Eesti paiknemine CO2 emissioonide alusel maailmas

Kus paikneb Eesti CO2 emissioonidelt ühe inimese kohta maailmas? 2004. aasta ÜRO andmetel kuulus Eestile 16. koht (tonnides inimese kohta):

1. Katar 69.2; 2. Kuveit 39.0; 3. Araabia Ühendemiraadid 37.8; 4. Luksemburg 24.9; 5. Trinidad ja Tobago 24.7; 6. Brunei 24.2; 7. Bahrein 23.9; 8. Hollandi Antillid 22.2; 9. Aruba 21.3; 10. USA 20.4; 11. Kanada 20.0; 12. Norra 19.01; 13. Austraalia 16.3; 14. Falklandi saared 14.8; 15. Nauru 14.2; 16. Eesti 14.1; 17. Fääri saared 13.8; 18. Saudi Araabia 13.4; 19. Kasahstan 13.3; 20. Gibraltar 13.0; 21. Soome 12.6; 22. Omaan 12.5; 23. Singapur 12.2; 24. Palau 11.7; 25. Montserrat 11.7; 26. Tshehhi 11.5; 27. Ekvatoriaal-Ginea 11.5; 28. Uus-Kaledoonia 11.2; 29. Iisrael 10.8; 30. Venemaa 10.5. … 90. Leedu … 100. Läti

Üks asju, millest on vähe juttu olnud – on see, kuivõrd palju emissioone põhjustab fossiilsete kütuse (nafta ja gaasi) tootmine ekspordiks. Võiks ju intuitiivselt arvata, et näiteks Norra ligi 100% hüdroenergiariigina on CO2 emissioonidelt inimese kohta viimaste hulgas… Tegelikkus on hoopis teistsugune.

Üks paremaid graafilisi koondülevaateid on www.gapminder.org poolt koostatud maailma keskkonnajoonis, mis põhineb 1999. aasta andmetel, mis omakorda on aluseks Maailmapanga 2003. aasta maailma arengu indikaatoritele. Andmed on pisut vananenud, aga kuna joonise teljed on logaritmilised (horisontaalteljel on SKP inimese kohta ning vertikaalteljel CO2 tonnides inimese kohta), siis ega viimase 9 aastaga väga palju muutunud ei ole, muutusi saab võrrelda eelpool toodud arvandmetega. Siiski näiteks Norra emissioonid on tugevalt kasvanud. Punkti suurus näitab riigi rahvaarvu.

Üldpildi saamiseks soovitan avada Gapminderi joonise kogu maailma kohta, blogiveergu mahub väljavõte joonise ülemisest paremast otsast. 1999. aastal paiknes Eesti maailmas esikümne piirimaal, Leedus ja Lätis näiteks tekib CO2 inimese kohta 3-4 korda vähem.

co2pilt2.jpg

20 miljonit dollarit – Shotimaa taastuvenergeetika auhind

Shotimaa valitsus pakub 20 miljonit dollarit innovaatoritele mistahes rahvusest, kes loovad parima keskkonnasõbraliku tehnoloogia ookeani taastuvate energiaressursside ärakasutamiseks, kirjutab National Geographic News. Siia alla kuuluvad nii lainete-, loodete- kui tuuleenergia.

Saltire Auhind lodoetakse välja anda 2-5 aasta pärast ning Shotimaa soovib seeläbi tõusta taastuvenergeetika tehnoloogiate kasutuselevõtus esiotsa ning anda oma panus globaalse soojenemise vastu võitlemiseks. Shotimaa rannikul paikneb ka 25% Euroopa avameretuule ressurssidest ning 10% lainete energia potentsiaalist. Shotimaa on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2050 50% võrra ning kasutada aastal 2011 vähemalt 30% ulatuses taastuvenergiat. Lisainfo auhinna kohta tehakse teatavaks 30. novembril 2008 Edinburghi lossis.

Gröönimaa sulamine muudab kättesaadavaks uued naftavarud

Paradoksaalne, kas pole – liustike sulamine avab ligipääsu uutele naftavarudele! Naftakompaniid on asunud Gröönimaa läänerannikul naftavarude jahile ning seal võib olla rohkem naftat kui kogu senine toodang Põhjamerest – umbes 50 miljardit barrelit, kirjutab NextEnergyNews. Viis triljonit naftadollarit oleks 56000 elanikuga Gröönimaale suureks abiks. Gröönimaa välis- ja rahandusministri Aleqa Hammondi arvates muutuks Gröönimaa globaaltasandil suureks tegijaks. Ning mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub.

gr.jpg