Videoloengud internetist: haridus parimatelt

See, et MIT on teinud paljud oma loengud ja õppematerjalid avalikkusele kättesaadavaks interneti kaudu, on juba vana uudis. Peter Skomoroch pani kokku lingikogu videoloengutest (üldine link siin) üle kogu maailma füüsikas, matemaatikas, arvutiteaduses, inseneriteadustes, neuroteadustes, bioloogias. Kuna paljud kommentaatorid üle maailma on tema tegevuse heaks kiitnud, olgu see lingikogu toodud ka Eesti lugejateni. Mahukas on näiteks ka http://freevideolectures.com/, oma selleteemalise blogi on teinud lätlane Peteris Krumins, kes viitab lisaks veebisaidile http://www.freesciencelectures.com/. Filosoofiahuvilistele on ehk huvipakkuv Tanasije Gjorgoski ülevaade.

Arvestada tuleb muidugi sellega, et videosalvestused on väga erinevates formaatides, seega peab vaataja või õppur olema varustatud vastava tarkvaraga iga kursuse jaoks.

Järgnevalt võib filosofeerida, kui kaua aega läheb, mil sisuliselt on paljude erialade ja miks ka mitte kooliprogrammide teoreetiline osa – põhiteadmised, mis aja jooksul ei muutu – omandatav koduarvuti tagant või ükskõik mis kohast maailmas. Pedagoogid ülikoolides ja koolides saaksid sel juhul kontsentreeruda praktilisele õppele, materjali sidumisele kaasajaga ning viimaste uudiste ja saavutustega, samuti seletustele ning seminaride läbiviimisele. Võib juhtuda, et keegi tuleb peagi välja nn ‘Maailmaülikooli’ ideega, mis teeb interneti kaudu kättesaadavaks kõigi peamiste teadusvaldkondade põhitõed.

Ka paljudes Eesti ülikoolides on loodud hulgaliselt e-kursusi, näiteks WebCT tarkvaraplatvormi abil. Siiski on need kursused senini kinnised, WebCT süsteem on avatud vaid vastavate kursuste üliõpilastele.

Naftaühiskonna murdepunkt: USA naftatarbimine langustrendil

Vähemalt nii väidetakse blogis oildummy.com. USA Energianformatsiooni Administratsiooni (EIA) hinnangul tarbitakse naftat 2008. aasta suvel vähem kui aasta varem – esimest korda viimase 17 aasta jooksul. Langus on küll väga väike, 36000 barrelit päevas kogutarbimise juures 9.404 miljonit barrelit päevas ehk 0.4% vähem, aga ikkagi kindel märk majandusraskustest ning kütusehinna tõusust.

EIA hinnagul saab bensiini keskmine hind olema umbes 3.54 dollarit galloni eest, mõnes kohas ületades ka 4 dollari piiri. Diiselkütuse keskmiseks hinnaks kujuneb 3.73 dollarit gallon.

Et hindu Eestiga võrrelda, siis on hea teada, et üks USA gallon on 3.785 liitrit ning antud juhul ei tohi seda segi ajada Suurbritannias kasutusel oleva nn impeeriumi galloniga, mis on 4.546 liitrit. Ühikute ümberarvutusteks hea veebileht paikneb aadressil www.conversion-metric.org.

Arvestades jämedalt 1 dollar = 10 EEK, saame USA prognoositud bensiinihinnaks 9.35 EEK/liiter (kohati ületades 10.60 piiri) ning diiselkütuse hinnaks 9.85 EEK/liiter, seejuures eelmise aastaga võrreldes on diiselkütuse hinnatõus 2.32 EEK/liiter ehk ligi 24%.

Siiski on hetkel tegu vaid hinnangutega, kuid kui need peaksid tõeks osutuma (ja on selge, et hind paneb asjad paika), siis on naftaühiskonna murdepunkt kätte jõudnud.

Lisatud joonisel on USA keskmine bensiinihinna muutus (nädalate keskmine, sentides galloni eest) perioodil jaanuar 1998 – jaanuar 2008.

Järgnevatel joonistel on välja toodud, kuidas moodustub USA-s bensiini ja diiselkütuse hind.

Diiselkütuse hinna kujunemisel on töötlemise osakaal üle 2 korra kulukam kui bensiini puhul.

Allikas: http://tonto.eia.doe.gov/oog/info/gdu/gasdiesel.asp