Rõõm purustatud autost ja surnud lehmast

9. oktoober 1992 oli reede ning ühtlasi USA koolides ameerika jalgpalli võistluste päev. Just seetõttu olid sajad tuhanded inimesed Kentuckyst New Yorgini õhtul väljas liikvel ning paljudel olid kaasas videokaamerad. Nii juhtuski, et meteoor õnnestus jäädvustada tervelt 16 inimesel. Tulekera lendas õhtupimedas taevas kirde suunas kiirusega umbes 60000 km/h.

Õhutakistuse tõttu lagunes arvatavalt mitmetonnine meteoroid vähemalt 70 tükiks. Üles õnnestus leida vaid üks 12.4 kilogrammine meteoriit – see purustas New Yorgi osariigi Peekskilli linnakeses 17-aastase Michelle Knappi Chevrolet Malibu parema taganurga.

Mürina peale kodust välja tormanud Michelle leidis oma auto purustatuna ning selle kõrvalt veel sooja kivikamaka. Kohale tulnud kohalik politsei avas kriminaaljuhtumi, bensiinipaagi kahjustuse tõttu käis kohal ka päästemeeskond.

Michelle aga tajus endale süllelangenud õnne ning müüs vanaema käest 100 dollari eest ostetud 12 aastat vana auto edasi uhiuue auto hinnaga. Ostjad oskasid auto edasi teenima panna – seda esitleti maailmaturneel lisaks USAle veel Saksamaal, Prantsusmaal, Jaapanis… 2002. aastal oli auto oksjonil müügis alghinnaga 175000 dollarit.

Peekskilli meteoriidiauto tuuril Saksamaal (http://www.nyrockman.com/pages/peekskill-germany.htm).

Veelgi kallimaks aga osutus kivimeteoriit. Ka hetkel võib igaüks internetist osta 4.8-grammise tüki 900 dollari eest, mis teeb 12.4 kilogrammise meteoriidi hinnaks 2.3 miljonit dollarit. Kõrge hinna põhjustab mitte niivõrd meteoriidi unikaalsus, vaid sellega kaasas käiv lugu auto purustamisest.

Väljavõte veebilehelt: http://bigkahuna-meteorites.com/sales.html

Kel aga on kahju välja käia üle 10000 krooni 4.8-grammise autopurustaja tüki eest, võib alla 4000 krooni ehk 300 USD eest osta 19.5-grammise tüki Valera lehmatapjast.

15. oktoobri õhtul 1972. aastal kuulsid farmerid Trujillos Venezuelas vilinat ning järgmisel hommikul leidsid karjamaalt purustatud kaelaga surnud lehma. Selle kõrval lebasid 38, 8 ja 4 kilogrammi raskused kivikamakad. Farmerid olid taibukad saamaks aru, et tegu oli meteoriidiga. Imestust väljendamata sõid nad surnud lehma ära ning meteoriiditükid hoiti lihtsalt alles, kuni kuuldus jõudis kohaliku ülikooli astronoomini. Antud juhul tunnevad rõõmu surnud lehmast eelkõige lehma tapnud meteoriidi tükkidega kaubitsejad. Jällegi müüb eelkõige mitte meteoriidi haruldus, vaid legend.

Väljavõte veebilehelt: http://bigkahuna-meteorites.com/sales.html

Just selle lehma näol on tegemist ainukese kindlalt teadaoleva loomaga, mille meteoriit on tapnud. Ühtki kindlat meteoroidide inimohvrit läbi aegade teada ei ole, vastavaid märkmeid võib leida küll näiteks Hiina kroonikatest, aga kindel dokumentatsioon puudub.

Kindlasti on rahaga palju targemat teha kui osta autopurustaja ja lehmatapja tükikesi – kogumine ja kauplemine jääb kollektsionääride äritegevuseks ja hobiks. Eesti ala aga on leitud meteoriidikraatrite arvu ja säiluvuse poolest unikaalne. Kuigi autosid pole senini purustatud ega lehmi tapetud, on turismirõõmu looduses kuhjaga. Populaarteaduslik turismiinfo Eesti meteoriidikraatrite kohta on kättesaadav Eesti geoturismi veebilehelt.

Kas maavärinate inimohvrite arv suureneb ajas?

Perioodil 1900-2010 on maailmas 1300 inimohvritega maavärina tagajärjel hukkunud umbes 2.33 miljonit inimest. Täpset arvu on võimatu määrata, näiteks 1976. aastal Hiinas toimunud Tangshani maavärina hukkunute arvuks arvestati lõpuks 243000, kuigi Hiina valitsus teatas eelnevalt 655000 hukkunust. Kümne või enama hukkunuga maavärinaid on samal perioodil toimunud 564 ehk keskmiselt 5 aastas. Kokkuvõtvalt on perioodil 2001-2010 hukkunuid 770000 ehk 33% perioodist 1900-2010. Samas aastal 1900 elas maailmas 1.7 miljardit inimest, praegu aga ligi 7 miljardit ehk üle 4 korra rohkem.

Tähelepanuväärne on siiski, et periood 1991-2000 oli maavärinate inimohvrite poolest väga palju rahulikum, hukkunute arv oli alla 45000, sellele eelneval kümnendil (1981-1990) oli hukkunute arv 103000. Kui suvaliselt valida mingi teine kümnend vahemikust 1900-2010, kus hukkunuid oli mitmetes maavärinates väga palju, siis oleks see 1920-1929, kui hukkunuid oli 480000 (maailma elanike arvule ümber arvestades proportsionaalselt rohkem). Seega võib väita, et kümnend 2001-2010 on kujunenud ohvriterohkeks – seitsmes maavärinas epitsentritega vastavalt India 2001, Iraan 2003, Indoneesia 2004 (tsunami maavärina tagajärjel, ohvrid paljudes riikides), Pakistan 2005, Indoneesia 2006, Hiina 2008 ja Haiti 2010 on hukkunud 760000 inimest. Nii et viimast kümnendit iseloomustab mitmete tugevate maavärinate toimumine suure inimasustusega piirkonna lähistel või 2004. aastal vallandades sadu tuhandeid ohvreid põhjustava tsunami.

Üldse teadaolevat maavärinate ajalugu arvestades aga ei tohi loomulikult unustada 23. jaanuari 1556, kus Shaanxi maavärinas Hiinas oli hukkunuid arvatavalt üle 830000 (ja siis elas maailmas umbes 450 miljonit inimest).

Märgatav on ka ajakirjanduse huvi suurenemine maavärinate vastu – kajastamist leiab üha rohkem maavärinaid, kus ohvreid pole. Näiteks Postimehes ilmus 2001. aastal 14 uudist erinevatest maavärinatest, samas kui inimohvritega maavärinaid toimus 16, aastal 2007 aga käsitleti 37 maavärina toimumist, samas kui inimohvritega maavärinaid oli 11.

Summeerisin järgnevale diagrammile maavärinates hukkunute arvud aastakümnete kaupa.

Samas, normaliseerides need andmed Maa inimeste arvu suhtes on järgmisel joonisel kujutatud hukkunute arv kümnendil ühe miljoni inimese kohta.

Sellise võrdluse tulemusena ei ole olulist põhjust väita, nagu oleks maavärinate mõju inimohvrite seisukohalt ka viimasel aastakümnel olnud anomaalselt suur. Pigem näitab ajalugu ja praktika, et eriti arengumaades ei ole suudetud teha olulisi järeldusi minevikusündmuste taustal.

Lisada jääb, et 100 hukkunut miljoni inimese kohta kümne aasta jooksul on samas suurusjärgus kui näiteks Eestis inimohvrite arv liiklusõnnetuste tagajärjel miljoni inimese kohta ühe aasta jooksul.

Haiti maavärina põhjused ja tagajärjed

Järelkajaks Haiti 12.01.2010 maavärinale.

Põhja-Ameerika ja Kariibi laamade piiriala murranguvööndid läbivad Hispaniola ehk Haiti saart nii põhjast kui lõunast. Seda kahe murranguvööndi vahelist ala nimetatakse ka Gonave mikrolaamaks. Haiti pealinn Port-au-Prince paikneb sisuliselt otse lõunapoolses Enriquillo – Plantain Gardeni murranguvööndis. Laamade omavaheline liikumiskiirus (Kariibi laam lääne poole ja Põhja-Ameerika laam ida poole) on keskmiselt 20 mm aastas.

Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal – seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953. ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega maavärinad – magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6-magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres. See maavärin vallandas  vihmaperioodil tugevaid mudavoole, kokku kukkus kirik Vielle Cases. Saare lõunapoolset murrangut peeti teadlaste poolt pikka aega põhjapoolsest rahulikumaks.

Viimase 20 aasta jooksul Haitit räsinud teistest loodusõnnetustest on olulisemad orkaan Gordon aastal 1994 (1000 hukkunut), orkaan George aastal 1998 (üle 400 hukkunu ja 80% viljasaagi häving), troopiline torm Jeanne septembris 2004 (2500 hukkunut) ning koguni 4 orkaani (Fay, Gustav, Hanna, Ike) aastal 2008 (üle 800 hukkunu ja 60% viljasaagi häving).

Haiti laamtektooniline asend on iseloomustatud järgmisel kahel USA geoloogiakeskuse (USGS) poolt koostatud skeemil.

Kui mingis piirkonnas pole juba kaua aega maavärinaid olnud, räägivad geoloogid murrangu lukustumisest ning vastavalt seismiliste pauside teooriale tähendab see sageli, et pinged kuhjuvad ning on oodata ülitugevat maavärinat. Just sellise hoiatava ettekande 2.3 miljonilise elanikkonnaga Port-au-Prince’i kohta tegi Texase ülikooli geofüüsik Paul Mann märtsis 2008 Kariibi 18. geoloogiakonverentsil. Lisaks paikneb samas murranguvööndis Jamaica pealinn Kingston. Jaapani teadlased arvutasid Haiti maavärina järel maksimaalseks nihkeks hüpotsentri piirkonnas 5 meetrit ning liikumise kestuseks 16 sekundit.

12. jaanuaril 2010 toimunud maavärina magnituud Richteri skaalas, mis väljendab vabanenud energia hulka, ei olnud väga suur. Näiteks 2004. aastal Sumatra maavärin, mis vallandas 300000 hukkunut põhjustanud tsunami, oli magnituudiga 9.3, 2008. aasta Hiina Sichuani maavärina magnituudiks määrati 7.9. Richteri skaala ühikuid arvestades tähendab 1-magnituudiline erinevus 31.6 korda erinevat vallandunud energia hulka. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Vallandunud energia hulka väljendatakse ka lõhkeaine TNT massile vastavas plahvatusjõus. Nii oli 2004. aasta Indoneesia maavärin vastav 67 gigatonnile TNT-le ja 2010. aasta Haiti maavärin 32 megatonnile, erinevus on üle 2000 korra.

Mis siis ikkagi põhjustas ülisuure inimohvrite arvu Haitis? Hukkunute arvuks on nüüdseks (kuu aega hiljem) määratud 230000.

Tegemist on nelja asjaolu kokkulangemisega. Esiteks vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal, maavärina hüpotsenter paiknes 13 km sügavusel. Teiseks, maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince’ile – sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Kolmandaks, topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Ning neljandaks ja kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. Läänepoolkera kõige vaesemas riigis Haitis on ehitusregulatsioonid ja järelevalve väga nõrgalt arenenud.

Haiti maavärin on põhjustanud ka konspiratsiooniteooriate jätkuvat vohamist ja seda koguni globaalsel poliitilisel tasandil. Venezuela president Hugo Chavez seostas Haiti maavärinat HAARP-iga (The High Frequency Active Auroral Research Program, USA lennuväe, mereväe, kaitseuuringute agentuuri ja Alaska ülikooli ühine ionosfääri uuringute teadusprogramm). Viidatakse Venemaa põhjalaevastikust lähtunud informatsioonile, mille kohaselt USA eesmärgiks oli HAARP-i abil rünnata Iraani, juhtus aga eksitus ning maavärin toimus Haitil…

Tegelikkuses on selge, et energia vallandumist võis selles piirkonnas oodata ning mida pikemalt pinged oleksid kuhjunud, seda suurem energiakogus oleks võinud vallanduda. Loomulikult oleks maavärin võinud toimuda mitte nii lähedal Port-au-Prince’ile. Aga sõltuvalt inimese asustustiheduse jätkuvast kasvu meie planeedil leiavad maavärinad suuremaid inimasustusi üles üha sagedamini.

Mis saab Haitist edasi, sõltub eelkõige ilmselt rahvusvahelisest abist. Miljonid inimesed on koduta ning vihmadeperiood on alanud – nii võib hukkunute arv kaudsete järelmõjude tõttu väga palju suureneda.

Kas pooldate tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis? Miks?

Küsimus on püstitatud ka energiafoorumis.

Paljud on väitnud, et tuumajaama rajamise korral Eestisse kolivad nad siit kohe minema… Küsimus on, kuhu? Arenenud riikide hulgas on tuumajaamadeta riike väga vähe – Taani, Norra, Austria, Uus-Meremaa, Austraalia, ka Läti… Lisaks on Taani ja Austria piiridel naaberriikide suured tuumajaamad ja Austraalias uraanikaevandused. Samas, kas muutuvas maailmas on oma tuumajaam Eesti jaoks parim lahendus või on paremaid alternatiive?

Nii imelik kui see ka ei ole, Eestis pole sellel teemal laia avalikku ja kirjalikult salvestatud tõsimeelset diskussiooni üldse toimunud. Seda ilmselt põhjusel, et Eestis puudub tõsine veebipõhine keskkonnafoorum.

Mõned poliitikud ja teadlased on olnud kutsutud telesaadetesse ning väljendanud kardinaalselt erinevaid seisukohti – ja uuesti laiali läinud. Ja nii uuesti, uuesti, uuesti… Roheliste erakond käivitas allkirjade kogumise tuumajaama vastu, tuues välja omapoolsed põhjendused – kuid ei avanud neid põhjendusi diskussiooniks. Nüüd on käivitatud allkirjade kogumine võimaliku Pakri tuumajaama vastu – jällegi ilma diskussioonita, kas siis üldse loobuda tuumajaamast, missugune oleks parem koht ja miks ning kuidas üldse on Eestis võimalik ületada NIMBY (not in my back yard, mitte minu tahaaeda) sündroomi.

Erinevalt enamikust arvamusteavaldajatest, kel tundub olevat kohe alguses oma kindel seisukoht, sean eesmärgiks viia läbi tõsiselt argumenteeritud arutelu, mille käigus peaks kasvama kõikide teadlikkus sellest, mida tuumaenergia kasutuselevõtt reaalselt ja tegelikult Eesti jaoks võib kujutada. Käivitatud on veebisait www.tuumaenergia.ee, millelt leiab rohkesti informatsiooni koos ülevaatega viimaste aastate kirjutistest meie meedias – nii poolt kui vastu.

Kui me ei soovi tuumaenergiat kasutada, peame vastama küsimusele – mis on alternatiiv? Põletada põlevkivi edasi ja tasuda keskkonnamakse, kui rahvusvaheline poliitmaastik need järjest tõusvas ulatuses kehtestab? Siin ei saa olla vastuseks, et tegeleme hoopis energiasäästuga. Energia säästmine on väga oluline küsimus. Samas me võime kuitahes kõvasti pingutada, kuid reaalsus on suhteliselt lihtne – kui sisemajanduse koguprodukt kasvab, siis kasvab ka energia tarbimine. Minu teada mitte ühelgi riigil pole õnnestunud seda tõsiasja muuta – Eestis kasvõi seetõttu, et pikemaajaline soov oma elamispinda tunduvalt suurendada ja elamistingimusi parandada on enamikul inimestel. Erineda võib vaid see, kuivõrd järsk energia tarbimise tõusugraafik SKP suurenedes on.

Niisiis, kas pooldate tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis? Miks?

Vastan ise oma teadmistele toetuvalt nii küsimustele kui kommentaaridele energiafoorumis ja oma blogi kommentaariruumis.

2012 – teaduslikus mõttes nali, mitte katastrooffilm

Nali nr 1. Päikese kõrgenenud aktiivsus põhjustab neutriinode muteerumise, mille tulemusena Maa sisemus hakkab soojenema – toimub mingi salapärane füüsikaline reaktsioon.

Nali nr 2. Maa sisemuse soojenemise avastavad hindud 3500 m sügavuse vasekaevanduse põhjas – tegemist on ülemaailmse protsessiga. Indias on paks kontinentaalne koor, mistahes globaalne muutus astenosfääri soojusvoogudes avastataks seal, kus litosfääri paksus on väike – näiteks ookeanide keskahelike piirkonnas, subduktsioonivööndite piirkonnas või kuuma täpi aladel.

Nali nr 3. Vulkaanilise tuha sadu Washingtonis näeb välja nagu laipade põletamise tuhk Schindleri nimekirjas. Nii kaugele kandunud vulkaaniline tuhk on äärmiselt peeneteraline.

Nali nr 4. Tsunami põhjustab avamerel suure laeva ümbermineku. Tegelikult on tsunamid avaookeanil mõne meetri kõrgused kilomeetreid pikad lained, mis alles rannikul murduvad. Avamere laevastikule mõju sisuliselt puudub.

Nali nr 5. Tsunami hävitab Tiibeti mungakloostri. Maavärina tagajärjel ei ole võimalik tekitada hiigellainet, mis kannab vee Tiibetisse. Laine ei ole mitte massi, vaid energia ülekandmine. Rannikul laine murdub, kuid mitte ühegi meetodiga ei saavuta vee tõusmist nii kaugele ja nii kõrgele.

Nali nr 6. Laeva ennast päästma siseneb sinises mantlis kuninganna Elisabeth oma 2 koeraga. Lihtsalt naerukoht.

Nali nr 7. Tekib ülemaailmne veeuputus. Maailmas ei ole piisavalt vett globaalseks veeuputuseks. Ka siis, kui kogu jää ära sulaks, tõuseks maailmamere tase vaid 50-75 meetri võrra. Maapinna katmiseks veega oleks vaja, et miski muudaks kogu maapinna tasaseks. Paraku aktiivsed tektoonilised protsessid hoopis suurendavad kõrguste vahet.

Nali nr 8. Magnetpooluste rändamine ja vahetus paari aasta jooksul. Kogu geoloogiline andmestik näitab, et magnetpooluste vahetus võib toimuda, kuid on pika-ajaline protsess – mitme tuhande aasta jooksul. Samuti ei ole magnetpooluste vahetusega kaasnenud liikide massilist väljasuremist.

Nali nr 9. Ideaalne mobiillevi suuremal osal katastroofi ajast.

Nali nr 10. Kaelkirjakute ja elevantide transport helikopteri küljes rippuvatena.

Nali nr 11. Õige pea pärast supervulkaani purset paistab ilus päike. Tegelikkuses varjaks stratosfääris liikumatu kihina püsiv vulkaaniline tuhk peale supervulkaani purset päikese aastateks.

Nali nr 12. Lennukiga lennates nihkusid mandrid ilmselt siis astenosfääri peal nii kiiresti, et lennutee USA-st Hiinasse muutus 1500 miili lühemaks.

Nali nr 13. USA ja teised riigid tellivad päästmise teenuse allhanke korras Hiinast. Lisaks tehti laevad mäestikupiirkonnas, kus on kõige suuremad ohud nende kokkupõrkeks mägedega.

Nali nr 14. Iga laevale pileti lunastanu pidi maksma miljard eurot iga pereliikme eest. Maailmas on üldse 793 dollari-miljardäri. Iga ehitatud laev oleks oma suurusega mahutanud kümneid tuhandeid inimesi.

Nali nr 15. Kogu maailma päästmise protsessi hakkab juhtima geoloog. Geoloogina väidan, et iga kingsepp peaks jääma ikkagi oma liistude juurde.

Lisaks pikad dialoogistseenid ja südantlõhestavad kõned olukordades, kus on vaja otsustada sekundite jooksul, ja suur kallistamine ja aplaus, kui üks inimene vee alt välja pääseb – samas kui on hukkunud ligi 7 miljardit inimest.

Üha enam tundub, et nali ongi selle filmi mõte. Sest teha mingisugusegi teadusliku taustaga katastrooffilmi olukorras, kus internet kubiseb maailmalõpu ennustajatest, oleks tõrva valamine tulle. Hea, et Hollywood on poliitiliselt korrektne.

2012 – muutuste aasta

Filmi ’2012’ esilinastuseni 13. novembril 2009 on jäänud 19 päeva. Filmi treileris pühib hiigellaine minema mungakloostri Himaalaja mäetipust. Geoloogilises mõttes on sellist jaburust raske kommenteerida. Kui keegi võib India ookeani läheduses end hiidlainete eest turvaliselt tunda, siis on need Tiibeti mungad. Aga ilmselt selle turvatunde purustamisele ongi filmi autorid rõhunud.

Olen huviga jälginud protsesse, mida wikipedia nimetab ’2012 nähtuseks’ – ’2012 phenomenon’. Ning saanud aru peamisest – inimesed vajavad järelemõtlemist elu mõtte üle, sedavõrd huvitav ja müstiline on meist igaühele antud elu. Kas selleks on vaja aasta 2012 ümber rajatud hüsteeriat, on omaette küsimus. Kasutan kõike seda, et tudengitele haaravamalt keskkonnageoloogia põhitõdesid õpetada.

Kuna olen geoloogina aasta 2012 teemal varemgi sõna võtnud, siis kujutlesin, kuidas olen kutsutud populaarsesse telesaatesse. Enne aasta 2012 arutelu on just ära tõestatud, et pool aastat ainult tomateid süües puhastub organism täielikult. Kuna järjekorras on ka valdade liitmise teema, siis on aega ainult 10 minutit. Minuga koos on stuudiosse kutsutud inimesed, kes juba pikka aega on saanud planeedilt Nibiru kosmilisi signaale.

Loomulikult saab esimesena sõna signaalidesaaja. Selgub, et isegi õunapuud on aru saanud Nibiru saabumisest ja peatsest katastroofist – sellele viitab väga hea õunasaak. Õunapuud annavad viimast. Viljasaak aga on nigel seetõttu, et rukis ja nisu on võitlemisest maailma lõpuga loobunud. ’Erik Puura – kas võite 100% kindlusega väita, et aastal 2012 ei toimu suurt keskkonnakatastroofi?’, küsib saatejuht ja vaatab kella. ’Sellist kindlust ei saa mitte ükski teadlane mitte kunagi anda,’ alustan vastamist. ’No näete nüüd!’ hõiskab saatejuht ning kuulutab teema lõpetatuks.

NASA astrobioloog David Morrison on väsinud kommenteerimast, et planeeti nimega Nibiru ega ka mõnda teist planeeti, mis lähiaastatel Maad ohustaks, pole olemas. Morrison on üle külvatud ka abipalvetega noortelt, kelle arust elul pole peatselt saabuva maailmalõpu tõttu enam mõtet ning arvatakse, et kõige kergem on elust lahkuda. Noored on vaadanud internetist maailmalõpu videoid ja kirjutavad, et nad ei saa magada, värisevad üleni jne. Morrison kinnitab üha sagedamini noortele ja paanikas inimestele, et Nibiru on interneti teel levitatav pettus. Samas on lihtsamast lihtsam levitada paanikat teatades, et valitsused ja NASA on peamised konspiraatorid. Ka filmi ’2012’ puhul on selline lihtne ja populaarne meetod valitud.

Kõik see toob mulle veel kord meelde, kuidas helistasin Elu24 ajakirjanikule ja küsisin, mille alusel ta väidab, et teadlased ennustavad aastaks 2012 maailmalõppu. Mille peale ajakirjanik ütles, et ärgu ma võtku seda juttu rubriigist ‘Veider teadus’ tõsiselt, sest see on mõeldud eelkõige noortele… Olen kuulnud, et ka koolides on laste omavahelises arutelus muutunud maailmalõpu teema järjest sagedasemaks.

Aga miks ma oleksin öelnud, et ma pole 100% kindel selles, et aastal 2012 ei toimu suurt keskkonnakatastroofi? Sest katastroofe toimub kogu aeg, võtame kasvõi 2004. aasta detsembrikuu tsunami, kui hukkus üle veerand miljoni inimese, või 2008. aasta maavärina Hiinas, kus hukkunuid oli ligi 90000. Samuti on väga väikese tõenäosusega ohud olemas igal aastal, näiteks see, et Maad tabab asteroid, purskab supervulkaan, tekivad maavärina tagajärjel tsunamid jne. Aga vähemalt vulkaanide, maavärinate ja tsunamide suhtes paikneb Eesti geoloogilises mõttes õnnistatud alal – ohud sisuliselt puuduvad. Lisaks puudub mistahes geoloogiline tõendus selle kohta, et aasta 2012 oleks erinev mõnest teisest aastast – tõenäosus, et midagi toimub, on sama suur mistahes teise aastaga. Samas inimeste arvukuse suurenemine Maal tähendab, et hukkunute ja vigastatute arv katastroofides võib samuti tõusta.

Aastal 2012 võib Päikese aktiivsus olla kõrge, viimati oli aktiivne aasta 2001 ning kordumine on iga 11 aasta tagant. Päikese aktiivsus võib põhjustada näiteks satelliit- ja mobiilside häireid. Samas pole sellel mingit seost Maa magnetpooluste vahetusega, nagu ekslikult arvatakse. Maa magnetpooluste vahetus on umbes 5000 aasta jooksul toimuv järk-järguline protsess, mis vastavalt geoloogilisele andmestikule pole kunagi olnud seotud massiliste väljasuremistega. See, et magnetpooluste vahetus toimub järsku ja põhjustab globaalseid katastroofe, on väljamõeldis.

Miks ma siis ikkagi arvan, et aasta 2012 on muutuste aasta? Just seetõttu, et järjest tugevneb 2012-hüsteeria külvamine kõikide kommunikatsioonivahendite kaudu. Lisaks sadadele tuhandetele isehakanud uskujatele internetis, kes loovad ka veebisaite ja videoid, kaotavad informatsiooni tarbijate arvu pärast võitlust pidavad massikommunikatsioonikanalid järjest enam sotsiaalset vastutust. Eriti praeguses majandussituatsioonis on 2012 geniaalne äri kirjanikele, varjendite valmistajatele, särgimüüjatele, samuti loomulikult ajakirjanikele. Väga paljud inimesed ja perekonnad peavad läbi elama 2012-nähtuse, loodetavasti ilma ohvriteta, aga ikkagi närvitsedes. Ilmselt on palju inimesi, kes aastal 2012 igal hommikul mõtlevad, et kõik on ikka veel alles. Juba 2011/2012 aastavahetus saab paljudele olema vägagi kummaline. Ja siis läheneb hüsteeria kuupäev… Sellest toibudes aga on loodetavasti rõõmsam ja lihtsam edasi elada, kaotades näiteks meeletu tarbimise kui elu kvaliteedi näitaja mõtteviisi ja mõeldes rohkem oma rahva ja kogu inimkonna jätkusuutlikkusele.

Kui maiad oleksid teadnud, kuidas nende kalender mitu tuhat aastat hiljem viib paanikasse nendega võrreldes märkimisväärselt kõrgemal tehnoloogilisel arengutasemel inimühiskonna, oleksid nad tõenäoliselt oma kalendri kahjutundest ümber vormistanud.

Aga järele mõelda meie ühiskonna haavatavuse üle tasub kindlasti. Kui selleks aitab kaasa ilmselt judinaid tekitav, kuid ilma teadusliku aluseta film ’2012’, siis on meetod seegi.

Loomade imelikust käitumisest enne keskkonnakatastroofe

5. mail 2008 märkasid Sichuani provintsis elavad hiinlased tuhandeid konnasid ületamas linnatänavaid. Ebausklikke inimesi rahustati ametnike poolt väitega, et tegemist on tavalise loomade rändega. Nädal aega hiljem, 12. mail toimus sealsamas 8-magnituudiline maavärin, hukkus ligi 90000 inimest, 363000 sai vigastada ning 5.47 miljonit kaotasid oma kodu.

Internetis ringleb ka üks foto konnade rändest enne maavärinat.

chinafrogs

Seos keskkonnageoloogia õpetamisega

Tudengitele keskkonnageoloogiat õpetades on kursuse osaks keskkonnakatastroofide ennustamine. Enamik keskkonnageoloogia õpikuid mainib loomade anomaalset käitumist kui indikaatorit, siiski vaid pealiskaudselt ja mitte eriti tõsiseltvõetavana.

Samas ajaloolised tõendid on üle 2300 aasta vanad. Juba aastal 373 eKr kirjeldasid kreeklased, kuidas rotid, maod, nirgid jt loomad lahkusid Helike linnast viis päeva enne selle hävimist maavärina ja tsunami tagajärjel.

Enamik teadlasi on skeptilised

Kuna Jaapanis on maavärinaohud eriti suured, siis on jaapanlased loomi ja nende käitumist põhjalikult uurinud. USA teadlased on skeptilisemad, kuna mingi konkreetse käitumise ja sellele järgnenud sündmuse seosed pole olnud sarnased.

Inimeste meenutuste kohaselt on maavärinatele sageli eelnenud koerade ulgumine, puurilindude rahutus ja kasside närvilisus ning ärapeitmine inimeste eest. Geoloogid on senini selliseid väited tõrjunud viitega, et kui maavärinat poleks toimunud, siis oleks imelik käitumine lihtsalt unustatud, järelikult on tegemist psühholoogilise järelefektiga.

Ainuke suurem õnnestumine – Hiina 1975

Maavärinate ennustamisega tegeleb Hiinas umbes 10000 teadlast ja 100000 amatööri, loomade anomaalse käitumise jälgimine on seejuures üks levinumaid metoodikaid. Guangxi provintsis jälgitakse videokaamerate abil maofarmi – vastavalt kogemustele väljuvad maod oma pesadest 3-5 päeva enne maavärina toimumist, seejuures maavärina epitsenter võib paikneda kuni 120 km kaugusel. Mida tugevam on maavärin, seda agressiivsemalt maod käituvad – paisates ülisuurt ohtu tunnetades end vastu ruumide seinu. Guangzhou loomaaias jälgitakse paabulinde, konni, madusid, kilpkonni, hirvi ja oravaid. Loomaaia direktori andmetel enne maavärinaid talveunes loomad ärkavad, vee-elukad aga hüppavad veest välja. Ka lehmad ja hobused kuuluvad Hiinas jälgitavate loomade nimistusse.

Senini on maailmas edukalt ennustatud vaid ühte, 4. veebruaril 1975 toimunud Haichengi maavärinat. Edukalt selles mõttes, et linn evakueeriti ning kuigi 90% linna hoonetest hävis, jäid 90000 inimest ellu. Sellele maavärinal eelnenud indikaatorid – eeltõuked, aga ka loomade käitumine olid nii ilmsed, et inimesed päästeti. Hiina teadlased said ülemaailmse kuulsuse – mis aga ei kestnud kaua, sest 28. juulil 1976. aastal hukkus Tangshani maavärinas 255000 inimest. Kuigi indikaatorid olid olemas, polnud need nii ilmsed kui Haichengis ja evakueerimisotsust ei tehtud.

Berklandi metoodika

USA geoloog Jim Berkland leidis väga lihtsa metoodika ennustamaks suuri maavärinaid – ajalehes suurenes kadunud koduloomade kuulutuste arv. Näiteks 22. septembril 1989 märkas ta, et tavapärase 15 kadunuks kuulutatud koera asemel oli kuulutusi koguni 57. Samal ajal olid ka vaalad sattunud kaldale San Franciscos ja Santa Cruzis, kodutuvid kadunud jne. Seostades neid sündmusi Kuu ja Maa gravitatsioonijõudude maksimumiga avaldas ajaleht 13. oktoobril ta lühiennustuse, et lähipäevadel võib toimuda tugev maavärin. Nelja päeva pärast see toimuski. Kokku on Berkland enda sõnul ennustanud 12 maavärina toimumist. Paraku on teadusajakirjade retsensendid pidanud Berklandi teooriaid mitteteaduslikuks.

2004. aasta tsunami

2004. aasta India ookeani tsunami on inimkonna ajaloo üks kohutavamaid loodusõnnetusi. Hukkus üle veerand miljoni inimese. Seevastu hukkunud loomi oli ebaloogiliselt vähe. Arvatakse, et loomad valmistusid katastroofi vastu juba 10 päeva varem.

Enne tsunami saabumist põgenesid flamingod randadest metsadesse, Sri Lanka koerad keeldusid hommikusest jalutuskäigust, pühvlid ühes Tai külas põgenesid üles mägedesse – päästes ühtlasi külaelanikud, kes neile järgnesid. Mägedesse põgenesid ka elevandid – nende puhul arvatakse, et elevandid kasutavad oma lonte seismiliste vibratsioonide detekteerimiseks. Rannikuilt sadu ja tuhandeid inimeste surnukehasid otsides leiti mõned üksikud surnud loomad.

Seletused loomade käitumisele

Loomade võimet end päästa enne 2004. aasta tsunamit on püüdnud lahti seletada Aleksandr Turovski.

Metsloomad teadsid tunde või isegi päevi ette, et katastroof on tulekul – selleks on Turovski arvates kaks põhjust. Esiteks loomade meeleorganite omapära –- nad tajuvad infraheli ning suure vapustuse ees on see alati. Heli liigub kiiremini kui vesi, eriti kiiresti liigub infraheli vees. Sestap tajusid veeloomad, isegi millimallikad, selle ära ning läksid sügavustesse. Teiseks ei ela ükski loomaliik eraldatuna, vaid suurte kooslustena. Liigid panevad üksteise käitumisstruktuuri tähele. Mida suurem loom ning monoliitsem kari, seda rohkem teda tähele pannakse. Elevanti jälgivad ja temast sõltuvad sajad loomaliigid, elevandil on aga võime infraheli abil suhelda. Kui elevandid hakkasid lahkuma, hakkasid ülejäänud loomad muretsema ning tajusid seejärel ise läheneva katastroofi tohutut infrahelifronti.

Samas ei saa kiiremini liikuva infraheliga seletada seda, kuidas loomad katastroofe viis päeva ja rohkem ette suudavad tajuda, ning seejuures erinevaid katastroofe – maavärinaid, tsunamide mõju rannikutel tuhandete kilomeetrite kaugusel maavärinate epitsentrist, vulkaanipurskeid… On teooriaid, et loomad tajuvad kas Maa vibratsioone või Maast vallanduvate gaaside elektrivälja.

Lõpetuseks

Kui loomad hakkavad imelikult käituma, siis isegi paljude signaalide korral on võimuesindajatel kombeks neid ignoreerida. Osaliselt on see arusaadav, sest kui asum evakueeritakse ja midagi ei toimu, võib keegi oma tööst ilma jääda. Ignoreerimise korral aga… võivad kaalul olla sajad tuhanded inimelud. Hiina Haichengi juhtumi puhul 1975. aastal käivitasid evakueerimise tegelikult alles esimesed eeltõuked, kuigi ka muud indikaatorid klappisid.

Piirkondades, kus inimesed paiknevad loodusohtudele ülilähedal, on välja kujunenud selged käitumisviisid. Vulkaan Etna jalamil paiknevate külade elanikud lahkuvad oma kodudest, kui koerad ja kassid muutuvad ärevateks. Venetsueelas Caracases peetakse kasse, koeri ja isegi boamadusid uskudes, et loomad saavad inimestele ohtudest teada anda. Jaapanis jälgitakse kuldkalade ujumist akvaariumides. Tashkendi maavärina puhul 1966. aastal vedas hullunud koer oma perenaise maavärina epitsentrist eemale.

Kuidas Pitot’ toru rike võib viia lennuõnnetuseni

Sõltumata sellest, kas Atlandi ookeanist leitakse üles Air France’i lennuki Airbus A330 must kast ning kas selle uurimine võimaldab täpselt tuvastada katastroofi põhjusi või mitte, on selge, et Pitot’ torude rike võib lennukatastroofini tõepoolest viia – ajaloost on sellised juhtumid teada.

Kui lennuk muudab kõrgust või kiirust, siis atmosfääri rõhk temale muutub. Pitot’ toru mõõdab neid muutusi, andes infot lennuki õhkkiiruse, kõrguse ja kõrguse muutuse kiiruse kohta. Meetodi rõhu muutuste kaudu määrata vedeliku või gaasi voolu kiirust mõtles prantsuse insener Henri Pitot välja juba 300 aastat tagasi, süsteemi täiustas prantsuse teadlane Henry Darcy XIX sajandi keskel. Süsteemi üks ots – Pitot’ toru – asub õhuvoolus ja teine ots õhuvooluta kohas. Torust saadakse löökrõhk, teisest otsast aga staatiline rõhk. Süsteemil on ka soojendaja, mille eesmärk on toru jäätumise vältimine. Soojendaja rike või ebaefektiivsus võib kaasa tuua süsteemi jäätumise ning kontrollsüsteemidele edastatakse valeinfo. Teada on ka juhtum, kus peale lennuki hoodust unustati Pitot’ torudelt eemaldada kaitseteibid.

10. oktoobril 1997 kukkus Uruguais alla Austral Lineas Aereas lennu 2553 Douglas DC-9, kõik 74 reisijat ja meeskond hukkusid. Must kast salvestas lennuki väga madala kiiruse ja pilootide katse kiirust tõsta, tegelikkuses aga jäätus Pitot’ toru pilvi läbides ning süsteem andis kiiruse kohta valeinfot. Lennuk lendas juba lubatust kiiremini, kuid pilootide arvates oli kiirus ikkagi liiga madal ning laskuti madalamale, mis tõi kaasa ühe tiiva konstruktsiooni purunemise (pildil SLATS) ning lennuk kaotas juhitavuse. Madalamale laskumisel salvestati kiiruse kasvuks 3 sekundi jooksul 300 km/h-st 800 km/h-ni, mida saab seletada vaid Pitot’ toru ülessulamisega. Allakukkumise hetkel arvutati kiiruseks 1200 km/h ning lennuk põhjustas 70 m läbimõõduga ja 10 m sügavuse kraatri tekke.

444px-Wing_slat_600pix

Pitot’ toru jäätumine põhjustas ka 1995. aastal USA-Saksamaa Rockwell-Messerschmitt-Bölkow-Blohmi (MBB) eksperimenaalhävitaja X-31 allakukkumise.

X31-95Aerial

Kas Pitot’ torude üheaegne rike (Airbus 330-l on neid 3) võis olla ka AF447 katastroofi põhjuseks või üheks põhjuseks õnnetuseni viinud probleemide ahelas, peab selgitama uurimine.

Samas Air France’i kommentaari kohaselt olid nad Airbusi juba alates maist 2008 korduvalt teavitanud juhtumitest, kus Pitot’ torude jäätumine oli põhjustanud kiirusenäitude vigu. Mõned kuud enne õnnetust andis Airbus soovituse torud välja vahetada uue mudeli vastu ning aprillis 2009 Airbus A330 ja A340 torude väljavahetamine ka algas, kuid ookeani kukkunud lennukini polnud veel jõutud. The Telegraph teatas 6. juunil, et tootja soovitusi ei järgitud õigeaegselt. Hetkeks on jõutud asendada enamik süsteeme sama tüüpi lennukitel.

AF447 katastroofi põhjalik ja pidevalt täienev ülevaade koos piltide, kaardite ja skeemidega on kättesaadav The Aviation Heraldi veebilehelt.

Jälle 2012: kas ’kollane meedia’ on vabandus libauudiste edastamisele?

Vestlesin täna Elu24 ajakirjanikuga, kes avaldas kirjutise
’Maailmalõpp saabub kolme aasta pärast?’ Kirjutis teatas, et teadlased soovitavad praeguse ülemaailmse majanduslanguse pärast muretsemise lõpetada ja elunaudingutele pühenduda. Uudisest sai kiirest portaali üks kõige loetumaid.

Kui küsisin, kes need teadlased on, sain vastuseks, et kirjutist ei maksa tõsiselt võtta, sest see on ju Elu24. Tõepoolest, veebisait www.thenewsvault.com, millelt artikkel olevat tõlgitud, reklaamib ennast tsenseerimata uudiste edastajana ning saab sissetuleku seksikohtingute ja alasti beibede reklaamide vahendamisest. Aga ’uudis’ teadlaste soovituste kohta on võetud kusagilt fanaatikute foorumist. Ükski teadlane ei ole väitnud, et 2012. aastal tekib globaalne katastroof, sealhulgas tsunamid, maavärisemine, viljaikaldus, haiguste levimine. Ning et infrastruktuurid ja linnad kaovad ning inimkond on oma algusajas – koopas elamise juures tagasi.

Ajakirjanik arvas, et võib-olla võiks sel juhul sõna ’teadlane’ jutumärkidesse panna ning ütles, et portaal on suunatud eelkõige noortele… Lisaksin: ja rumalatele? Saime kokkuleppele, et ega ikka ükski teadlane niimoodi öelnud pole küll.

Kui aga kellelgi tekkis huvi, miks see teema minu jaoks oluline tundub, siis võib lugeda varasemaid kirjutisi. Lihtsalt peagi näete, et paljud inimesed üle kogu maailma panevad tõepoolest enne 21.12.2012 käe oma elu kallale või lasevad teistel seda teha. Kas ka siin Eestis, sõltub meist endist ja kindlasti ka ajakirjandusest.

Olen teema kokku võtnud juba kolm korda, kirjutades

geoloogilisest ajast ja tõenäosusest

teadlaste arvamusest ja hirmu pealt teenivast ärist

fanaatikute postitustest.

Eesti maavärinariskid on olematud

Postimees on teinud artikli ning kirjutanud, et lähiajal on ka meil Eestis maavärinat oodata – küll tillukest, aga ikkagi. Lisanud on ka pilt, millest võiks otsekui järeldada, et selline ajalooline sündmus võiks toimuda näiteks Rapla kandis.

Paslik on pilk peale heita maailma maavärinate riskide kaardile. Keegi ei suuda takistada protsesse, mis jätkuvalt toimuvad, kuna India laam põrkub Euraasia laamaga. Samuti ei saa miski selle vastu, et nii Lõuna-Ameerika kui Põhja-Ameerika lääneosas sukelduvad ookeanilised laamad kontinentide alla. Samamoodi teistes piirkondades, mis kõik on välja toodud riskide kaardil. Kaardi paremaks vaatamiseks klõpsake sellele. Ja tundke rõõmu, et Eesti ala paikneb kõige madalama maavärinate riskiga piirkonnas. Muide, nii tugevaid maavärinaid, nagu oli Eestis Osmussaare lähedal 25. oktoobril 1976, toimub maailmas iga päev umbes 20. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid varingud, saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgelt tunda, laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid. Aga see oli ka kõik ja rohkemat meil karta ei ole vaja.

Klõpsake kaardile selle suuremaks muutmiseks!

Olgu välja toodud ka Itaalia seismilise riskide kaart ning Itaalias toimunud maavärina epitsentri asukoht. Nagu ka varasemates blogipostitustes oli juttu Hiina ja Islandi kohta, võrrelge Itaalias toimunud maavärina epitsentri asukohta USA Geoloogiakeskuse (USGS) seismiliste riskide kaardiga. Nagu näete, toimus maavärin kõrge seismilise riskiga alal. Ning heitke pilk veel kord sellele, mida maailma seismiliste riskide kaart näitab Eesti kohta. Riskid on olematud.

itaalia-2

Maavärinaid on püütud ka ennustada. Päevaleht kirjeldab, kuidas maavärinat ennustanud teadlane naerdi Itaalias välja.

Üheks kindlamaks ennustusmeetodiks on siiski statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud aja jooksul ja antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust.

Samas on kasutusel ka füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudeli (i.k. dilatancy model) kohaselt väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Radooni sisalduse suurenemisele viitas ka Itaalia teadlane: suletud pooride avanedes tungib kaevudesse radioaktiivse lagunemise käigus poorides akumuleerunud radoon.

Kuigi paisumismudel sisaldab endas paljusid tuntud indikaatoreid, pole seda veel teaduslikult tõestatud, kuna pole konstrueeritud instrumente, mis mõõdaks sügaval litosfääris mikroskoopilisel tasandil toimuvaid protsesse. Probleemiks jääb üldistatud mudeli loomine, sest konkreetsete maavärinate puhul võivad indikaatorid olla erinevad. Ja kui indikaatorid vastavadki maavärinale, on väga raske öelda, millal täpselt see toimub. Samuti võivad loomad anomaalselt käituda. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat), on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired.

Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3 magnituudi. Maavärin purustas hulgaliselt ehitisi, kuid inimohvrite arv oli väike, kuna maavärinat suudeti ennustada ja hoiatada. Indikaatorid: väikeste maavärinate laine, veetaseme ja radoonisisalduse muutused kaevuvees, maapinna vertikaalsed kõikumised, loomade anomaalne käitumine. Kuna elanikud olid enamuses evakueeritud, oli ohvrite arv suhteliselt väike. Hiinas tegeleb maavärinate ennustamisega üle 10 000 spetsialisti ja 100 000 amatööri. Kuid järgmisel 1976. aastal toimus maavärin Hiinas Tangshenis, 650 000 inimohvrit. Ühtegi kirjeldatud indikaatoritest ei eelnenud.

Ennustamine on samas alati keeruline – mõelge, mis juhtub, kui ennustus on välja kuulutatud, elanikud evakueeritud, kuid maavärinat ei toimu? 1985. aastal avalikustati USAs 1985 ennustus maavärina toimumise kohta (tugevus 6 magnituudi) San Andrease murranguvööndis Parkfieldi lähedal (Kalifornia). Selles piirkonnas toimub keskmiselt üks tugevam maavärin 22 aasta jooksul. Kohalikud elanikud ei väljendanud ei oma üllatust ega ka muret seesuguse ennustuse kohta.

Nibiru jõudis Pealtnägijasse

Täna õhtul siis ristuvad Eestis ETV kanalil esmakordselt Nibirusse ja maailmalõppu (21.12.2012) uskujate ning maailma teadlaste vaated. Saate tutvustus on siin. Kui saaks kuidagi teha nii, et vähemalt Eestis ja vähemalt noored peast sassi ei läheks ja end maailmalõpu või tulnukate invasiooni vastu ette valmistama ei hakkaks. Iga päästetud aju ja elu on väärtus omaette.

Lindistus on nähtav näiteks Õhtulehe kaudu.

Kipume unustama seda, et viimane Nibiruga seotud massipsühhoosi külvamine oli mais 2003. Täpselt sama moodi – tuleb planeet ning Maal toimuvad kõikvõimalikud anomaalsed sündmused. Vahepeal aga on internetimeedia kanalid tõhusamaks muutunud ning õnnestus leida tõeline sümboolne kuupäev – maiade kalendri lõppemine. Vanad veebisaidid muutsid ära oma maailmalõpu kuupäeva ja triangel hakkas pihta uue hooga, lisaks sellele aga, tänu tõhusale sümbolile, lisandus ja lisandub üha rohkem ja rohkem uskujaid, kes on läbi lugenud paar ulmekirjanduse valdkonda kuuluvat raamatut.

Ka mina olen saanud juba agressiivseid kommentaare ning jagan seeläbi NASA astrobioloogi David Morrisoni saatust – küsimusi ja vastuseid võib lugeda siit. NASA poolt on korduvalt ja selgemast selgemini välja öeldud, et planeeti nimega Nibiru ei ole olemas. Samas ‘uskujate’ veebisaidid ja videod ujutavad internetti juba praegu üle. Nii et kui teadus vaikib, siis on tõesti massipsühhoos tulekul. Näide ühest kommentaarist on lisatud.

saa aru see kes sa oled ja selle teema siia riputasid.
ei ufoloogid ei proffessorid ei oraaklid ega ennustajad
ei ole seda omast tahtest kuulutanud.see teoorja pärineb
sumeritelt,inkatelt,maiadelt,hopidelt ja muudest
india-hiina religioonidest.see on juba tuhandeid aastaid
tagasi kirja pandud.ja mida kuradit puutub siia majandus
kriis.ma ei suuda seda uskuda mida sa siia soperdanud oled.
tee mõni raamat lahti ja loe.mul ei ole enam sõnu.kas sa
ise tead  mida sa eirad.ole hea,loe natukene.saa aru on
olemas faktid.mitte mina ei pea sulle midagi tõestama
kas on või ei ole vaid sina pead seda tegema,sest sina
oled uskumatu.

Maailmalõpp 21.12.2012 – hirmu pealt teeniv äri

Üha rohkem hakkame lähiajal kuulma katastroofidest, mis peaksid tabama Maad 21. detsembril 2012. Põhjuseks on see, et rohkem kui kunagi varem on kõikvõimalikud ennustajad, ufoloogid, paranormaalsete sündmuste seletajad ühel meelel valinud välja just selle kuupäeva. Lisaks lubavad arenenud kommunikatsioonivahendid kampaaniaid varasemast tunduvalt efektiivsemalt läbi viia. Globaalse majanduslanguse perioodil on 21.12.2012 ka geniaalne võimalus äri tegemiseks. Paratamatult tekivad kaasaelajad ja uskujad, keda ka Eestis on juba üksjagu.

Miks just 21.12.2012?

Sest enamiku tõlgenduste kohaselt just sel kuupäeval lõpeb maiade kalendri 13. suur tsükkel, osades tõlgendustes on kuupäevaks ka 23.12.2012. Maiade kalendri etapilisuse ja selle tõlgendamisega tegeleb maailmas tuhandeid inimesi, kes soovib, leiab sadu veebisaite ja võib ise edasi uurida. Florida loodusajaloo muuseumi Ladina-Ameerika kunsti ja arheoloogia kuraator Susan Milbrath väidab, et puudub arheoloogiline andmestik, nagu tähendaks kalendritsükli lõpp aastal 2012 maiade arvates maailma lõppu. Samuti Floridas paikneva Kesk-Ameerika uuringute arengu fondi juhi Sandra Noble’i väitel oli muinasajal kalendritsükli lõpp maiade jaoks suur pidupäev ning selle seostamine maailma lõpuga on täielik väljamõeldis ning võimalus väga paljudele edukaks äritegevuseks.

Täpselt nagu ümmargune aastavahetus 2000, on ka maiade kalendritsükli lõpp võimalus mõtteid koondada ning analüüsida inimkonna arengut – kuhu oleme jõudnud ja kuhu tahame edasi liikuda. Hirmu külvajad aga on seondanud selle kuupäevaga kõik ohud, mis inimest ähvardavad ning ütlevad, et täpselt pole teada, mis juhtub, aga midagi juhtub… Ka mina olen saanud e-kirju, kus väidetakse, et ma ei tea mitte midagi ning midagi kindlasti juhtub. Inimesed on läbi lugenud paar raamatut, kus tehakse selgeks, et kõik ennustajad ja ennustused viitavad just sellele kuupäevale.

Veebisait http://www.december212012.com/ on ennast kuulutanud selle päeva sündmuste ametlikuks veebisaidiks. Et inimene ikkagi uskuma hakkaks, on müügil raamat ’Täieliku idioodi juhend aastasse 2012’ ja hulk bestsellereid. Vastava kuupäevaga T-särki hoiab käes Barack Obama, müügil on kõikvõimalikud riideesemed selle kuupäevaga. Pakutakse võimalust tellida katastroofikindlaid maju ja varjendeid. Töötab ka sekundite lugeja, täpseks momendiks on valitud kell 11.11 GMT. Vasakus ülanurgas vilguvad kuulsuste pildid, kes kõik sellesse usuvad, nende seas Mel Gibson. Võimalik on jätta oma nimi uskujate nimekirja.

Võimalike katastroofide loetelus on suur hulk looduskatastroofe, mis Maal on senini esinenud ja esinevad ka edaspidi – vulkaanipursked, maavärinad, tsunamid, kuumalained, troopilised tormid. Laamad liiguvad üksteise suhtes, lahknevad ja sukelduvad üksteise alla. Inimene pole võimeline ei maavärinaid ega vulkaanipurskeid ära hoidma, need on toimunud sadu miljoneid aastaid ja toimuvad ka edaspidi. Muide, XX sajand läks ajalukku kui sajand ilma hiigelsuurte vulkaanipurseteta, samas kui Tambora purse 1815. aastal paiskas atmosfääri nii palju tuhka, et aastat 1816 teatakse ülemaailmselt kui ilma suveta aastat. Krakatau plahvatust aastal 1883 oli kuulda 3000 km kaugusel Austraalias. Ükski neist sündmustest ei langenud kokku mingi kalendri lõppemisega. Samas ükski geoloog ei oska hetkel kindlalt väita, kas ülitugevaid vulkaanipurskeid on lähiaastatel oodata või mitte. Paljusid vulkaane jälgitakse, otsustavad märgid aga võivad ilmneda alles vahetult enne purset.

Mis puudutab üleujutusi, kuumalaineid või orkaane, siis võib jääda mulje, et need on viimasel ajal sagenenud ja muutunud tugevamateks. Sellel on siiski mitmeid teisi põhjusi võrreldes looduse enda muutumisega: informatsioon levib kiiremini, inimene on muutunud kergemini haavatavaks, inimesi on maailma juurde tulnud ning inimene ise on keskkonda mõjutanud. Informatsioon mistahes maailma piirkonnas toimunust jõuab kohale minutitega. Samas uutele inimestele on vaja maad – asustatakse vulkaanide jalameid ja jõelamme. Ressursside ammendamisel tekivad muutused, näiteks puude massiline raiumine Himaalaja jalamil põhjustab vee kiiremat liikumist jõesängidesse ning suurendab üleujutuse riske Bangladeshis veelgi. Linnastumine tagajärjel suunatakse samuti vesi kiiremini jõgedesse ja suureneb üleujutuse risk. Tugevamad tormid, kuumalained ja üleujutused võivad olla ka globaalsete kliimamuutuste tagajärjeks. Nii et pole välistatud, et aastal 2012 mingi suurem looduskatastroof ka juhtub, kuid samamoodi võivad need juhtuda ka aastal 2011 või 2015, neid on juhtunud minevikus ja juhtub ka edaspidi.

Omaette teooriaks on planeet X või Nibiru, mis pidavat Maa lähedusse jõudma ning mida vastavalt ettekuulutustele juba praegu 2009. aastal olevat näha. Sellesse väljamõeldisse võib uskuda, kuid minu hetketeadmiste kohaselt väljamõeldiseks see jääbki. Ka seostada Maa ajaloos korduvalt toimunud magnetpooluste vahetust just aastaga 2012 ei ole absoluutselt mingit põhjust. Päikesetormid on aastal 2012 aktiivsemad ning mõju satelliitidele võib olla tõsine, kuid seostada seda mingi suure katastroofiga Maa pinnal ei saa.

Kõige selle juures on suurimaks riskiks hoopis see, mis inimene ise teha võib. Näiteks terroriaktide mõju on kindlasti suurem, kui sellega kaasneb 21.12.2012 kuupäevaga kaasnev massipsühhoos. Rakendades maiade kalendri lõpu, Nostradamuse ennustused jms inimkonna vaimse mõjutamise teenistusse võib kaasa tuua ususektide ja ka teiste mõjutatud inimeste enesetappude laine. Kuupäevaga seotud katastroofidesse uskumine muutub paljudele eneseväljenduseks, omalaadseks uskumuseks, mille nimel muuta oma elu vastavaks 1411 alles jäänud päevale tänase seisuga (08.01.2009). Teised oskavad seda ära kasutada – viimane viimsepäeva õhutamine planeet Nibiru saabumise abil oli 2003. aasta alguses, paraku mais 2003 ei juhtunud midagi ning kõik toonased veebisaidid on muutunud, seal vilgub uus kuupäev – 21.12.2012. Pannes kokku kõik võimalikud katastroofiriskid ja suunates just sellele kuupäevale kõik võimalikud ennustajad on võimalik teha filme, kirjutada raamatuid, müüa vidinaid ja varjendeid – ühesõnaga teenida palju raha ning edukas ärimees oskab sellega väga hästi hakkama saada.

Hiljuti külastasin Dan Browni raamatu ’Da Vinci kood’ ühte tegevuskohta – Rosslyni kabelit Edinburghi lähedal. Kui enne raamatu ilmumist külastas seda paarsada inimest aastas, siis nüüd on kümnete tuhandete turistide külastusraha ja vidinate müük sealsetele inimestele tõeliseks sissetulekuallikaks. Kes oskab hästi müüdavasse müüti siduda Kaali järve ja 21.12.2012, võib samuti palju teenida.

Kindlasti võivad paljud 21.12.2012-sse uskujad väita, et kuupäeva kasutamine äriks on teisejärguline ja tegelikkus on maiade kalendri lõppemisega ette määratud. Paraku unustavad nad, et see inimene, kelle raamatust nad meelevaldselt kokkupandud tõlgendusi lugesid ja neid uskuma jäid, on oma raha juba kätte saanud. Kogu juba käivitunud kampaaniat analüüsides saab seda seostada eelkõige inimeste eneseväljendusega, millesse püütakse haarata ka teisi, ning puhtalt äriga, mida veel 1411 päeva saab edukalt teha. Seejärel tuleb leida uus kuupäev.

Kas 21.12.2012-sse uskujad võivad saavutada lotovõidu ja just sel kuupäeval tõesti näiteks toimub katastroofiline maavärin või vulkaanipurse? Jah, see on võimalik, täpselt nagu võite võita lotomängudel. Läbiviijad on võtnud palju lotopileteid, nad ei piirdu ainult Nibiru või magnetpooluste vahetusega, vaid on lisanud sinna ka tavalised katastroofid. Kuid ikkagi tõenäosus on väga väike, meenutuseks aastast 2003 võite lugeda toonaseid reaktsioone, kui midagi ei juhtunud… Seekordne kampaania saab siiski olema palju tugevam.

Klooriprobleemid maailma veekeskustes ja ohud kodudes

Äsjase Kalev Spa juhtumi ajendil otsisin, kas ka mujal maailmas midagi taolist toimunud ning mis olid põhjused. Lisaks on Eesti meedia teemakäsitlus teaduslikus mõttes liiga pinnapealne.

26. augustil 2005 toimus õnnetus Nirvana Spas (Wokinghami lähedal, Suurbritannia) – 40 inimest vajasid arstiabi klooripilve sisse sattumise tõttu. Üks inimene viidi haiglasse, siiski polnud tema olukord ohtlik. Eriliseks muudab õnnetuse asjaolu, et tegemist oli lux-spaga, mida külastasid peamiselt kuulsused.

Keemiaõnnetuste põhjuste uurimise veebisait kirjeldab klooripilve juhtumit gümnaasiumi ujulas, kuna tuuakse välja detailid, siis jäetakse toimumiskoht ja aeg anonüümseks. Selles õnnetuses oli ka üks hukkunu – 80-ndates mees, kes südamepuudulikkuse tõttu kasutas eraldi hapnikku, viidi haiglasse uuringutele ning sai 24 tundi peale õnnetust südameataki, mis kohtuasjas seostati õnnetusega. Uurijad tõid välja kaks peamist võimalikku põhjust kloori eraldumiseks – vedela naatriumhüpokloriti NaOCl ja soolhappe HCl kokkusegamine töötajate poolt või sensorite rike, mis põhjustas liiga suure NaOCl koguse pumpamise. Esimese arvatava põhjuse tõid keemikud välja, kuna kloor eraldub vaid siis, kui naatriumhüpoklorit puutub kokku ja reageerib hapetega või happeaurudega. Nii arvatigi, et töötajad olid neid kogemata kokku seganud. Kokkuvõttes jäädi siiski teise arvatava põhjuse juurde – selgitati ka, et vigane sensor võib peale uut sisselülitamist uuesti tööle hakata.

Kloor võib eralduda ka kodumajapidamises, kui näiteks kokku segada tualetipuhastit pesuvalgendiga. Kuna lapsed näiteks on sageli varmad oma mängude käigus kõiksugu segusid tegema, tuleb ka kodukemikaalide suhtes olla äärmiselt ettevaatlik. Sageli hoitakse valgendeid ja puhasteid ju samas kohas! Veelgi hullem, kui lastel tuleb pähe kemikaale juua… Üldiselt soovitan kõigil oma kodukeemia kättesaadavus lastele üle vaadata – lapsed üldreeglina teavad, et tegemist on mürgiste ainetega ja ei hakka neid jooma, kuid väga suur oht võib olla ka lihtsal kokkusegamisel!

Kokkuvõttes pean kemikaalide ja nende omavaheliste reaktsioonide poolt loodud ohtusid ka Eestis üheks suurimaks ohuks meie tervisele ja elule, aga loomulikult ka keskkonnale.

Mis puutub Kalev Spa juhtumisse, siis kirjandusallikatele tuginedes pidid klooripilve tekkeks eri ained segunema, näiteks NaOCl vesilahus ja väävelhape. Ei tundu võimalikuna, et koristajal lihtsalt ‘ämber läks ümber’ – kui ämbris oleks selline segu, mis võib lendudes kahjustada kogu veekeskuses kümneid inimesi, siis oleks see suureks ohuks juba ämbrist endast lendumisel ka koristajale endale. Lenduva vedelikuga ämbri lihtsal ümberminekul ei juhtu midagi muud ju, kui lenduvus suureneb vaba pinna suurenemise tõttu umbes suurusjärgu või paari võrra.

– – –

Täiendatud 2. juuli hilisõhtul. Peale selle blogikirjutise kirjapanekut asendus ka meedias ‘ämbri ümberminek’ kahe uue versiooniga – NaOCl vesilahuse ämber läks ümber ja põrandal oli juba happeloik (!) või siis anumasse kallati NaOCl liiga palju, nii et see hakkas üle ajama ning osa sellest sattus väävelhappe anumasse (??). Varasemate juhtumite puhul on uurijatel siiski eelkõige olnud kahtlus, et keegi segas ained – NaOCl vesilahuse ja väävelhappe – kokku rumalusest ja teadmatusest, et need omavahel võivad reageerida, näiteks mõeldes, et miks basseiniveele lisada kaht vedelikku eraldi, kui saab ka korraga… Kuna avati kriminaalasi, siis loodetavasti selgitab uurimine tegeliku põhjuse. Veel kord aga tähelepanu kodudes – ärge hoidke kodukeemiat väikelastele kättesaadavas kohas!

Liivatormi sisse jäämine: video

Liivatormi kätte jäädes ka päevasel ajal võib saabuda täielik pimedus. Üks tuntumaid videosalvestusi liivatormi saabumisest on filmitud Al-Asadi õhujõudude baasis Iraagis 27. aprillil 2005. Need kaks ja pool minutit tasuvad kindlasti vaatamist.

Tekkinud on ka oht, et Mongooliast ja Põhja-Hiinast lähtuvad liivatormid hakkavad segama Pekingi olümpiamänge. Tavaliselt on suuremad tormid ainult kevadel märtsis-aprillis, kuid see aasta tundub olevat anomaalne. Nii et, kuigi Hiina valmistub vihmapilvi kõmmutama, võib karta ka liiva!

Kas tõesti liivatormid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele? Enamgi veel, tuhandete kilomeetrite kaugusele! Sahara kõrbest lähtuvad liivatormid mõjutavad isegi Ameerikat. Siin on üks satelliidifoto (klikkige suurendamiseks!) ning USA Geoloogiakeskuse ekspertide poolt joonistatud kaart, kuidas liiv nii suvel kui talvel teisele mandrile jõuab. Mongoolias-Hiinas paiknevast Gobi kõrbest aga kandub liiv ka Havaini!

Siin ka veel selle aasta märtsi uudis liivatormi mõjust Pekingile – väga väike nähtavus, inimesed maskides…

Islandi maavärin: võrrelge seismiliste riskide kaardiga

Et Sharon Stone või keegi teine ei saaks välja kuulutada, et just toimunud Islandi maavärin oli karmavõlg või üleloomulike jõudude kättemaks, siis avaldan toimunud maavärina epitsentri asukoha, mida võite võrrelda väljavõttega seismiliste riskide kaardist. Klapib? Klapib.

Island jääb Atlandi ookeani lahknemise vööndisse ehk riftivööndisse, kus samuti sageli toimuvad maavärinad. Toimub Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade lahknemine.

Kus maavärin täpselt toimus? Siin on kaart.

Järgnevalt väljavõte maailma seismiliste riskide kaardilt. Nagu näete, on just see Reikjaviki ümbruse ala kõrge riskiga. Nii et pole vajalik pühendada oma ajurakke üleloomulikesse jõududesse uskumiseks.

Lugege ka kirjutist Hiina maavärina kohta.

Maavärin Hiinas ei olnud üleloomulike jõudude kättemaks

Tundub lapselik ja naiivne pealkiri. Aga tuntud näitleja Sharon Stone on toimunut seostanud mingisuguse karmavõlaga, mis iganes see ka on, ning olen pidanud jälgima nii eestlaste parastamist (jumala kättemaks Tiibeti eest!) kui seostamist Saatana poolt külvatava surma ja hävinguga. Muide, lingitud veebisait on kokku kogunud mahuka ja tõepoolest jubeda fotodeseeria Hiinas Sichuani provintsis toimunust. 80000 hukkunut, kodu kaotanuid arvatakse kokku 5 miljonit… Ilmnenud on järelohud, nagu näiteks jõe blokeerumise tulemusena tekkinud mägijärv , mis ähvardab loodusliku tammi purustada – jällegi on vaja evakueerida 80000 inimest… Me saame vaid mälestada lahkunuid, hukkunute omastele kaasa tunda ning kel jätkub südant, abistada.

Lihtne on võtta seisukohti riigis, kus maavärinaid pole vaja karta. Alatu on parastada. Imelik on rõhuda inimeste teadmatusele ning tuua välja põhjustena üleloomulikke jõudusid.

Maavärinate suhtes on inimene võimetu olend. Välja arvatud see, et ta teab väga hästi, kus maavärinad toimuvad – aga see teda ei morjenda. Väga vähe on neid, kes on valmis maha jätma oma kodu isegi siis, kui teavad, et maavärin võib toimuda igal hetkel. Ja see pole omane ainult arengumaadele, näiteks ka Kalifornias võib San Andrease murrang igal ajal aktiviseeruda. Arenenud riikides ehitatakse tugevamad ja maavärinatekindlamad majad, kuid kui toimub ülitugev maavärin, pole keegi kaitstud. Samuti on kurb, et nii Hiinas kui mitmed aastad tagasi Itaalias oli suur hulk hukkunuist just lapsed koolimajades – sest koolimajad olid ehitatud kõige nõrgemateks ja ehitusnorme eirates!

Paslik on pilk peale heita maailma maavärinate riskide kaardile. Keegi ei suuda takistada protsesse, mis jätkuvalt toimuvad, kuna India laam põrkub Euraasia laamaga. Samuti ei saa miski selle vastu, et nii Lõuna-Ameerika kui Põhja-Ameerika lääneosas sukelduvad ookeanilised laamad kontinentide alla. Samamoodi teistes piirkondades, mis kõik on välja toodud riskide kaardil. Kaardi paremaks vaatamiseks klõpsake sellele. Ja tundke rõõmu, et Eesti ala paikneb kõige madalama maavärinate riskiga piirkonnas. Muide, nii tugevaid maavärinaid, nagu oli Eestis Osmussaare lähedal 25. oktoobril 1976, toimub maailmas iga päev umbes 20. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid varingud, saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgelt tunda, laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid. Aga see oli ka kõik ja rohkemat meil karta ei ole vaja.

Olgu välja toodud ka Hiina Sichuani provintsi seismiliste riskide kaart, kust on selgelt näha, kuivõrd ohtliku piirkonnaga on tegemist. Samuti, kui kusagil maailmas toimub veel mõni tugev maavärin, otsige see kaart üles ning vaadake, kuivõrd hästi selle epitsenter klapib riskide kaardiga. Ning mõelge, kas on põhjust süüdistada üleloomulikke jõudusid, kui teadlased on kõik ohud selgeks teinud. Teadmine ohtudest aga ei ole piisav selleks, et inimesed oma kodud maha jätaksid.

Terrorismi ja kahtlaste sündmuste maailmakaart

Kümned vilkuvad tulukesed maailmakaardil, kõikide kohta lisatud kirjeldused, mis klikkides avanevad. Võimalus saada hästi kiiresti ülevaade sellest, mis maailmas just toimunud, isegi pommiähvardused ning kahtlased esemed on lisatud. Veebisait http://www.globalincidentmap.com/map.php annab põhjaliku ülevaate, täpsustamine toimub iga 5 minuti tagant (klikkige vasakus ülanurgas sõnale ‘map’).

USA kohta on lisatud ka illegaalsete sisserändajate juhtumid, laste kadumised-leidmised ning juhtumid koolides, peagi on lisandumas linnugripi kaart. Eraldi on kirjeldatud juhtumid lennukitega ja lennujaamades, raudteejaamades, sadamates; omaette välja toodud on ka viimased õnnetusjuhtumid kemikaalidega ja keemiarünnakud, tammide purunemised, radioaktiivsete ainetega seonduvad juhtumid.

Eesti kohta seni kaardil veel juhtumeid pole, enamgi veel – Eesti puudub ka riikide menüüst. Imselt pole vajadust olnud – nii et võiksime kandideerida maailma ühe kõige rahulikuma riigi tiitlile.

Aga kes reisile sõidab – ilmselt oleks otstarbekas kaardile pilk peale heita! Samuti kes lihtsalt silmaringi laiendada soovib, annab veebisait tõsise ülevaate maailmas toimuvast.

Järjekordne maailmalõpuennustus: Nibiru 21.12.2012. Ehk aitab juba?

Jälle on hakatud suremiseks valmistuma. Eriti üle 100 aasta pole niikuinii kellelegi elupäevi antud, ometi on ka niigi lühikese elu jooksul paljudele otsekui vaja vaid mõned aastad eespool terendavat ‘me saame kõik surma’-päeva. Aga loomulikult ei saa kedagi uskumast takistada. Proovin siiski pisut loogikat igapäevaellu tuua.

Koffer.ee foorumis on jaanuar 2009 seisuga tervelt 16247 korda loetud ja 182 korda kommenteeritud kirjutist planeedist nimega Nibiru, mis Maal just 21.12.2012 katastroofe põhjustab põhjusel, et sellel päeval lõppevat maiade kalender. Samamoodi teistes foorumites.

Teade ise on selline: “Leitud on planeet nimega Nibiru, mille orbiit on paralleelne meie päikesesüsteemiga ja möödub Maast iga 3600 a tagant. Hetkel on ta nähtav ainult maailma kõige lõunapoolsematelt aladelt. 2009 aastal saab seda näha palja silmaga ning 2012 lõpuks jõuab ta Maani ja selle lähedalolek põhjustab polaarvahetuse, mis pidavat tooma meie planeedile suured üleujutused ja maavärinad. Asja kahtlasem külg on see et seal elavad tulnukad, keda nähakse siin aina rohkem ja head nendest märgivad Maale viljaringe (ehk siis nn. safe pointe), kus oleks ohutu, kui tulevadki üleujutused.”

Jättes kõrvale kogu ufoloogia ja paranormaalsuse kommenteerin sellist teooriat ainult geoloogise aja vaatevinklist. Minu arvamus geoloogina on, et inimesel on lihtsalt suurushullustus. Ta elab geoloogilises ajas murdosa ning kaldub arvama, et tema eluajal või mõne järgneva põlve jooksul midagi katastroofiliselt olulist Maa geoloogilises ajaloos juhtubki.

Kuidas tunnetada geoloogilist aega? Võtame nii: olen peaaegu 45 aastane ning Maa on 4.5 miljardit aastat vana, järelikult minu senine eluiga projekteerub Maa vanusesse suhteskaalas 1:100,000,000 (üks sajale miljonile).

Seega:

1 minu eluaasta on võrreldav 100,000,000 aastaga

1 minu elupäev on võrreldav 274 000 aastaga

1 minu elutund on võrreldav 11400 aastaga

1 minu eluminut on võrreldav 190 aastaga

1 minu elusekund on võrreldav 3.2 aastaga.

Ja nüüd pabistame, et järgneva sekundi jooksul toimub kokkupõrge planeet X-ga või järgneva minuti jooksul, kuhu sisse mahub 6 järgnevat põlve, kustub Päike või Maa seest ei tule enam sooja või…

Ehk tasub minu kui Maa 45-aastase eluea puhul veel mainida, et inimese eellane Australopithecus ilmus mitte varem kui 15 päeva tagasi, neandertaallane ilmus mitte varem kui 1 päev tagasi, Ümera mehed pidasid lahingut alla 5 minuti tagasi, Mahtra mehed läksid mõisa alla 1 minuti tagasi ning Eesti taasiseseisvus 5 sekundit tagasi.

Ennast mürgitada siiski on võimalik väga kiiresti, ka sekunditega. See käib tööstusrevolutsiooniga alanud perioodi kohta, mille jooksul on inimene keskkonnaga väga kiiresti ja julmalt ümber käinud. Aga ka kogu selle tegevuse juures põhjustab ta muresid eelkõige iseendale ning loomadele-taimedele, mitte Maa sisemusele. Samuti on naiivne arvata, et just meie eluea jooksul ilmub kusagilt planeet X ning põrkab Maaga kokku. Isegi kui kusagil elasid maiad ning kunagi tegid oma kalendri…

Nii et minu ennustus on, et 21.12.2012 saab olema täiesti tavaline 24 tundi Maa ajaloos, päev järjenumbriga umbes 1,643,625,000,000 (loe: üks triljon kuussada neljakümmend kolm miljardit kuussada kakskümmend viis miljonit).

Muide, viimane Nibiru-suremiseks valmistumine oli 2003. aasta alguses, häving pidi toimuma 15. mail 2003. Kuigi selle propageerijad on oma kõik toonased kodulehed uute ja värskemate vastu välja vahetanud, on säilinud diskussioonid foorumites ja sulaselges eesti keeles. Kes ei mäleta, lugege siit.

Ilmunud ka uus kirjutis 21.12.2012-ga kaasnevast ärist.

Hiina meedia: maavärinas hukkunuid polnud

ChinaDaily andmetel 21.03.2008 Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas toimunud maavärin inimohvreid ei põhjustanud, küll mõjutas 44000 inimese elu. Xinjiangi Hotani prefektuuri Yutiani, Qira ja Lopi maakondades kukkusid kokku või kahjustusid 2200 maja. Otseseid kahjusid hinnatakse 10 miljonile juaanile (14 miljonit Eesti krooni).

Epitsentrile kõige lähedamal paiknevas Pulu külas kukkus kokku 4 maja, kuid elanikel õnnestus põgeneda. Kõnealuses piirkonnas on Hiina meedia andmeil pööratud tugevat tähelepanu maavärinakindlate hoonete rajamisel.

Andmeid vigastatute olemasolu või arvu kohta artikkel ei esita.

india.gif

India põrkumine Euraasia laamaga 

Kuskohal Hiinas maavärin ikkagi toimus?

Postimees kirjutas: Kirde-Hiina Xinjiangi provintsi tabas täna öösel võimas 7,2-magintuudiline maavärin. Maavärin leidis aset täna hommikul kell 6.33 (00.33 Eesti aja järgi) kohaliku aja järgi. Tegelikult toimus maavärin Lääne-Hiinas India ja Pakistani piiri lähedal. Kirde-Hiinas oleks tähendanud vägagi lähedal olümpiamängude linnale Pekingile!

Lisatud on kaart maavärina epitsentri asukohaga ning Hiina seismiliste ohtude kaart, punane värvus tähendab suuremaid ohte.

Mis puutub teooriasse, et Hiinat otsekui karistatakse, siis India laama põrkumine Euraasia laamaga, Himaalaja teke ning nende protsessidega paratamatult kaasnevad maavärinad on siiski täiesti sõltumatud sellest, kas inimene planeedil Maa elab või mitte.

neic_pvcl_cy.gif

china_seismic_hazard.jpg