Mis on punane muda?

Inimohvritega õnnetus Ungaris on tekitanud küsimusi, mis on see punane muda, mis tungis Devecseri ja Kolontari asulatesse Ajka alumiiniumitehase jäätmehoidlast.

Google Maps: punase muda jäätmehoidla eristub selgelt

Veel 1986. aastal toodeti Ungaris 856000 tonni alumiiniumoksiidi, praeguseks ajaks on see vähenenud mitukümmend korda. Alumiiniumimaagiks on boksiit – settekivim, mis tekib soojas ja niiskes kliimas peamiselt alumosilikaatide porsumisel (keemiline murenemine ja sellele järgnev settimine kontsentreerib alumiiniumi) ning koosneb alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist (sisaldades 30-54% Al2O3), lisanditest peamiselt ränidioksiidist, rauaoksiididest ja -hüdroksiididest, savimineraalidest ning titaanoksiidist. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun.

Et alumiiniumi toota, tuleb kõigepealt alumiiniumoksiid puhastada. Selleks kasutatakse peamiselt Bayeri protsessi. Boksiiti uhutakse kuuma NaOH lahusega (175 °C), mille tulemusena alumiinium lahustub, lisandid aga mitte. Jääk filtreeritakse ning sellele ei ole head kasutust senini leitud – seda juba 120 aastat! Suure rauasisalduse tõttu on jääk punaka värvusega ning kuna tsementeeruvaid mineraale pole, paigutatakse püdel mass – punane muda – settebasseinidesse ootuses, et see aja jooksul tiheneb ja kuivab. Alumiiniumoksiid saadakse hüdroksiidist selle kuumutamisel 1050°C-ni.

Aluselise uhtmise tagajärjel on punase mudaga kokku puutuval veel väga kõrge pH, ulatudes Ungaris 13-ni, mujal maailmas teatud juhtudel ka 14-ni. Seega ei avalda inimestele otsest keemilist mõju mitte plii, nagu mitmed infoallikad on väitnud, vaid väga aluseline NaOH vesilahus, mis põhjustas inimestel silma- ja nahakahjustusi. Muda sisaldab tõepoolest ka kõrgendatud kontsentratsioonides raskmetalle, näiteks pliid, kaadmiumi, arseeni ja kroomi. Samas inimohvrite põhjuseks Ungaris oli ikka mudavool – tammi purunemise tagajärjel vabanes hinnanguliselt 0.7-1.1 miljonit kuupmeetrit muda, mõjutades 40 ruutkilomeetri suurust ala. Võrdluseks: Ülemiste järve pindala on 9.6 ruutkilomeetrit. Jõgedesse tungides muda küll järk-järgult lahjendub, kuid reostab jõe, settides järk-järgult jõe põhja.

Huvitava kokkusattumusena töötasin aastail 2001-2003 Itaalias Ispras EL Ühisteaduskeskuses ühes toas ungarlasega ja nõustasime teadlastena EL uue kaevandusjäätmeid käsitleva seadusandluse kujundamist peale seda, kui aastail 1998-2001 olid toksiliste jäätmete tammide purunemised Rootsis, Hispaanias ja Rumeenias. Ungarlane ütles siis – ka meil on jäätmeid, nimelt punane muda… Samas sellist katastroofi Ungaris poleks küll oodanud, sest tammide stabiilsuse tagamisele on pööratud viimase 10 aasta jooksul suurt tähelepanu. Ka ettevõtte esindajatele tuli õnnetus täieliku väga halva üllatusena. Hetkel püütakse muda stabiliseerida kipsiga.

Ohte mitte tunnistav on avaldus ettevõtte Mal Magyar Aluminium kodulehel:

“Our company has committed itself considerably to minimise all negative effects on the environment and to comply with the European standards. Up-to-date process and equipments are used to protect the purity of air and natural water. Suitably localized, up-to-date, fail-safe ponds equipped with monitoring system are available to dispose the red mud. We devote ourselves to recultivate the red mud dumping area. The filled red mud disposal ponds are continuously covered with soil and plants. The environment management system according to ISO 14001 was introduced in 1999.”

Tõlge: “Meie ettevõte on tõsiselt pühendunud muutmaks minimaalseks kõik negatiivsed keskkonnamõjud ning vastamaks Euroopa standarditele. Õhu ja vee puhtuse tagamiseks kasutatakse kaasaegseid protsesse ja tehnikat. Punase muda ladestamiseks on olemas sobiva asukohaga kaasaegsed ja õnnetuskindlad settebasseinid, mis on varustatud seiresüsteemiga. Oleme pühendunud punase muda jäätmehoidla korrastamisele, kattes neid järk-järgult mulla ja taimedega. Keskkonnajuhtimise süsteem, mis vastab ISO 14001 standardile, käivitus aastal 1999.”

Nii et jällegi, nagu ka Mehhiko lahe naftakatastroofi puhul – õnnetuse toimumise tõenäosust peeti olematuks. Ettevõte on teinud ka ametliku avalduse. Väite kohaselt jäi reservuaari 96-98% mudast, seega keskkonda tungis 2-4%.

Eestis nii suuri ohte ei ole, põlevkivituha platood ja ka poolkoksimäed on kivistunud, kuna jäägid sisaldavad tsemendimineraale. Küll on minevikus Balti soojuselektrijaama tuhaväljadelt Narva veehoidlasse pääsenud aluselist vett. Ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on praeguseks korrektselt kaetud, mere uhtumise eest kindlustatud ja suletud.

7 Vastust

  1. Siin on mõned pildid täpselt nendest kohtadest Eestis, mida see postitus mainib: http://www.karelkravik.com/search/label/enne%20ja%20n%C3%BC%C3%BCd

  2. Aitäh, head fotod

  3. Huvitav spekulatsioon jooksis kusagilt kommentaariumist läbi, et sellesse tiiki on rikastuseks lisatud ka MUUD SODI, et see muda lahustab selle kenasti ära ja kui ükskord ilusal ajal punane muda tahkub, eks siis ole see kõik kenasti ühest kohas koos.
    Palju selle sodi tahkumine muuseas aega võtab?
    Kuidas teiste sarnast mudalompide saatus on olnud?

    Praegune juhtum on ikka äärmiselt räige.

  4. Mistahes ‘muda’ tahkumine sõltub konkreetsest paiknemisest ja ilmaoludest. Eks nii oli ka selles settebasseinis – pealmine kiht on alati vedel-püdel, enne kui see on näiteks kipsiga stabiliseeritud ja mullakihiga kaetud. Huvitav on tõepoolest see, et punase muda taolisi õnnetusi pole varasemast teada. Küll oli ridamisi õnnetusi Euroopas aastail 1998-2001: Rootsis Aitikis (tammi purunemine, sulfiidsed jäägid), Hispaanias Aznacollaris (tammi purunemine, sulfiidsed jäägid, mis ohustasid ka Donana rahvusparki) ja Rumeenias Baia Mares (kullatootmise tsüaniid, mis jõudis lõpuks läbi Ungari Tisza kaudu Doonausse, tehes susuliselt tiiru peale kogu Rumeeniale) ning Baia Borsas (väiksem õnnetus, tammi purunemine, sulfiidsed jäägid). Õigem tegevus on ikka kogu see mass kas kokku koguda või stabiliseerida/kinni katta. Selleks kulub aastaid ja hüpersummad.

  5. Aitäh jagamast.

    Suuresti parem informatsioon, kui ühestki uudisteportaalist lugeda võib.

    Vaadates aerofotosid jääb minule arusaamatuks, kuhu kohta sinna mudabasseini sadanud vihmavesi voolab?

    Jääb mulje, et bassein oli ääreni vett täis ning peale seina augu tekkimist, voolas see vihmavesi minema, uhtudes kaasa augu ääres olevat punast muda.

    “Väite kohaselt jäi reservuaari 96-98% mudast, seega keskkonda tungis 2-4%.”

    Nii, et kui õnnetusele põhjust ei leita ja asja ei parandata. On oodata sellise
    katastroofi kordumist, sest ainet on kohutavalt palju.

  6. Eks see 96% ole enamuses tihenenud ja nii lihtsalt ei voola. Sademeteperioodide liigvesi kindlasti ka kogutakse kokku kontrollitud ülevoolu kaudu, nagu ka Eestis tuhaplatoodel. Katastroofi põhjuseks oli ilmselgelt geoloogia ehk siis geoloogia mittetundmine – kõige tõenäolisemalt savikihi tõttu toimunud maalihe. Väga kindlasti võetakse nüüd kogu see jäätmehoidla ja ka teised sarnased tugeva luubi alla.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: