.

Klikkides piltidele avanevad need suuremalt.

Liivatormi sisse jäämine: video

Liivatormi kätte jäädes ka päevasel ajal võib saabuda täielik pimedus. Üks tuntumaid videosalvestusi liivatormi saabumisest on filmitud Al-Asadi õhujõudude baasis Iraagis 27. aprillil 2005. Need kaks ja pool minutit tasuvad kindlasti vaatamist.

Tekkinud on ka oht, et Mongooliast ja Põhja-Hiinast lähtuvad liivatormid hakkavad segama Pekingi olümpiamänge. Tavaliselt on suuremad tormid ainult kevadel märtsis-aprillis, kuid see aasta tundub olevat anomaalne. Nii et, kuigi Hiina valmistub vihmapilvi kõmmutama, võib karta ka liiva!

Kas tõesti liivatormid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele? Enamgi veel, tuhandete kilomeetrite kaugusele! Sahara kõrbest lähtuvad liivatormid mõjutavad isegi Ameerikat. Siin on üks satelliidifoto (klikkige suurendamiseks!) ning USA Geoloogiakeskuse ekspertide poolt joonistatud kaart, kuidas liiv nii suvel kui talvel teisele mandrile jõuab. Mongoolias-Hiinas paiknevast Gobi kõrbest aga kandub liiv ka Havaini!

Siin ka veel selle aasta märtsi uudis liivatormi mõjust Pekingile – väga väike nähtavus, inimesed maskides…

Islandi maavärin: võrrelge seismiliste riskide kaardiga

Et Sharon Stone või keegi teine ei saaks välja kuulutada, et just toimunud Islandi maavärin oli karmavõlg või üleloomulike jõudude kättemaks, siis avaldan toimunud maavärina epitsentri asukoha, mida võite võrrelda väljavõttega seismiliste riskide kaardist. Klapib? Klapib.

Island jääb Atlandi ookeani lahknemise vööndisse ehk riftivööndisse, kus samuti sageli toimuvad maavärinad. Toimub Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade lahknemine.

Kus maavärin täpselt toimus? Siin on kaart.

Järgnevalt väljavõte maailma seismiliste riskide kaardilt. Nagu näete, on just see Reikjaviki ümbruse ala kõrge riskiga. Nii et pole vajalik pühendada oma ajurakke üleloomulikesse jõududesse uskumiseks.

Lugege ka kirjutist Hiina maavärina kohta.

Peak Oil on paratamatus: inimesed on asunud ennast päästma

Tõnis Danilson saatis vihje selle kohta, et Peak Oili eelmise nädala elevusuudised ja nende järelkajad ei jõudnudki Eesti meediakanaliteni, küll aga jooksutasid mujal maailmas saidid nagu theoildrum.com, peakoil.com ja doomers.us täiesti umbe – nii suurt huvi ei osanud ilmselt keegi oodata. Avaldan osalise tõlke koos kommentaaridega.

Mõned aastad tagasi oli Kathleen Breault tavaline eeslinna vanaema, kes igal nädalal sõitis lõputuid autotunde, toitus McDonaldis, ostis moeriideid ning vahtis õhtuti televiisorit. Nüüd valmistub ta uueks maailmaks.

Ta vähendas autosõitu poole võrra, toitub oma koduosariigi New Yorgi päritoluga toiduainetest ning kaotas üle 30 kilo oma kehakaalust. Ta lõikas tükkideks krediitkaardid, lõpetas telekavaatamise ning loobus täielikult lennusõitudest. Majapidamisse lisandus puuküttega pliit.

Naise enda väitel oli ta kogu maailma tulevaste probleemide osas valgustust saanuna paanikas, depressioonis, kartuses, haavatav, nõrk, üksik – kohutavas olukorras. Uus eluviis võimaldas kriisist välja tulla.

On ka palju ekstremaalsemaid näiteid. Olles veendunud, et maailma naftavarud on lõppemas ning majandussüsteemid kokku varisemas, on tekkinud uus kogukond inimesi – keskkonnaellujääjad, kes kolivad maapiirkondadesse ja õpivad elama nii toidust kui energiast, mida enda maa pakub. Relvastutakse kartuses, et hädalised, kes veel ohtusid ei taju, võivad neid tulevikus rünnata. Need pole rohelised, kes kutsuvad üles maailma päästma – nad arvavad, et selleks on juba liiga hilja, ning kõrgustesse kerkivad toidu ja kütuse hinnad on selge ja kindel märguanne.

Osad muudavad oma elu vaikselt. Kartes, et kui kõik sellest aru saavad – siis kõigile niikuinii ressursse ei jätku. Asukoha reetmine võib seada ohtu nii ennast kui lähedasi. Nende visiooni kohaselt on tuleviku linnad täis näljaseid põgenikke, kes otsivad toitu, peavarju ja vett. Ennustatakse, et juba 2012. aastal ilmnevad esimesed tõsised juhtumid. Meediaga suheldes ei avaldata oma õigeid nimesid.

Teadlased on välja pakkunud erinevaid stsenaariume. Osad arvavad, et asendusallikad nafta asemele leitakse, teised usuvad, et valitsused ei suuda situatsiooni hallata. Keskkonnaellujääjad aga rajavad oma tarbeks viljapuuaedu koos niisutussüsteemidega, kasvatavad kanu ja sigu ning õpivad ka loomi toidulaua jaoks tapma. Välja on otsitud mineviku raamatud, mis valgustavad maaelu põhitõdesid. Õpitakse ise valmistama seepi ja looduslikke ravimeid.

Miks see uudis Eestis laineid ei löönud? Ilmselt seetõttu, et tunneme end (veel?) turvaliselt. Eesti peamine rikkus on meie viljakandev maa ning selle suur hulk ühe elaniku kohta, mets, loodus ja põhjavesi – jätkusuutliku majandamise korral jätkub sellest kõigile nii kütteks, söögiks kui joogiks. Globaalsete arengute valguses pole eelpool kirjeldatud stsenaariumi korral riigi rikkuse indikaatoriteks enam sugugi mitte SKP inimese kohta ning majanduskasvu protsent, vaid allesjäänud ja taastuvate ressursside hulk inimese kohta. Kas aga Eesti peab tulevikus kartma keskkonnapõgenike horde?

Igal juhul tundub juba väga paljudele mujal maailmas, et asi on tõsine ja pidu ning pillerkaar tarbimisühiskonnas on lõppemas. Muide, AP lisas kirjutise juurde ka eksootilise pildi – puuriida… Mida aga igaüks võiks Eestis kohe teha – muuta oma tarbimisharjumusi, ühe näitena lõpetada mujalt maailmast meile sisse veetud vee joomise, mille puhul me maksame kinni nii vee tootja, transportija kui reklaamija kulud. Keda tõesti kraanivesi ei rahulda, võiks vähemalt kodumaist vett tarbida.

Maavärin Hiinas ei olnud üleloomulike jõudude kättemaks

Tundub lapselik ja naiivne pealkiri. Aga tuntud näitleja Sharon Stone on toimunut seostanud mingisuguse karmavõlaga, mis iganes see ka on, ning olen pidanud jälgima nii eestlaste parastamist (jumala kättemaks Tiibeti eest!) kui seostamist Saatana poolt külvatava surma ja hävinguga. Muide, lingitud veebisait on kokku kogunud mahuka ja tõepoolest jubeda fotodeseeria Hiinas Sichuani provintsis toimunust. 80000 hukkunut, kodu kaotanuid arvatakse kokku 5 miljonit… Ilmnenud on järelohud, nagu näiteks jõe blokeerumise tulemusena tekkinud mägijärv , mis ähvardab loodusliku tammi purustada – jällegi on vaja evakueerida 80000 inimest… Me saame vaid mälestada lahkunuid, hukkunute omastele kaasa tunda ning kel jätkub südant, abistada.

Lihtne on võtta seisukohti riigis, kus maavärinaid pole vaja karta. Alatu on parastada. Imelik on rõhuda inimeste teadmatusele ning tuua välja põhjustena üleloomulikke jõudusid.

Maavärinate suhtes on inimene võimetu olend. Välja arvatud see, et ta teab väga hästi, kus maavärinad toimuvad – aga see teda ei morjenda. Väga vähe on neid, kes on valmis maha jätma oma kodu isegi siis, kui teavad, et maavärin võib toimuda igal hetkel. Ja see pole omane ainult arengumaadele, näiteks ka Kalifornias võib San Andrease murrang igal ajal aktiviseeruda. Arenenud riikides ehitatakse tugevamad ja maavärinatekindlamad majad, kuid kui toimub ülitugev maavärin, pole keegi kaitstud. Samuti on kurb, et nii Hiinas kui mitmed aastad tagasi Itaalias oli suur hulk hukkunuist just lapsed koolimajades – sest koolimajad olid ehitatud kõige nõrgemateks ja ehitusnorme eirates!

Paslik on pilk peale heita maailma maavärinate riskide kaardile. Keegi ei suuda takistada protsesse, mis jätkuvalt toimuvad, kuna India laam põrkub Euraasia laamaga. Samuti ei saa miski selle vastu, et nii Lõuna-Ameerika kui Põhja-Ameerika lääneosas sukelduvad ookeanilised laamad kontinentide alla. Samamoodi teistes piirkondades, mis kõik on välja toodud riskide kaardil. Kaardi paremaks vaatamiseks klõpsake sellele. Ja tundke rõõmu, et Eesti ala paikneb kõige madalama maavärinate riskiga piirkonnas. Muide, nii tugevaid maavärinaid, nagu oli Eestis Osmussaare lähedal 25. oktoobril 1976, toimub maailmas iga päev umbes 20. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid varingud, saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgelt tunda, laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid. Aga see oli ka kõik ja rohkemat meil karta ei ole vaja.

Olgu välja toodud ka Hiina Sichuani provintsi seismiliste riskide kaart, kust on selgelt näha, kuivõrd ohtliku piirkonnaga on tegemist. Samuti, kui kusagil maailmas toimub veel mõni tugev maavärin, otsige see kaart üles ning vaadake, kuivõrd hästi selle epitsenter klapib riskide kaardiga. Ning mõelge, kas on põhjust süüdistada üleloomulikke jõudusid, kui teadlased on kõik ohud selgeks teinud. Teadmine ohtudest aga ei ole piisav selleks, et inimesed oma kodud maha jätaksid.

Naftariikide kasum 130$/barrel juures

Toornafta kallinemine võimaldab naftariikidel teenida müstilisi kasumeid. Steve Austin tegi arvutused jaanuaris, kui toornafta hind ületas 100$/barrel künnise. Samad arvutused praegu tõstavad kasumiprotsendi veelgi kõrgemaks.

Kasum on määratav lihtsa valemi järgi Kasum = (Müügihind – Tootmishind) / Tootmishind. Kuveidi Pank on avalikustanud mitmete naftariikide tootmishinnad ning selle alusel saab arvutada ka kasumi protsendi:

Riik                     tootmishind $/barrel                             kasum 130$/barrel juures

Bahrein                                  40                                                      230%

Kuveit                                   17                                                      670%

Saudi Araabia                       30                                                       330%

Araabia Ühendemiraadid       25                                                      420%

Omaan                                  40                                                      230%

Katar                                     30                                                      330%

Kanada (õliliivad)                  33                                                      290%

Väikesed naftariigid on juba kasutanud teenitud kasumeid investeerimiseks lääneriikide finantssüsteemidesse, nii investeeris Abu Dhabi Investment Authority probleemides Citibanki, Katar aga omandas 20% London Stock Exchange’ist. Teenitud kasumit kasutatakse ka täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks, misläbi on selge, et maailma naftavarud võivad veel tunduvalt suureneda, samas on tarbimine nii suur, et võib veel kord esile tuua naftaajastu pikemas ajalises perspektiivis.

nafta.jpg

Siiski püstitan kaks põhimõttelist küsimust aruteluks:

1) Kuidas hakkavad naftariikide müstilised kasumid määrama maailma majanduspoliitilist olukorda?

2) Kui Eesti põlevkivi põletamine elektri tootmisel muutub süsinikdioksiidi emissioonide maksustamise, palkade kasvu ja avaneva elektrituru tõttu järjest problemaatilisemaks, siis põlevkivist vedelkütuste tootmine muutub järjest kasumlikumaks – aga seda keskkonna reostamise ja järeltulevatele põlvedele probleemide jätmise arvel. Mida teeb Eesti riik teeb selle nimel, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel oleksid keskkonnamõjud minimiseeritud ning samal ajal põlevkiviõli tootmise kasum jääks Eestisse?

Päevakorral: keskkonna-varjupaiga taotlemine Euroopas

Napoli lähedal nn ‘Surmakolmnurgas’ elav abielupaar palus Shveitsilt asüüli terviseriskide tõttu. Illegaalsed prügilad Napoli lähistel on ka mitmete uuringute alusel tõsiseks ohuks kohalikele elanikele.

Sergio Sedia elab oma abikaasa Giuliaga linnas nimega Cimitile, mida ümbritsevad Itaalia parimad põllumaad. Sellest hoolimata on samasse piirkonda juba üle 20 aasta salaja kuhjatud tuhandeid tonne tööstusjäätmeid. Eriti kardab Sergio asbesti, pliid ning dioksiine. Oma veel sündimata lapsele elamisväärse elukeskkonna tagamiseks otsustatigi Shveitsi kasuks, kuna lisaks jäätmetele peetakse vaenlaseks ka Itaalia riiki, mis jätkuvalt ei pööra probleemidele küllaldast tähelepanu.

Esimene asüülitaotlus lükati tagasi põhjendusega, et reostuse kohta puuduvad ametlikud andmed ning Itaalia on õigusriik. Perekond on pöördunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poole, olles pannud kokku tunnistajate ütlused ning meediaartiklid.

Soovitan lugeda ka varasemat kirjutist Napoli prügiskandaali kohta.

Eestimaa linnad tolmuvabaks!

Trükkige otsingumootorisse sõnad ‘Tallinn tolm’ või ‘Tartu tolm’, lugege läbi mõned kirjutised ja teile avaneb masendav pilt. Otsesed tervisekahjustused ja turiste peletav räpasus on ehk kõige julmemad tagajärjed, mõned inimesed aga saavad paremini aru, kui tuletavad meelde, kuidas nii enda kui kogu ümbruskonna autod on peale väikest vihmahoogu, millele eelnevalt tuul on tolmu üles keerutanud, täielikult määrdunud. Korrutage kümme tuhat määrdunud autot läbi pesu hinnaga sada krooni ning saategi miljoni peale iga sellist vihmahoogu. Ehk on sellest lihtsam aru saada kui hinnata inimese tervist rahaühikutes.

Töötasin kaks aastat Põhja-Itaalias ning selle aja jooksul pidin autot pesema täpselt 2 korda. Neile, kes arvavad, et põhjuseks on Põhjamaade karm kliima, siis võrrelge Stockholmi ja Tallinnat. Olen lugenud mitmeid arvamusi, mille kohaselt üheks põhjuseks on naelkummid, sest iga 100 km läbimine naelkummidega auto poolt toodab 3-4 kg tolmu. Samuti on räägitud sellest, et tolm pärineb ehitusplatsidelt. Üldises plaanis on arusaam, et enne, kui kevadine taimekasv pinnaseosakesed kinni seob, probleem ei lahene. Soovitatud on kastmist ja puhastamist, aga see on võitlemine tagajärgedega, mitte põhjustega. Käivitatud on ka uuringuid, et leida tolmuosakeste analüüsi teel, kustkohast need ikkagi pärinevad.

Mind vaevab, kas eestlase talupojamõistus ei ole tõesti võimeline kiiresti selgitama, mis on tolmu peamisteks allikateks. Käivitatud on fotokonkurss ‘Augud tänavatel’, mis ilmekalt näitab, kuidas teed lagunevad. Tolmu allikateks on eriti teede ääred, lagunenud äärekivid ei suuda takistada pinnase valgumist sõiduteele, autod ja tuul keerutavad tolmu üles. Äratallatud ja autodega ülesõidetud haljasalad ei suuda samuti pinnaseosakesi siduda. Võib-olla tõesti on ka ehitusplatsidel väga oluline osa.

Tolmu peamiste põhjuste selgitamine ei ole raketiteadus. Võib-olla on ka naelkummidel oluline osa, aga miskipärast ei suuda seda uskuda. Mis ei tähenda, et võiks hinnata naelkummide mõju teede lagunemisele – aru saades, et teatud tingimustes võivad naelkummid elusid päästa. Samas, mujal maailmas tegeldakse sellega, et parandada teekatete kvaliteeti – et naelkummide mõju oleks väiksem. Igal juhul ei saa naelkumme keelava seadsusandluse väljatöötamist pidada väga tõsiseks sammuks tolmuprobleemidega võitlemisel.

Minu kogemused kinnitavad, et lihtsate ja mitte eriti kallite lahendustega on võimalik paljukordselt vähendada kahjulike mõjude põhjuseid, antud juhul tolmu allikaid. Põhjuste selgitamiseks ei ole vaja kulutada miljoneid, piisab, kui tolmurikastel perioodidel kaasata avara silmaringi ja teadmistega ekspertrühm. Ühes piirkonnas on ühed peamised põhjused, teises teised, kuid kõik need on tuvastatavad. Järgmise sammuna on võimalik leida lihtsad ja otstarbekad lahendused. Kui me ei mõtle loogiliselt, varjutab ametkondlikkus ja bürokraatia kogu mõtte- ja teadmistemaailma, ning see on kõige hullem. Meil on probleem ja iga ametkond püüab tõestada, et see pole tema süü või et vastavalt analüüsidele probleemi ei eksisteeri või pole see piisavalt tõsine. Me ei lähtu enam normaalsest mõistusest, vaid eeskirjadest, mis on loodud meie endi jaoks põhjusel, et ka järgnevad põlved õpiksid meie kogemustest!

Ka prügikoristuse ‘Teeme ära!’ tegijad on otsinud uusi väljakutseid, sest välja töötatud tehnilised lahendused loovad võimaluse ka muid reostusobjekte kaardistada. Ekspertidega koostöös võiks kaardistada tolmu peamised allikad. Rahvaalgatusel on ka selle probleemi lahendamisel kõik võimalused olemas.

Põlevkivi: Rootsi doktorant lööb Eesti meedias laineid

Postimees on esiplaanile tõstnud Linköpingi ülikooli doktorandi doktoritöö, mis väidab, et Eesti põlevkivitööstus on sotsialistliku mineviku jäänus, millest on kohane kiiresti vabaneda. Ma ei kahtle, et välisriigi noorteadlase uurimustöös võib olla ka huvitavaid arenduskäike, kuid käsitleda seda pealkirja all ‘Eesti peab põlevkivisõltuvusest vabanema’ ning teha sellest majanduslehekülje esikaaneuudis on küll küsitav.

Miks ma seda väidan? Töö järeldused võiksid olla kohased juhul, kui nafta hind enne selle varude lõppemist ei muutuks. Lugeda aga ilmselt juba pool aastat tagasi valminud töö järeldusi tänases kontekstis, kus nafta hind on tõusnud lakke ja prognoosid on vaid tõusvas joones, on selge – selle doktoritöö mitmed järeldused on tänaseks juba vananenud, sest ei osanud arvestada võimalike muutustega maailmas.

Jah, Eesti põlevkivitööstus oleks pidanud aastakümnete jooksul pöörama keskkonnale väga palju suuremat tähelepanu, olen sellest kakskümmend aastat kirjutanud. Jah, võrreldes kivisöega tuleb Eesti põlevkivi ahju ajada kolm korda rohkem, et saada kätte sama energiakogus. Kuid vaadates maailmas toimuvaid muutusi avaramalt ning küsides, kas jätkusuutlik ja keskkonnahoidlik põlevkivitööstus on Eestis võimalik ja majanduslikult otstarbekas, siis mida aeg edasi, seda enam näen siin üha jaatavamaid variante.

Eesti keskkonnapoliitika ülesanne on regulatsioonidega tagada põlevkivitööstuse keskkonnasäästlikkus. Loomulikult on ka siin ohte – suurtöösturitel on majanduskasvu aeglustudes lihtsam läbi suruda oma tahtmisi, millele viitab Valdur Lahtvee. Kuid pikemas ajalises perspektiivis võetakse põlevkivivarud kasutusele ka USA-s, Lähis-Ida riikides, Hiinas… Eestil on siin unikaalne võimalus oma kogemusi, kompetentsi ja oskusteavet rahvusvahelistel turgudel müüa – lihtsalt on põlevkivi arendusprojektide puhul paljudes riikides odavam kompetents Eestist sisse osta kui hakata seda nullist arendama.

Ma ei saa olla nõus ka käsitlusega, et kukersiit võeti kasutusele, kuna see meeldis mõnedele inimestele. Kui meil on sisuliselt maapinnal paiknev ressurss, millest on võimalik saada energiat, siis jätaks vaid väga rumal inimene selle kasutusele võtmata. Lihtsalt kukersiidi lasumine maapinna lähedal ning põlevkivide kohta suhteliselt kõrge kütteväärtus olid need tegurid, mis kasutuselevõtuni viisid just Eestis. Doktorandi teadmised geoloogiast oleksid võinud olla märkimisväärselt suuremad.

Kokkuvõttes tundub, et Linköpingi doktorandi ajast juba maha jäänud arvamus ei tohiks rippuda meie majanduslehekülgede esiplaanil.

Terrorismi ja kahtlaste sündmuste maailmakaart

Kümned vilkuvad tulukesed maailmakaardil, kõikide kohta lisatud kirjeldused, mis klikkides avanevad. Võimalus saada hästi kiiresti ülevaade sellest, mis maailmas just toimunud, isegi pommiähvardused ning kahtlased esemed on lisatud. Veebisait http://www.globalincidentmap.com/map.php annab põhjaliku ülevaate, täpsustamine toimub iga 5 minuti tagant (klikkige vasakus ülanurgas sõnale ‘map’).

USA kohta on lisatud ka illegaalsete sisserändajate juhtumid, laste kadumised-leidmised ning juhtumid koolides, peagi on lisandumas linnugripi kaart. Eraldi on kirjeldatud juhtumid lennukitega ja lennujaamades, raudteejaamades, sadamates; omaette välja toodud on ka viimased õnnetusjuhtumid kemikaalidega ja keemiarünnakud, tammide purunemised, radioaktiivsete ainetega seonduvad juhtumid.

Eesti kohta seni kaardil veel juhtumeid pole, enamgi veel – Eesti puudub ka riikide menüüst. Imselt pole vajadust olnud – nii et võiksime kandideerida maailma ühe kõige rahulikuma riigi tiitlile.

Aga kes reisile sõidab – ilmselt oleks otstarbekas kaardile pilk peale heita! Samuti kes lihtsalt silmaringi laiendada soovib, annab veebisait tõsise ülevaate maailmas toimuvast.

Hirm lehmapiima ees: järjekordne paanika pealkirja kaudu

Tänahommikuse Postimehe esiuudise pealkirja järgi on lehmapiim rikkunud Eesti väikelaste vere. Juba artikli teine lause aga selgitab, et põhjuseks on hoopis piima liiga tähtis koht toidusedelis. Artikkel põhineb Neve Vendti doktoritööl, kus lk 49 on selgelt kirjas ‘me ei leidnud, et lehmapiimaga toitmine oleks rauapuuduse riskifaktoriks’. Kogu probleem ongi tegelikult rauapuuduses, mis võib põhjustada kehvveresust, ning selles, et lehmapiimas olev raud on organismile raskesti omastatav.

Tõepoolest, on vajalik, et väikelapsed saaksid piisava rauakoguse ning selleks on erinevad võimalused, mis on ka artiklis välja toodud. Nii et probleemi põhjuseks on toidu ühekülgsus ning mida on vaja teada, on lihtsalt see, et lehmapiim ei taga kõiki vajalikke aineid, eriti rauda. Piimas endas sisalduvad komponendid aga ei ole midagi kahjulikku põhjustanud. Just selline mulje aga pealkirja lugedes jääb. Samamoodi võiksin kirjutada artikli ‘vee joomine tapab’ ning sisu oleks, et kui liiga palju vett juua, siis võib ka ära surra. Arusaadavalt on pealkiri hea meetod lugejate arvukuse tõstmiseks, aga ka selge viis paanika külvamiseks, nagu näiteks olen varem välja toonud põhjavee radioaktiivsuse kohta. Et doktoritöö tegelik sisu pole lugejatele kohale jõudnud, seda näitavad ka artikli kommentaarid.

Kõik sõltub kogustest ja me ei saa süüdistada mingit ainet selles, et ta ei taga toimeid, mida ta ei saagi tagada. Kõrvale on jäänud lehmapiimas sisalduvad postiiivsed komponendid, neid nagu polekski olemas. Seoses kogustega tuleb meelde, et vahepeal nõuti eurode paberraha käibelt kõrvaldamist, kuna need sisaldavad raskmetalle. Siis viidi läbi uuring ja selgus, et ohtliku mõju tekitamiseks peaks inimene ära sööma paarkümmend kilo paber-eurosid.

Eesti loodushoidlikud noored vajavad metsade tuleviku osas selgust

Kas tõesti võime jõuda olukorrani, kus Eesti metsad vajavad päästmist? Igal juhul kodanikuliikumise “Päästke Eesti Metsad” taga on peamiselt noored, kes oma sõnul Eesti riigist hoolivad, sinna kuuluvad Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing SOREX, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ning Loodushoiu klubi, Tallinna Tehnikaülikooli Säästva Arengu Klubi, Nõmme Tee Selts, Pirita Selts, Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts ning palju eraisikuid, sealhulgas üliõpilasi, õppejõude, vallavanemaid ja metsamehi.

Kogutud on juba üle 1000 allkirja pöördumisele “Meie, allakirjutanud, soovime, et Eesti mets jääks eestlastele. Me ei nõustu rutakate reformidega ning soovime, et kõigi muudatuste juures võetaks kuulda metsandusspetsialiste. Me ei nõustu RMK reformide ning metsaseaduse muudatustega.”

Pöördumise tekstist nähtub, et noorte arvates ei ole metsandusspetsialiste kuulda võetud ning noored näevad seadusmuudatustes ja reformides katset Eesti mets maha müüa.

Kuna just ülikoolide loodus- ja keskkonnakaitse ringidest, klubidest ja ühingutest on võrsunud ja võrsub ka tulevikus palju Eestimaa loodushoiu eest hoolitsevaid spetsialiste ja teadlasi, siis on selge, et on väga vajalik ühtlaselt ja lihtsalt aru saada, kuidas iga seadusemuudatus olukorda muudab.

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu on saadetud kooskõlastusringile e-õiguse (http://eoigus.just.ee/) kaudu ja veel homseni, 4. maini avatud avalikuks aruteluks ka Riigikantselei hallatavas osalusveebis www.osale.ee. Hetkeks on laekunud 7 arvamust, sealhulgas ka kodanikuliikumise “Päästke Eesti Metsad” seisukohtade kokkuvõte. Laekunud arvamustest ja ettepanekutest on Keskkonnaministeerium lubanud teha kokkuvõtte 1. juuniks. Samuti on Keskkonnaministeerium oma kodulehel lubanud, et kõik täiendused kogutakse kokku ja analüüsitakse ning alles siis, kui need on paljude huvigruppide poolt konsensuslikult vastuvõetavaks tunnistatud, jõuab eelnõu arutusele Vabariigi Valitsusse.

Loodetavasti loetakse huvigrupiks ka kodanikuliikumine “Päästke Eesti Metsad” ning konsensus leitakse.