Tuuleenergia ja elektriautode ühildamine saab reaalsuseks

22. veebruaril kirjutasin, et tuuleenergia kasutamine vajab teisitimõtlemist ning 24. veebruaril lisasin, et selle võiks seondada elektriautode tootmisega. Loomulikult jõuab sellise ideeni iga arendaja, kellele tuulik ja auto korraga silma jäävad. Käivitunud on Project Better Place, mille mõtteks on rajada ühekorraga elektriautode müügi ja rendi, akude laadimisjaamade ning akude vahetuse võrgustik. Plaanis on see kõigepealt käivitada Iisraelis ja Taanis koostöös Renault’ ja Nissan Motoriga, kuid Deutsche Banki analüütikud leidsid, et ka näiteks USA-s oleks idee täiesti teostatav ning kütuse hinnaks sõiduautodele kujuneks Eesti rahas umbes 45 senti / kilomeeter (autode mootorid on võrreldavad 1.6-liitriste bensiinimootoritega), mis sisaldab ka elektri tootmise ning akude amortisatsiooni kulusid. Elektriautode müük Taanis ja Iisraelis algab juba 2011. aastal, veel 5-10 riiki on Deutsche Banki andmetel end juba järjekorda võtnud. Iisraelis näiteks on plaanis ehitada 500000 laadimisjaama ning praeguse tehnoloogia taseme juures peavad liitiumioonakud vastu 100 km linnas ning 160 km maanteel, samas salvestustehnoloogia kindlasti areneb edasi. Taani huvid on seotud tuuleenergia senisest efektiivsema kasutusega.

Projekti algataja Shai Agassi, kes lahkus tarkvaragigandist SAP spetsiaalselt selle idee teostamiseks, näeb võimalust panna elektriauto igasse hoovi – klientidele pakutakse autot, akut, ligipääsu laadimisjaamadele ja vajaduse korral akuvahetust ning sellise lepingu mahuks võiks analüütikute arvates kujuneda 5500 krooni kuus 300000 km aastase läbisõidu korral.

Arvatakse, et loodav võrgustik ei tõrju bensiini- ja diiselautosid väga kiiresti välja, küll aga rõhutavad analüütikud, et see võib raputada autotööstureid vägagi tugevasti.

Süsteemi tutvustuseks on loodud ka video.

Jaan Tätte – noor pensionär või ökoharmoonia musternäide?

Eestis on väga vähe nii andekaid inimesi kui Jaan Tätte. Seda kummalisem on paljudel kindlasti lugeda, et Jaan ei tahagi meile enam iga päev laulda ja näitemänge mängida, vaid kolis perega Vilsandile ning sai ka saarevahiks. Mina kuulun kindlasti nende hulka, keda selline otsus siiralt kadestama paneb. Sest Eesti põhiline rikkus on maa ja loodus ning Jaan Tätte on üks väga väheseid, kes on sellest aru saanud ning seda ka kasutada oskab. Nii palju on neid, kes tervist ja isiklikku elu ohvriks tuues rügavad ülla eesmärgiga muuta maailma küsimata, kas maailm vajab neid muutusi või hoopis suurendatakse globaalsete katastroofide ohtusid. Suur osa maailmamuutjatest ei ela isegi pensionipõlveni.

Enamik eestlastest pole kindlasti mitte globaalselt mõtlejad. Kõige tähtsamad on oma elu, oma töö, oma vara ja Eesti asi. Konkurssi nimega ‘Kellel on surres kõige rohkem asju’ on naeruvääristatud, aga see käib endiselt edasi. Järjest selgemaks saab aga, et just ökoloogiline säästlik eluviis ja sellega seonduvate süsteemide arendamine on Eesti võimalus, võimalik ekspordiartikkel ja turismimagnet. Jaan Tätte otsust tuleb võtta selles osas sümbolina.