Tehnoloogia areng, sealhulgas eriti alternatiivenergeetika areng tähendab järjest suurenevat vajadust metallide järele. Euroopa Liidu omatoodang aga piirneb vaid 3%-ga. Tuleviku maailmas asendub naftasõltuvus üha enam metallidesõltuvusega.
Allikas: http://www.tasmanmetals.com/s/European.asp
Protsendid näitavad osakaalu maailmatoodangust
Haruldaste muldmetallide (skandium, ütrium ja 15 lantanoidi) osas on Hiina-sõltuvusest juba näiteks Novaatoris juttu olnud. Juba olemasolevad ja arendusjärgus olevad hübriid- ja elektriautode mootorid ja akud, kõrge efektiivsusega LED-lambid, päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid vajavad kõik haruldasi muldmetalle. Valdav enamus tootmisest aga on Hiinas ja kuigi varusid on ka teistes riikides (nt Austraalias), võtab kaevanduste ja töötlemiskomplekside rajamine aega üle aastakümne. Hetkel imporditakse leelismuldmetallid praktiliselt täielikult Hiinast: USA-s 97% ja Euroopa Liidus 95%.
Võimalik ka, et majanduslikel ja keskkonnakaalutlustel 2002. aastal suletud kaevandus USA-s Mountain Passis (Mojave kaitseala, Kalifornia) taasavatakse. Samas on töötlemine ikkagi vaja läbi viia mujal.
Kuna Hiina majandus kasvab väga kiiresti, on kartus, et kogu toodetud haruldaste muldmetallide kogus tarbitakse Hiina enda tööstuse poolt ära. Hiina on juba seadnud ekspordikvoote. Sellest tingitud probleemid ei avaldunud selgelt majanduslanguse ajal, kui globaalne tarbimine langes. Lisaks on Hiina juba kehtestanud tollid tooraine väljaveole. Samas USA analüütikud viitavad USA-Hiina majandussüsteemide üha tugevamale läbikasvamisele ning hiinlased püüavad omandada osalusi kaevandus- ja töötlemisettevõtetes üle maailma.
Hoopis huvitav on liitiumivarude jaotus ja võimalikud stsenaariumid. Liitiumelemendid ja –akud on kasutusel näiteks igas kodus – sülearvutites, fotoaparaatides jne. Praegu on peamiseks tootjaks Tšiili, kuid varud paiknevad sõjariigis Afganistanis ning sotsialistlikus Boliivias, kus peamised tööstusettevõtted natsionaliseeriti.
Kus paiknevad ülejäänud metallide varud? Neist enamiku osas annab ülevaate järgmine kaart.
Topeltklikates avaneb suur kaart. Allikas: New Scientist, 23. mai 2007, lk 34-41
Näidatud riigid, kus osakaal on 5% ja suurem ning need on varud, mida on piisavalt uuritud ning mida juba kasutatakse või mida saab tänapäevase tehnoloogiaga kasutada
Filed under: Geoloogia, Keskkond, Maavarad, Rahvusvaheline |
Keskkonnaabi 
Tere!
Huvitav, kui palju neist elementidest taaskasutusse jõuab? Viimati DELLi sülearvuti akut vahetades maksti vana aku eest 500 krooni tagasi, aga kas ka teised firmad ja tooted nii edukad suudavad olla?
Liitiumi osas ei tohiks vist ära unustada Hiina ja Tiibeti rolli, mis minu arvates viib viimasegi võimaluse selle unikaalse kultuuri säilimise võimaluselt. Eriti arvestades elektriautodel põhinevat lähitulevikku. Ma küll ei teajärgneva viite tasakaalustatust: http://www.green-energy-news.com/arch/nrgs2008/20080024.html