Tromb Vehendis: murdunud kased ja kadunud elekter

Kuumalaine järelkajana möllavad trombid võivad mõjutada igaüht – nagu loterii, kus ohvreid valitakse juhuslikult. Nii Postimees kui Delfi edastasid uudise 26.07.2010 trombikahjustustest Sõmerus –  murdunud puud, lömmis BMW, majaomaniku hüljanud plekk-katus.

Täna 28.07.2010 kell 18.50 aga jõudis tõenäoliselt tromb külastada ka Vehendis üht tagahoovi – ilma müristamise ja vihmata, lihtsalt murdes kaks kaske ning purustades elektriliini. Majaomaniku sõnutsi, kes koos külalistega kõike toimuvat pealt nägi, tuli tugev tuul, kased murdusid ja leegid sähvisid. Õnneks põlengut ei tekkinud.

Üks elektripost murdus, teine aga on vibuna paindes.

Ilmselt oli laastamistöid siiski üksikuid, sest jaotusvõrgu mehed olid kohal vähem kui kahe tunniga, lubasid veel samal õhtul tõstuki saata ning hilisõhtuks või hiljemalt homme õhtupoolikuks on lootus elekter tagasi saada. Samas Trepimäe lähedal sulges murdunud männi latv ka maantee.

Kiviõli keemiatööstuse juhtum

Kas keegi hoolib Kiviõli inimestest ja kas nende protest keemiatööstuse poolt tekitatud keskkonnaprobleemide vastu viib lahenduseni, millest neile mingitki leevendust saab olema? Või on ainsaks lahenduseks tehas sulgeda, millele järgneb kohalik sotsiaalne katastroof?

Tegemist on järjekordse vägagi keerulise juhtumiga, kus ettevõtjate ja kohalike elanike huvid vastanduvad, kuid osaliselt ka kattuvad, sest keemiatehase näol on tegemist peamise kohaliku tööandjaga. Eesti Päevalehe andmeil kavatsevad kohalikud elanikud pöörduda õiguskantsleri, keskkonnaministri ja majandusministri poole. Nii peakski seda küsimust homme (esmaspäeval, 22. märtsil 2010) arutama hakkama Riigikogu keskkonnakomisjon.

Kõigepealt on vajalik aru saada keskkonnaprobleemidest, millest peamisteks on õhureostus ja veereostus.

Õhureostus

Õhureostuse tõenduseks on 11. jaanuaril 2010 tehtud foto, millel on eristatav tuule suund, peamine ohuala ja toodud välja ka põhjus – temperatuur kõrguse suunas mitte ei lange, vaid tõuseb (inversioon). On täiesti selge, et sellise suitsu teele jäävad inimesed on otseses ohus, samas peamine mõjuala konkreetsel päeval ja tunnil on juhuslik – sõltub tuule suunast, tugevusest ja temperatuuride erinevusest vertikaalses suunas. Kõrge korstna üheks eesmärgiks on suitsugaase hajutada. Normaaltingimustes liigub suits korstnast kõrgematesse atmosfäärikihtidesse ning korstna lähedal elavate inimesteni ei jõua.  Kui aga esineb inversioon, siis jäävad suitsugaasid maapinnalähedastesse kihtidesse ja mõjutavad kohalikke elanikke – suits liigub õhutemperatuuri langemise suunas. Täpselt ette ennustada, kus suitsu mõju on suurim, on võimatu. Nii peavadki kohalikud elanikud lihtsalt ootama ja kartma, millal suurim mõjuala nende elu- ja viibimiskohta tabab.

Inversiooni on lihtsalt lahti seletanud ilm.ee-s Jüri Kamenik. Maapinnalähedaste atmosfäärikihtide kõige olulisem tunnus on temperatuuri langus kõrguse suurenedes. Kui maapinna lähedal ulatub temperatuur suvel vahel isegi üle 30 soojakraadi, siis kilomeetrite kõrgusel valitseb korralik pakane (külma 40-65°). Normaalselt langeb temperatuur mitu kraadi ühe kilomeetri kohta, kui tõusta ülespoole.

Sügisel ja talvel, eriti aga öösel juhtub sageli nii, et temperatuur esialgu tõuseb kõrguse kasvades, enne kui viimaks uuesti tavapäraselt hakkab langema. Selle tulemusena jääb suits maapinnalähedastesse kihtidesse vangi. Inversioonil on mitmeid põhjuseid – näiteks annab maapind tunduvalt enam soojust ära kui saab juurde (radiatsiooniinversioon), lume kohal jahtub õhk väga kiiresti (lumeinversioon) ning külmale õhule maapinnal tungib peale soe õhk (sooja õhu inversioon). Mägistel aladel esineb veel ka reljeefiga seotud inversioon – külm õhk koguneb mööda mäenõlvu nõgudesse ja gaasid ei liigu nõost välja, näiteks nagu selle aasta jaanuaris Bergenis (Norra), kus kehtestati piirangud transpordile – pooled autod eemaldati liiklusest ja kehtestati sõidukiiruse piirangud.

Üheks kõige kohutavamaks õhureostuse juhtumiks maailmas oli Londoni sudu detsembris 1952, mille tagajärjel hukkusid tuhanded inimesed ning kümned tuhanded haigestusid kroonilistesse hingamisteede haigustesse. Sündmus viis Clean Air Act’i vastuvõtmisele 1956. aastal, mille peamiseks kiireks lahenduseks oli kivisütt kasutavate kaminate asendamine kaugküttega ning korstnate rajamine inversioonikihist kõrgemale ulatuvateks. Nii vähenes kohalik õhureostus ja suurenes saasteainete kauglevi.

Eestis on küllaldaselt kompetentseid inimesi, kes võivad anda Kiviõli õhuprobleemidest täieliku pildi, näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.  Samas on selge, et fotol kujutatud sündmus ei pruugi olla regulaarse keskkonnaseirega üldse tuvastatav – seirejaamad võivad paikneda mujal ning proovid võivad olla võetud ajal, mil inversiooninähtus pole tugev. Kuna fotolt nähtuv probleem on ilmne, siis ei tohi metoodika piiratuse tingimustes väita, et probleemi ei eksisteeri.

Põhjaveereostus

Põhjaveereostus on kahtlemata teine väga oluline probleem. Kahjuks aga ulatuvad põhjavee reostust põhjustavad probleemid paljude aastakümnete taha. Mäletan selgelt oma esimest ekspeditsiooni Kiviõli poolkoksimäe piirkonda 1989. aasta kevadel ning juba siis jäi silma vedeljäätmete paigutamine tiikidesse poolkoksimäe jalamil. Just need vedeljäätmed on veereostuse peamiseks allikaks, mitte poolkoks ise. Kindlasti on vajalik põhjaveereostusse allikad likvideerida. Kahjuks sellest ei pruugi piisata, sest reostuse levik kaevudeni põhjaveekihtides võib võtta samuti aastakümneid ning kaevudeni hakkab jõudma kõigepealt juba aastakümneid tagasi põhjustatud reostus.

Kiviõli poolkoksimägede ümbruse põhjaveereostust on põhjalikult uurinud ja uurib ka praegu Liidia Bitjukova Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist.

Tulevikustsenaariumid

Mis siis võib tulevikus toimuda? On kolm põhimõttelist võimalust:

1)      Keemiatehas lõpetab oma töö ja kohalikud inimesed jäävad tööta;

2)      Keemiatehast trahvitakse järjekordselt ning see jätkab oma tööd, midagi ei muutu;

3)      Võetakse kasutusele reaalsed abinõud keskkonnamõjude vähendamiseks ja kohalike elanike probleemid leevenduvad, tehas jätkab oma tööd.

Samas tundub, et juhtumil on ka täiendavad asjaolud. Nimelt väidavad praegused omanikud, et keskkonnaprotestide taga on tehast varem osta püüdnud konkurentide katse tootmine seisata. Kui põrkuvad erahuvid, võib lahenduse leidmine olla veelgi raskem ning kui konflikt püsib, siis seda suurem on tehase seiskumise tõenäosus.

Minu arvates on selge, et parim variant kohalike inimeste jaoks oleks kolmas – töökohad ei kao ning keskkonnaprobleemid saavad lahendatud. Küsimuseks aga on, kas keegi üldse sellest variandist rääkima ja selle nimel tegutsema hakkab? Keskkonnainspektsioon võib keemiatehast järjekordselt trahvida, aga see ei pruugi midagi muuta – trahvisummad on senini olnud väikesed ning lõppkokkuvõttes on tehas sunnitud trahviraha millegi arvelt leidma. Tehas jätkab tööd ja probleemid korduvad.

Keeruliste juhtumite puhul on sagedane olukord, kus iga ametkond tõmbub ringkaitsesse lähtudes ainult seadusandlikest aktidest ja nende tõlgendamisest. Samas saab igaüks aru, et normaalse mõistuse seisukohalt on lahend hoopis midagi muud. Kuidas panna erinevad ametkonnad, omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad sellise lahendi nimel üheskoos tegutsema ja kes seda peaks tegema, ongi võtmeküsimus.

Maailmapraktika analüüs näitab, et taoliste probleemide lahendamine saab toimuda eelkõige kohalike huvigruppide (nii kohalikud elanikud kui ettevõtjad) ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riigipoolne tugi antud juhtumi puhul võiks eelkõige seisneda projektipõhistes toetustes, mis võimaldavad kohalike elanike keskkonnaprobleeme leevendada – likvideerides seejuures põhjused, mitte võideldes tagajärgedega. Kui konfliktid kohalikul tasandil jäävad püsima, siis on selle juhtumi puhul üks peamine kaotaja – Kiviõli.

Kas tuulepark on kuri hunt, kadedususs või ahjualune?

Ei kiiritustehasele, ei kaevandusele, ei prügilale, ei tuulepargile. Meil on riigile raha sisse toovad äriideed, aga neid ei saa ellu viia, sest kohalikud elanikud on vastu. Meil on maavarad, aga neid ei saa kasutusele võtta, sest kohalikke elanikke häirivad tolm, müra ja kallurid. Meil on vaja uusi prügilaid, mis vastavad kõigile nõuetele, aga kohalikud elanikud kardavad neid ikkagi.

Veel mõni aeg tagasi rääkisime ka tuuleparkidest kui kõige keskkonnasõbralikumast energia saamise viisist. Nüüd aga kardame hukkuvaid linnuparvi, kohutavat vaadet, kõrvulukustavat müra ning veel midagi, mida pole ei näha ega kuulda.

Milles siis on asi tegelikult? Kui midagi ei arene, suureneb tööpuudus veelgi. Eriti maapiirkondasid valdab suur masendus, viimases hädas siirdutakse linnadesse õnne otsima ning järele jäävad üksikud vanurid, kel lähima kaupluseni palju kilomeetreid.

Vaatasin läbi tuuleparkidega seonduvad müraprobleemid Inglismaa näitel. Järeldus oli lihtne – kuni 800 m kaugusele on tuulegeneraatoreid vaiksel ajal tõepoolest kuulda, kui aga tuul on generaatorite poolt, siis erandjuhtudel ulatub mürafoon ka 2 km kaugusele.

See müra pole võrreldav ei elutoas puhuva õhksoojuspumbaga ega linna- või maanteemüraga, aga loomulikult – kui ma seda vaiksel hilisõhtul või öösel kuulen ja kui see mind häirib, siis mul on probleem. Mitte tervislik, aga pigem psühholoogiline. Keegi kusagil pani tuulegeneraatori püsti, täidab taskuid ning kõik see toimub minu kannatuste arvel. Ja mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam see kõik mind ka närvi ajab – tulemuseks on magamata ööd, stress, peavalu.

Nii et NIMBY, not in my back yard, mitte minu tagaaeda. Kas me kunagi saame sellest ka üle?

Minu arvates on see võimalik. Küsimus tuleb ümber pöörata. Mitte NIMBY, vaid IMBY. Minu tagaaeda, see on arengutele avatud! Mida me tegelikult siis tahaksime oma tagaaeda?

Kui see 800 m kaugusel paiknev tuulegeneraator oleks minu oma ja võrgud minu poolt genereeritavat energiat tõepoolest ka vastu võtaksid, siis põhjustaks mul stressi pigem see, kui ma müra ei kuule. Kui see ei ole minu oma, siis minu ainus probleem on see, et ma ise ei saa sellest mingit kasu, ometi ma kuulen seda. Inglismaal tehtud uuringute tulemusena on kinnisvara hinnad tuulikute lähedal tõepoolest kuni mitukümmend protsenti madalamad kui samaväärne kinnisvara mitte nii vahetus läheduses. Nii et on võimalik, et tuulepargi rajamisega kaasneb kohalikele elanikele reaalne varaline kahju.

Mistahes projekti saab ellu viia ainult nii, kui arendusprotsessi on kaasatud kohalikud elanikud kohe algusest peale ning nendega kokku lepitud kompenseerimine – olgu see siis mingi murdosa kasumist, ühekordne tasu või kombinatsioon neist mõlemaist. Veelgi parem, kohalikke elanikke on võimalik projekti elluviimisesse kaasata, andes neile konkreetset tööd. Või sellest veel parem – projekti mõtlevadki välja kohalikud elanikud, kes oskavad oma ressursse hinnata, ning otsivad investoreid.

Olen sel teemal vestelnud ka mitmete arendajatega. Nende argumendiks on, et seadusandlus ei nõua kohalike elanike teavitamist varakult. Ja tulemuseks ongi kohalikke elanikke täis saal, kus pinge on juba enne ürituse toimumist üles kruvitud. Riputatakse üles juba valmis plaanid ning püütakse tõestada, et plaanide elluviimisega mingeid ohte ei kaasne. Vastuargumentide korral tõestatakse maamatsidele, et neist palju targemad inimesed on uuringud läbi viinud ning neid tuleb uskuda.

Loomulikult ei usuta. Kas see on siis pelgalt kadedus? Sugugi mitte. Kinnisvara väärtus tuulepargi, kaevanduse või prügila lähistel tõepoolest langeb. Vuravad autod või tuulegeneraatorite sahin põhjustab tõepoolest teatud ebamugavusi. Ja jutt, et vald saab projektist rikkamaks ning see kaudselt mõjutab ka uue objekti lähipiirkonna inimesi, ei ole kunagi liiga veenev.

Seega arendajad ei tohi alatähtsustada kohalikke elanikke, nendega on vajalik kohtuda ja rääkida enne, kui plaanid veel paberil on. Sest see on ju ikkagi nende kodu, kus arendus toimub. Tuleb kokku leppida nende osaluses. Konsultandid ei tohi lugeda ainult seadust, mille kohaselt peab kohalikke elanikke teavitama alles siis, kui plaanid praktiliselt valmis. Siis just nimelt peab teavitama, aga et plaanid ka realiseeruksid, tuleks seda teha väga palju varem. Seaduse järgimine ei taga projekti realiseerumist, kui kohalike elanike probleeme juba planeerimise alguses ei arutata ja lahendata. Seaduse järgi toimuva avalikustamise hetkeks aga on intriig tavaliselt juba nii suur, et ükski vägi ei suuda kohalikke ümber veenda. Ja inimesed eelkõige maapiirkondades peaksid ka ise mõtlema, mis on nende ressursid ja kuidas võiks neid kasutada.

Kindlasti on ka mõistlikkuse piirid, kui suur ja kui ohtlik rajatis kohalikku konteksti sobib. Kindlasti on ka ettevõtmisi, mida jäävadki takistama haruldased looma- ja taimeliigid. Ent on ka teistlaadsed mõistlikkuse piirid. Näiteks karta, et tuulegeneraator kujutab olulist ohtu põhjaveele ning tuulegeneraatorite läheduses ei saa enam tegelda mahepõllumajandusega – need on näited otsitud põhjustest, millel on emotsionaalne taust.

Ma ei usu, et mingi pikkade aastate jooksul välja töötatav arengukava või strateegia teeb olukorda paremaks. Pigem on see ülesköetud kohalikele elanikele kergenduseks, et lähiaastail midagi ei toimu. Mistahes planeering põrkub varem või hiljem jällegi NIMBY vastu. Aga selle asemel peaksid kohalikud elanikud hoopis ohjad enda kätte võtma ja tegema mõistlikud plaanid, kas ja kuidas oma ressursse ära kasutada. Näiteks Havail juba luuakse elektriautode süsteemi, mille akusid laetakse peamiselt tuuleenergia abil, samad plaanid on Taanis ja Iisraelis.

Mis temperatuuril lülitada välja õhksoojuspump?

Oli selle talve kõige külmem öö. Tartus näitas minu välistermomeeter -14.8 kraadi, Jõgeval aga mõõdeti -22.3 kraadi. Need on just sellised temperatuurid, mille juures tuleb teha otsus, kas õhksoojuspump sisse jätta või välja lülitada. Samas temperatuurivahemikus puudub õhksoojuspumbal ka majanduslik efekt tavalise elektrikütte ees, sest temperatuuri alanedes efektiivsustegur langeb.

Minu Arctic varustusega Fujitsu Nocria, millega kütmisel soovitatav välistemperatuur on mitte alla -20 kraadi, pidas ennast suhteliselt rahulikult üleval. Ridaelamus aga oli öösel senisest tugevam müra, ei saanud korralikult uinudagi, hommikul pea valutas. Kahtlustan naabrimehe õhksoojuspumpa. Helistasin ka paigaldajale ning ta pidas täiesti loomulikuks, et tugeva külma käes muutuvad osad jäigemaks ning vibratsioon ja müra suurenevad. Lisaks, kuna -15 kraadi kasutuspiiriga õhksoojuspumpade puhul majanduslikku efekti niikuinii ei ole, siis on soovitav need ka kompressoriosa säästmiseks välja lülitada.

Seega on minu soovitus kogu majale prognoosi korral, et temperatuur võib öösel -15 kanti langeda, õhksoojuspumbad välja lülitada ning panna tugevamini sisse keskküte.

Siiski pole ma kohanud ülevaateid sellest, kas külm on õhksoojuspumpasid ka ära rikkunud või töötamisiga tunduvalt lühendanud. Olen leidnud pajatuse sellest, kuidas naabrimehe undav masin magada ei lase, ning pihtimuse inimeselt, kes jäätumise vältimiseks oma ventilaatorit ja kompressorit pidevalt sooja veega üle valas ja välisosa just seetõttu üles ütles.

Kuna esimene kriitiline öö oli sel aastal ära peale mitut sooja talve, kutsun inimesi oma kogemusi jagama – kui hästi on õhksoojuspumbad madalal temperatuuril töötanud, kas on olnud probleeme ning mis temperatuuril olete neid välja lülitanud.

Liivatormi sisse jäämine: video

Liivatormi kätte jäädes ka päevasel ajal võib saabuda täielik pimedus. Üks tuntumaid videosalvestusi liivatormi saabumisest on filmitud Al-Asadi õhujõudude baasis Iraagis 27. aprillil 2005. Need kaks ja pool minutit tasuvad kindlasti vaatamist.

Tekkinud on ka oht, et Mongooliast ja Põhja-Hiinast lähtuvad liivatormid hakkavad segama Pekingi olümpiamänge. Tavaliselt on suuremad tormid ainult kevadel märtsis-aprillis, kuid see aasta tundub olevat anomaalne. Nii et, kuigi Hiina valmistub vihmapilvi kõmmutama, võib karta ka liiva!

Kas tõesti liivatormid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele? Enamgi veel, tuhandete kilomeetrite kaugusele! Sahara kõrbest lähtuvad liivatormid mõjutavad isegi Ameerikat. Siin on üks satelliidifoto (klikkige suurendamiseks!) ning USA Geoloogiakeskuse ekspertide poolt joonistatud kaart, kuidas liiv nii suvel kui talvel teisele mandrile jõuab. Mongoolias-Hiinas paiknevast Gobi kõrbest aga kandub liiv ka Havaini!

Siin ka veel selle aasta märtsi uudis liivatormi mõjust Pekingile – väga väike nähtavus, inimesed maskides…

Eesti 2030-2100: kliima, nafta lõppemine, roheline äri…

Märt Ridala Microlinkist arvab, et peaks analüüsima, missugused välised mõjud kujundavad Eestit aastani 2030 – et oskaks Eestis oma elu ja tegevusi paremini planeerida. Selleks on loodud ka spetsiaalne veebisait Eesti 2030. Näen ka ise sellise analüüsi järele vajadust, sest meediast tulevad tõlkeuudised näiteks kliimamuutuste kohta on stiilis ‘soojeneb ja arvatust palju kiiremini’ või ‘alanud on jahenemisperiood’, ning paljudel juhtudel lisatakse, et need või teised teadlased on selle ära tõestanud. Teen otsa lahti ning avaldan mõned esimesed fragmendid sellest, mis ees võiks oodata.

Alustan sellest, et ühtegi teaduslikku teooriat ei ole võimalik tõestada – on vaid võimalik näidata, et hetkel andmeid teooria kehtivuse vastu ei ole, ning seetõttu võib teooriat aktsepteerida. Näitena võib tuua kalkuni, keda toideti igal õhtul kell 9 – kui sadas vihma, kui paistis päike, kui oli juba pime, kui puhus tugev tuul… Ning kalkun arvas, et nii on igavesti – kahjuks lõppes tema elu jõululaual. Kliimamuutustega on asi veelgi keerulisem – on aegridasid ja parameetreid, mis väidavad üksteisele vastu ning mida saab mitmeti tõlgendada. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on hüppeliselt tõusnud, kuid tõestada, et just see põhjustab kliimamuutusi, ei ole võimalik. Saab anda tõenäosuslikke hinnanguid, näiteks väidab ÜRO juures tegutsev Intergovernmental Panel on Climate Change: tõenäosus, et kliima soojenemine on täiesti looduslik protsess, on väiksem kui 5%. Samamoodi peaks aastal 2030 Maal elama 9.3 miljardit inimest, 2.6 miljardit inimest rohkem kui praegu – kui kasv jätkub ennustatud tempos.

IPCC prognoosid ja riskianalüüs

IPCC on prognoose teinud aastani 2100, seejuures maailmamere tõusuks aastaks 2100 pakuvad eri mudelid 90-880 mm ning globaalse temperatuuri tõusuks 1.1-6.4 kraadi, kusjuures siiralt usutakse, et kui emissioone piirata, siis poleks temperatuuri tõus aastaks 2100 suurem kui 2.9 kraadi. Küsimus on, kas siin võib olla nn kalkuni-efekt ning soojenemise asemel trend pöördub hoopis jahenemise poole. Vastus on ilmselt, et võib küll, me ei saa olla soojenemise jätkumises 100% kindlad, kuid hetkel on soojenemise uskujad skeptikute üle valdavas ülekaalus.

Järelikult tuleb teadmatuses teha riskianalüüs. Selle kõige lihtsam mudel on järgmine: kui soojenemist tegelikult ei toimu ning me midagi ei tee, või kui soojenemine tegelikult toimub ja me suudame võtta efektiivsed abinõud kasutusele, on kõik korras. Jääb järele kaks varianti: võtame abinõud kasutusele, aga ei olnud põhjust ning kulutame (asjatult?) ressursse; või me ei tee midagi – aga probleem tegelikult eksisteerib ning me saame veel midagi teha. Mis kaalub mille üles? Kui tõesti probleem on ja me ei tee midagi, siis järgnevad põlvkonnad küsivad meie käest – kuidas oli võimalik nii juhm olla, te ju ‘peaaegu kindlalt’ teadsite, aga ei teinud mitte midagi… Seega kehtib lihtne vanasõna ‘pigem karta, kui kahetseda…’

Kust saada tulevikus energiat?

Nüüd on ilmselt õige hetk tuua sisse ‘Peak Oil’ – nafta paratamatu lõppemine senise tarbimise juures. Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus.

Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida ‘puhtast söest’, otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu.

Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile – erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi – juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi.

Kliima soojenemise peamised mõjud Euroopale ja Eestile

Mida tähendab see Euroopa jaoks üldlevinud (näiteks USA Keskkonnaagentuuri) ekspertiisi kohaselt?
1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele
2. Üleujutuste riski suurenemine
3. Mulla kvaliteedi langus (eriti erosiooni tagajärjel)
4. Ökosüsteemide muutumine, osade liikide ja elupaikade hävimine
5. Põhjaosas metsakasvu tempo suurenemine, lõunaosas aeglustumine
6. Suurenenud metsatulekahjude oht
7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne
8. Kalanduse potentsiaali langus
9. Suurenenud kahjustused kinnisvarale
10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed
11. Muutunud turismi-potentsiaal
12. Rida mõjusid inimtervisele
13. Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine
14. Liikide ja elupaikade liikumine põhja suunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale.

Kliima jätkuval soojenemisel tähendab see Eestile eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkonnana atraktiivsuse kasv jne. Probleemid Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus juba praegu on probleeme veevarudega ning suurte üleujutuste ja tormidega, süvenevad ning seal on summaarne mõju märkimisväärselt suurem kui Eestis.

Teadmatus seoses Golfi hoovusega

Kliima soojenemise jutt Eestis vastab mudelile, mis ei arvesta võimalikke kiireid muutusi Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Leitud on, et Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge, seetõttu kardetakse, et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia. See võib põhjustada õhutemperatuuri järsku langust Põhja-Euroopas ning realiseerub hoopis teistsugune stsenaarium.
Selline teadmatus ja määramatus annab ainet informatsiooni väga erinevaks tõlgendamiseks, ning seda ka tehakse.

Ohud bioloogilisele mitmekesisusele kliima soojenemise korral Eestis

Võõrliikide suhtes spekuleeritakse, et rändkarp on just soojenemise tõttu Läänemeres vohama hakanud, kuigi talle soolane vesi eriti ei meeldi. Maailma Loodusfondi 2000. aasta aruande kohaselt võib Eestis kaduda 2/3 looduslikest elupaikadest, vaid Islandil on mõju suurem, Soomes sama suur. Kõige keerulisem saab olema liikide saatus Soomes, kus 60% liikidest peavad kolima kiiremini kui 1000 meetrit aastas, mida teadlased peavad enamikule taimeliikidest võimatuks. Soomes on ohus 2,3% liikidest ja Eestis alla 2%. Näiteks kannatab kliima soojenemise all herilane (!). Selline kolimine 1000 meetrit aastas põhjapoole on negatiivsemates stsenaariumides levinud, Eestis oleks selliseid liike 35%.

Ohud seoses invasiivsete liikidega (võõrliigid, mis on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistunud uue areaaliosa looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades, kus nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu) on järgmised:
– sisenemine kohalikku toiduahelasse
– konkureerimine teiste organismidega
– võivad olla toksilised kohalikele liikidele, sh inimesele
– on patogeenide ja parasiitide kandjaks
– hübridiseeruvad lähedaste liikidega
– nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.

Inimene soovib, et olukord jääks stabiilseks, olemasolevad elupaigad säiliksid, sest nii meie liikide kolimine põhjapoole kui lõunapoolsete liikide kolimine siia vallandab terve jada erinevaid protsesse, mis viivad tervikuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.

Globaalse soojenemise kartuse stress ja ‘rohelise äri’ võimalused

Globaalse soojenemise kartus on viinud tugeva emotsionaalse stressi tekkeni. Shotimaa laps palus, et ema end peale surma tuhastada ei laseks – tekivad kasvuhoonegaasid! Välja on arvutatud ühe tuhastamise jooksul tekkivad emissioonid – otseses protsessis umbes 50 kg, aga kui arvutada kogu protsessi emissioonid – tuhastamiseks kulutatud kütus, kadunukese ja matuseliste transport, ärasaatmisruumi küte jne, siis veel palju rohkem.

Innovaatiline Shotimaa firma mõtles välja uue tehnoloogia – selle asemel, et surnukeha tuhastada, peaks seda keetma või õigemini aurutama 170 kraadi juures, siis ei teki emissioone.

Tavalised pulmatraditsioonid põhjustavad samuti liiga palju emissioone – uus äri ökopulmade organiseerimise näol on avanenud.

Al Gore’i filmi näitamine Inglismaa koolides põhjustas lastel hirmuunenägusid. See arvatakse olevat parim viis täiskasvanuid harida – laste hirmude kaudu, sest lapsed võtavad oma mured koju kaasa ning ka täiskasvanud pööravad sellele tähelepanu. Koolides on globaalne soojenemine väga sagedaste arutelude teemaks, millest lapsed saavad sageli aru viisil ‘me kõik saame surma’.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Teadus on kokku korjanud ja avaldanud nii palju fakte ja uuringuid, et ei ole mingisugune probleem roheliseks turunduseks kogu kuhjast välja korjata õige rodu ärikontseptsiooni toetuseks.

Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse.

Pekingi ümbruses hakkab peagi hõbedat sadama

Looduselt ei maksa armuande oodata. Superarvuti, lennukid ja kahurid – selline on hiinlaste relvastus võitluseks pilvede vastu olümpiamängude ajal, kirjutab MIT Technology Review. Eesmärk: et ühtegi piiska Pekingi 91000 kohaga ilma katuseta olümpiastaadionile ei langeks. August on muidu sealkandis vihmane. Ja tulistada on ilmselt lihtsam kui oleks olnud ehitada katus.

china_x220.jpg

Hiina Meteoroloogiateenistuses on spetsiaalne ligi miljardikroonise aastaeelarvega Ilma Muutmise Üksus, kus valmistati ette kolmeastmeline programm. Esiteks, muretseti seiresüsteemidega ühendatud superarvuti IBM p575, mis jälgib 44000 ruutkilomeetrilist ala (peaaegu täpselt Eesti pindala!) ning igale ruutkilomeetrile luuakse iga tunni tagant ilmaprognoosid. Teine aste: lennukite ja kahurite abil tulistatakse ja pihustatakse veel kaugemal olevatesse vihmapilvedesse hõbejodiidi ja kuiva jääd lootuses, et need enne staadionini jõudmist tühjaks sajavad. Kolmas aste: kui vihmapilved siiski peaksid staadionini tungima, kasutatakse lämmastiku baasil toodetud jahutusvedelikku vähendamaks piiskade suurust, selle tulemusena loodetakse, et õnnestub vihmasadu ära hoida.

Vihmavastase võitluse plaan on Hiina võimsuse näitamise üks komponente. Kui 2001. aastal selgus, et mängud toimuvad Pekingis, komandeeriti linna 120000 ehitustöölist ning käivitus suurehitamine, mis põhjustas kogu maailmas terase põua. Mängude ajaks on plaanis evakueerida Pekingist 1.5 miljonit inimest, et rahvast füüsiliselt vähem oleks.

Globaalse soojenemise hullus ja äri

Globaalse soojenemise teemat on arendatud juba hulluseni. Shotimaa laps palus, et ema end peale surma tuhastada ei laseks – tekivad kasvuhoonegaasid! Välja on arvutatud ühe tuhastamise jooksul tekkivad emissioonid – otseses protsessis umbes 50 kg, aga kui arvutada kogu protsessi emissioonid – tuhastamiseks kulutatud kütus, kadunukese ja matuseliste transport, ärasaatmisruumi küte jne, siis veel palju rohkem.

Innovaatiline Shotimaa firma mõtles välja uue tehnoloogia – selle asemel, et surnukeha tuhastada, peaks seda keetma või õigemini aurutama 170 kraadi juures, siis ei teki emissioone.

Tavalised pulmatraditsioonid põhjustavad samuti liiga palju emissioone – uus äri ökopulmade organiseerimise näol on avanenud.

Al Gore’i filmi näitamine Inglismaa koolides põhjustas lastel hirmuunenägusid. See arvatakse olevat parim viis täiskasvanuid harida – laste hirmude kaudu, sest lapsed võtavad oma mured koju kaasa ning ka täiskasvanud pööravad sellele tähelepanu. Koolides on globaalne soojenemine väga sagedaste arutelude teemaks, millest lapsed saavad sageli aru viisil ‘me kõik saame surma’.

Tegelikud lahendused aga on hoopis mujal, peamiselt poliitikute, energeetikute ja ärimeeste käes. Seda juhul, kui väide, et globaalne soojenemine ikkagi on vähemalt osaliselt inimtegevuse tagajärg, paika peab. Ning juhul, kui globaalne soojenemine tõepoolest jätkub. Kuid ka uute lahenduste väljamõtlemisel lähevad asjad sageli vildakalt, näiteks biokütuste tootmise doteerimine viib toiduainete hinna tõusuni ja arenguriikidele toiduabi lõpetamisele.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Teadus on kokku korjanud ja avaldanud nii palju fakte ja uuringuid, et ei ole mingisugune probleem roheliseks turunduseks kogu kuhjast välja korjata õige rodu ärikontseptsiooni toetuseks.

Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse. Kirjutasin sinna, et mul on 1999. aasta BMW 528i ja ma sõidan igal aastal sellega 32000 kilomeetrit. Selle poolt põhjustatud reostuse eest peaksin igal aastal maksma 99 dollarit. Ühe Tallinn-Brüssel lennureisi eest aga peaksin maksma dollarites 9.90.

terra2.jpg

Muuseas, TerraPass on müünud juba üle 360000 tonni süsinikdioksiidi emissioonide lunastust 75000 eraisikule ja ettevõttele.

Muidugi, TerraPassi kasumid pole võrreldavadki planeeritud kasumitega Al Gore’i poolt asutatud firmas Generation Investment Management, mille põhitegevuseks on kaubelda kasvuhoonegaaside emissioonidega…

Kel aega – vaadake ka seda hirmutamisreklaami…

Tuuleenergia kasutamise vastamata küsimus

Olen ikka ja jälle, nii endalt kui teistelt, küsinud küsimuse: kui Eesti panustab olulisel määral tuuleenergiale ning talvel püsib nädal või kaks hirmus külm (-25…-30 kraadi või rohkem) ja tuulevaikne ilm, kust võtab Eesti elektrienergia? Keegi ei ole senini vastanud. Kirjutan veel kord, äkki keegi vastab.

Kõigepealt: kas selline olukord on võimalik – et on hästi külm ja tuult ei ole? Keegi pole suutnud tõestada, et see on võimatu või ebatõenäoline. Või on keegi, kes väidab, et see on võimatu või vähemalt ebatõenäoline? Kui keegi tõestab ära, et see on võimatu, siis kõik edasine siin ei kehti.

Senikaua aga, kui tõestust pole, jätkame arutelu. Oletame, et selline ilm (hästi külm ja tuult pole) püsib ühe nädala. Oleme 100% tuuleenergiariik. Paljud panevad täiendavaid küttekehi elektrivõrku ning soovitakse, et ka vool oleks olemas.

Kui tuult ei ole, kust see vool siis tuleb?

Variandid:

1) Oleme selle kusagile salvestanud;

2) Rakendame tööle nn kompensatsioonijaamad;

3) Ostame sisse;

4) Mõni muu variant.

Oletame, et oleme selle kusagile salvestanud. Nüüd võib välja arvutada, kui palju peaks salvestama. Minu arvestuste kohaselt on see energiahulk (arvestades, et kadusid jaotussüsteemis pole) umbes 180 GWh ehk 180 000 000 kWh. Kas keegi oskab öelda, kuhu selline hulk energiat on see salvestatud ja mis see maksab?

Oletame, et rakendame tööle kompensatsioonijaamad. 100% tuuleenergia ja 100% tuulevaikuse korral peaks kompensatsioonijaamade koguvõimsus olema umbes 1500 MW. Kas keegi oskab öelda, kus ja millel baseeruvad sellise võimsusega kompensatsioonijaamad ning mis vahenditega neid töökorras hoitakse? Vajadusele energiapuuduse tõttu kompenseerimine kiiresti käivitada põlevkivi- ja tuumajaamad selleks ei sobi, sobivad vaid gaasijaamad ning tekib sõltuvus gaasitarnetest, ning 1500 MW koguvõimsust on vägagi suur.

Oletame, et ostame energia sisse. Meil on vaja 1500 MW. Kes, mis hinnaga ning missuguste võrkude või kaablite kaudu seda on 100%-lise kindlusega valmis meile müüma? Kuidas on lood energiajulgeolekuga?

Kui neile küsimustele on vastatud, siis mis saab siis, kui sama külm ja tuulevaikne ilm püsib teise nädala?

Kui neile küsimustele pole selgeid vastuseid, siis on ka selge, et tuuleenergia võiks moodustada juhusliku tootmise sektori elektrienergeetikas maksimaalselt teatud % ulatuses koguvõimsusest. Kuid ka see tekitab küsimusi.

Kalle Kilk, OÜ Põhivõrk, Eesti Energia taastuvenergiafoorumi 14.06.2007 ettekandest:

Vastavalt Taani kogemusele võib eeldada paari tunni jooksul võimsuse muutusi 90% installeeritud tuulikute võimsusest kuni 10% installeeritud võimsuseni – või vastupidi. Tulenevalt tuulikute suhtelisele kontsentreeritusele võrreldes teiste
riikidega ei saa Eestis välistada kuni 80% võimsuse muutusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks tekib vajaduse korral energiat juurde osta täiendav risk avariidest naaberriikide süsteemides. Tuulikute juhuslik toodang hakkab tulevikus piirama eksporti, importi ning transiiti, kuna liinide vaba läbilaskevõime tuleb reserveerida bilansi- ja reguleerenergia energia ostuks tuulikute tarvis. Kuna liitumistaotlusi elektrituulikute ühendamiseks süsteemiga on üle selle piiri, kus olemasolevate
impordivõimalustega on võimalik elektrituulikute toodangut balansseerida, siis liitumistaotlused rahuldada on võimalik ainult juhul kui võrguga liidetavate
elektrituulikutega samas mahus ühendatakse ka kiireltkäivitatavaid tootmisseadmeid (gaasturbiinid). Kuna neid gaasiturbiine kasutataks ainult elektrituulikute balansseerimiseks siis on otstarbekas kui need kuuluksid elektrituulikute valdajale.

Mis kokkuvõttes tähendab, et oleme sõltuvuses gaasist ning tuuleenergia hinnale lisandub gaasijaamade ehitamise, nende töökorrashoidmise ning vajaduse korral kasutatava gaasi hind…

Olen avaldanud arvamust, et tuuleenergia suurem kasutamine vajaks teisitimõtlemist, näiteks võiks käivitada elektriautode tootmise, nagu on tehtud juba tuuletoitel elektriautode kasutamise alustamisega Iirimaa saartel. Senini pole neid ettepanekuid tõsiselt võetud.

Pekingi OM: peamine vastane on reostus, soovitused sportlastele

Olümpiamängudel osalejate peamiseks vastaseks on reostus – nii kirjutab keskkonnakorrespondent Deborah Zabarenko Hiina keskkonnauudiste blogis. Söö apelsine, kanna respiraatorit ning treeni kusagil mujal, minnes kohale ainult võistlusteks – selliseid soovitusi on antud Pekingis võistlevatele sportlastele kohaliku sudu kartuses. Reostatud õhuga kohanemiseks pole paremaid strateegiaid. Organismile on reostusega kohastumiseks vaja antioksüdante – neid saab C ja E vitamiinidest, greipidest ja apelsinidest.

beijing.jpg

Augustis on Pekingis tõenäoliselt palav ja niiske, keskmine temperatuur on olnud 29.5 kraadi ning suhteline õhuniiskus 69%. Samuti võib olla vihmane.

Peking on olümpiamängudel oma võimsuse näitamiseks suduvastase võitluse peale kulutanud juba 16.8 miljardit dollarit. Kohalik 77-aastane Gao ütles, et kui tema 50 aastat tagasi pealinna tuli, siis ei suutnud ta isegi silmi lahti hoida. Pooled Pekingi 3 miljonist autost on plaanis mängude ajaks teedelt eemaldada ning viies ümbritsevas provintsis on antud käsk alates juuli keskpaigast õhku reostavad tööstusettevõtted sulgeda. Sellest hoolimata saadavad vähemalt 7 riiki – Saksamaa, Kreeka, USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Rootsi ja Holland, oma sportlased ajavahega kohanemiseks kõigepealt hoopis Jaapanisse. Hispaania triatlonistid aklimatiseeruvad Lõuna-Koreas. Seevastu Tshiili managerid näevad oma koondise eeliseid, sest Santiago on üks Lõuna-Ameerika reostatumaid linnu.

ROKi president Jacques Rogge hoiatas hiinlasi, et kui reostus kujutab endast ohtu, võidakse osa võistlustest lihtsalt ära muuta. Samas nägid reostusprobleemidega kõvasti vaeva ka Los Angeles 1984. aastal, Söul 1988. aastal ja Ateena 2004. aastal, ehitati trammiliine, suleti tehaseid ning piirati autoliiklust.

Kohtasin hiljuti Stockholmis oma vana kolleegi Longcheng Liud, kes iga paari minuti tagant käis pubist väljas suitsu tõmbamas. Ka Hiina söögikohtades olevat suitsetamine keelatud. Aga ainult praegu, olümpia-aastal…

Tuuleenergia kasutamine nõuab teisitimõtlemist

Meil on olemas ökoloogiliselt puhas ja taastuv energiaallikas – tuul. Tuuleenergial on vaid üks puudus: kui tuul ei puhu, siis energia pole kättesaadav.

Oleme mõelnud, kuidas tuuleenergia kõikumisi kohandada oma igapäevaeluga – kust saada tuulevaikuse perioodidel lisavõimsusi või, vastupidiselt, kuhu tuule puhumise ajal ning madala energiatarbimise korral tuuleenergiat ära sokutada või akumuleerida. Aga me pole mõelnud sellele, kuidas oma igapäevaharjumusi, eluviise ning äritegevust kohandada vastavaks tuuleenergia kättesaadavusega.

Ulme ja soga?

Ei usu. Mis näiteks takistab organiseerimast enamuse kohalikust transpordist akudel töötavate elektriautode abil ning laadida akusid just siis, kui tuuleenergia on kättesaadav? Peab olema lihtsalt teatud ulatuses akude tagavara. Sellise süsteemi võiks pilootprojekti raames välja arendada kõigepealt näiteks kusagil saarel.

Mis takistab ka igapäevaelus arvestamast tuuleenergia kättesaadavusega? Juba praegu kütame ju odavama ööelektriga, mille hind ongi loodud vajadusest tarbimist ühtlustada. Automaatsete kütte- ja jahutussüsteemide väljaarendamine, mis arvestavad tuuleenergia kättesaadavust, on üks lihtsamaid lahendusi.

Kas on võimalik arendada energiamahukat tootmist, mille suurim energiavajadus reguleerida vastavusse tuuleenergia kättesaadavusega? Arvan, et kui sügavalt järele mõelda, mida ja kuidas toota – siis kindlasti. Igal juhul oleks vajalik tekitada tuuleenergeetikute ning energiamahuka tootmise ja transpordi vallas tegutsevate ettevõtjate konsortsiume, et üheskoos arendusplaane paika panna.

Erinevate lahenduste kombinatsioonina võivad vajadused energiat juurde hankida või ära sokutada muutuda oluliselt väiksemateks kui praegu. Kõiki neid kombinatsioone saab reguleerida sobiliku hinnapoliitikaga.

Mina alustaksin pilootprojektina näiteks ühest saarest. Täiendava lisaväärtusena saab arvestada kindlasti tulu, mida selline saar või piirkond saab rahvusvahelisest tähelepanust.

Kõige tipuks on sellised lahendused kindlalt suunatud kaugemasse ajaperspektiivi, kui tavakütuste hind mitmekordistub ning varud on lõpuks üldse ära tarbitud. Aga ilmselt mitte ainult – mäletan enda jaoks toona imelikku kogemust aastast 1992 Inglismaa lõunarannikul, kui autojuht andis tangitud kütuse eest müüjale 20-naelase ja midagi tagasi ei saanud. Peagi saabub hetk, kus kahest 500-kroonisest võib sõiduauto tankimisel väheks jääda…

– – –

Kuulutus Iirimaa lehest: müüa 1985. aasta VW Golf

Vaid üks juht, läbisõit 15 km

Kasutatud ainult esimest käiku ja tagasikäiku.

Kihutatud ei ole, originaalkummid, originaalpidurid, originaalõli ja originaalkütus.

usedcar.jpg

Oli viimase 15 aasta külmuselt teine jaanuar

Mitte Eestis, vaid globaalselt. Sellest kirjutab Anthony Watts oma blogis.

Globaalseid temperatuure mõõdetakse kaugseire MSU (Microwave Sounder Unit) süsteemiga 70 kraadi lõunalaiuse ja 82.5 kraadi põhjalaiuse vahel – vahemik, mida on võimalik mõõta satelliidilt. Globaalne anomaalia oli -0.08 kraadi, sealjuures -0.12 kraadi põhjapoolkeral ja -0.038 kraadi lõunapoolkeral, viimast korda oli viimase 15 aasta jooksul pisut külmem kui praegu aastal 2000. USA-s oli jaanuari anomaalia -0.557 kraadi.

Viimase 30 aasta globaalne maapinna temperatuur on toodud järgmisel graafikul. Eestis aga oli vastupidi – ilmselt kuuleme pea, kui soe see jaanuar viimaste aastasadade hulgas oli. Samas, kogu seda perioodi vaadates ikkagi nagu oleks täheldatav soojenemine, või kuidas?

rss-msu-monthly-anom.png

Kliimamuutuste andmestik on endiselt vastukäiv

Kliimamuutuste andmestik on endiselt vastukäiv ning toimub mäng publiku emotsioonidega. Aegridadest saab välja noppida täpselt sellised andmed ja parameetrid, mis toetavad äärmuslikku seisukohta. Seisukoht aga kujundatakse sageli enne, kui asutakse informatsiooni analüüsima.

Toon näite Arktika jääkilbi pindala kohta. Teatud aastate jadasid kokku pannes saab näidata, et Arktika jääkilbi pindala on palju väiksem kui 50 aastat tagasi ning luua mudeli, missugune on olukord veel 50 aasta pärast. Kõige tavalisem on selline pilt.

arctic11.jpg

Anthony Watts toob aga oma blogis http://wattsupwiththat.wordpress.com/2008/02/03/arctic-sea-ice-back-to-its-previous-level-bears-safe-film-at-11/ võrdluseks pildid 2. veebruarist aastatel 1980 ning 2008.

arcticj.jpg

Lilla värv kajastab jääd. Uuema aja tehnoloogia võimaldab välja tuua ka lumikatte, mis 1980. aastal polnud võimalik. Nagu näha, on jäätunud ala sisuliselt sama suur, üheks suuremaks erinevuseks on neil kahel aastal Balti mere jääkatte puudumine käesoleval aastal! Eriti huvitav on vaadata, kus hetkel on lumikate ja kus ei ole. Meil ei ole, on haruldaselt soe talv – ning ka meid on lihtne veenda, et selle põhjuseks on näiteks Arktika jää sulamine. Seda juhul, kui me ei näeks ülaltoodud pilti. Läänemere jääolusid saab vaadata näiteks lingilt http://www.fimr.fi/en/palvelut/jaapalvelu/jaatilanne.html.

tilanne.gif 

Kellel on õigus ja kes tõlgendab andmeid valesti? Kõigil ei saa ju korraga õigus olla.

Watts kirjutab ka jääkarudest ning sellest, et toimuvad ekskursioonid Arktikasse, et veenduda oma silmaga: jää sulab. Need ekskursioonid toimuvad aga suvel! See on sama hea, kui teha loendust, kui sageli on raudtee tõkkepuud suletud ning metoodikana loomulikult on kõige lihtsam istuda rongi ja vaadata.

Emotsioonidega mängimine on ka kuulus foto jääkarudest. Jääkarudele meeldib elada ja mängida jää ja vee piiridel. Kus siis veel? Jääkarud on suutelised ujuma kuni 50 km. Amanda Byrd, kes selle foto tegi, kirjutas foto allkirjaks ‘Mother polar bear and cub on interesting ice sculpture carved by waves’, uurimisgrupi ülesandeks oli jälgida jäämägede teket ning foto tegemine polnud üldse seotud katastrofaalse olukorra tunnetamisega. http://www.whoi.edu/beaufortgyre/dispatch2004/dispatch02.html. Foto saatis Kanada keskkonnaorganisatsioonile üks Amanda töökaaslasi.

040809-slide4.jpg

Kokkuvõtvalt ma ei taha öelda, et üks või teine muutus ei toimuks. Küll aga on selgelt näha nii mingi teooria toetajate kui skeptikute poolt, et toimub mäng laiema publiku emotsioonidega. Vastusena saab välja käia ka jällegi ühe teadusuuringu tulemused jääkarude elutingimuste kohta.

fig-1.gif

On ka loomulikult täpselt vastupidiseid uuringuid – jääkarud on stressis, nende elualad vähenevad.  

Teaduse finantseerimisel kehtib sageli üks ilus reegel – projekte finantseeritakse juhul, kui need on aktuaalsed. Meedia roll on siin samuti väga oluline. Keegi ei kirjuta uudist: uus uuring leidis, et selle või tolle loomaliigi elupaigad on väljaspool ohtu. Pole aga uudiseid, siis pole teema aktuaalne… 

Mulle tuleb meelde üks lühike meediauudis. See oli selline. Varem arvati, et kui lapsed televiisorit vaatavad, siis on see halb. Uue teadusuuringu kohaselt see ei ole nii. Televiisori vaatamine on lastele hea.

Must jää tapab. Tundke ta ära!

Maanteedel tunduvad kõige ohtlikumad olevat järsud kurvid asfalteeritud kõrvalteedel, samuti tuleb hoiduda järskudest manöövritest möödasõitudel. Kui põhimaanteedel suudetakse soola abil vee külmumist asfaldi pinnal takistada, siis kõrvalteed võivad muutuda liuväljaks.

black_ice.jpg

Tegelikult pole jää mitte must, vaid lihtsalt läbipaistev ja matt, nii et pole võimalik näha, kas tegemist on lihtsalt asfaldiga või on selle pinnal külmunud veekiht. Tavaliselt looduses jäätub vesi suhteliselt kiiresti ning sisaldab õhumulle – need muudavadki jää näiliselt valgeks. Must jää tekib kas väga külmast vihmast või udust, jäätumine toimub aeglaselt ning enne jäätumist tekib asfaldi pinnale õhuke pidev veekiht.

Sagedasti võib must jää tekkida sildadel, sest külm õhk jahutab nii pealt- kui altpoolt ning pinnatemperatuur langeb kiiremini kui tavalistel teedel.

Musta jääd pole autoaknast üldreeglina näha, küll aga on võimalik näha indikaatoreid maantee kõrval. Kui tee ääres näiteks on jäätunud vesi lompides või aukudes või värske jääkirme, siis viitab see ka asfaldi libedusele.

Lihtsaim on olla eriliselt ettevaatlik nullilähedaste temperatuuride korral ning siis, kui õhutemperatuur on just tugevasse miinusesse läinud. Ka paar plusskraadi õhus ei pruugi musta jääd kõrvaldada, sest asfaldipind võib olla eelnevast külmaperioodist külmem.

Eriliselt libe võib asfalt olla metsavahelistel lõikudel.

Musta jää olemasolu saab õppida autoga ka tundma. Sagedasti pole põhimaanteedel mingit probleemi, sest need on saanud spetsiaalse töötluse. Kui aga kõrvalteele ära keerate, siis võite olla täiesti teistsugustes tingimustes. Aeglasel kiirusel, sirgel lõigul ja teiste sõidukite puudumise korral on peale kõrvalteele sõitmist võimalik pisut järsema pidurdusega testida auto käitumist. Uuematel autodel on ka külgveojõukontroll ning libeduse eest hoitavav tuli ja signalisatsioon. Kui see on korra juba märku andnud või olete kasvõi korrakski tundnud külglibisemist, on oht enam kui reaalne.

Mis kurvis juhtub – leidke mõnikümmend sekundit ning vaadake lingitud videot! Kuldreegel – ärge minge järsult pöördesse või möödasõidumanöövrisse.

Kust jälgida merevee taseme tõusu?

Pärnu merevee taset saab jälgida

http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php

[Märkus 31.10.08: http://ilm.transcom.ee/Default.aspx ei tööta]

[Märkus 4.10.09: prognoos veebiaadressilt http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu – tubli töö TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlastelt]

Viimaste päevade graafik sealsete andmete põhjal täna 19.01. kella 19.28 seisuga:

veetase2.jpg

Kogu Läänemerel saab jälgida veebiaadressilt http://www.boos.org/index.php?id=29, seal hetkel selline kaart, aga saab vaadata kõikide mõõtepunktide kohta ka graafiliselt ja ajas, kui teha päring.

[Märkus 4.10.09: see veebilink enam ei tööta]

boosimage3.png

Siin ka üks graafik Pärnu merevee taseme kohta alates 2004. aasta novembist – 2005 jaanuaritormi aegne merepinna tõus üle 250 cm, 2006 algul jaanuaritorme polnud, 2007 algul oli merevee tõus üle 150 cm, kuidas läheb sel aastal – selgub peagi…

20052008a.jpg

Ilma mõjust tervisele

headache.jpg

Biometeoroloogia on teadusharu, mis uurib biosfääri ja atmosfääri vahelisi seoseid, sealhulgas ilma mõju inimesele. Rahvusvahelise Biometeoroloogia seltsi liige oli näiteks aastatel 1994-2002 eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog professor Juhan Ross (1925-2002) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Ross, kes rajas Tartu biogeofüüsikute koolkonna. Tartu Observatoorium hoiab endiselt üleval Juhan Rossi kodulehte http://www.aai.ee/atm/ross/juhan_ross.html.

Kaljo Piiskop on veebisaidil http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,16 avaldanud huvitava kokkuvõtte ilma mõjust inimesele. Peamised seosed, mis Kaljo Piiskop väja toob, on järgmised:

  • Klimaatilistest tingimustest sõltub haiguste ägenemine: nii näiteks on veebruar ja märts kõige raskemad kuud südame- ja veresoonkonnahaigetele ning sel ajal on registreeritud kõige rohkem südameatakke. Veebruaris on enamasti ka haavandtõbe põdejate verejooksud. Hingamisteede haigused ja kopsupõletikud esinevad sagedasti jaanuaris. Talvel haigestutakse rohkem leukeemiasse kui suvel. Reuma ägeneb tavaliselt aprillis.
  • Alati ei pruugi ilmamuutus tervisele negatiivselt mõjuda. Näiteks torm stimuleerib vaimset tegevust. 1938.a. sügisel, kui Ameerika Ühendriikides möllas orkaan, kontrolliti Massachusettsi osariigis Amhersti kolledÏis õpilaste vaimseid võimeid. Eksamitulemused olid lausa rabavad. Kõige suurema tormihoo ajal tõusid hinded enneolematule kõrgusele ja on säilitanud oma rekordi kolledÏi ajaloos. Tormi järel aga langesid hinded 9% võrra alla tavalise taseme.
  • Negatiivselt laetud ioonid õhus soodustavad haavade kiiret paranemist, kergendavad astmat ja nõgestõve põdevate inimeste vaevusi ning mõjuvad üldse enesetundele hästi. Positiivse laenguga ioonid seevastu toovad kaasa väsimuse, peavalu, pöörituse.
    Paljude teadlaste arvates soodustavad just õhurõhu langusega kaasnevad positiivsed ioonid psüühilisi ja füüsilisi häireid.
  • Kõige tundlikumad ilmamuutuste suhtes on närvilised inimesed. Atmosfääritingimused võivad mõjutada vere keemilist koostist, vererõhku, ainevahetust ja muid eluprotsesse. Vahel võib ilmamuutus olla haiguse tekke või ägenemise põhjuseks.
  • Vanemad inimesed peaksid hoiduma külma mõjudest, sest siis töötab süda suure koormusega. Suvekuudel arenevad kõik elusorganismid jõudsalt, kõrge temperatuur aga ei kiirenda organismi funktsioone.
  • Inimolendid on kõige viljakamad ja annavad kõige tervemat järelpõlve 18-kraadise temperatuuri juures. Üks hüpotees kinnitab koguni, et külmadel kuudel sigitatud indiviidid on keskmiselt kõrgemate vaimsete võimetega, võrreldes nendega, kelle elule
    pandi alus aasta kuumadel kuudel. Täheldatud on ka kuumuse negatiivset mõju intellektile.
  • Külm tõstab ja kuum alandab vererõhku. Mõned ravimid, nagu morfium, on halva ilmaga mõjusamad, uinutid aga on efektiivsemad kuuma ilmaga. Külmema ilmaga reageerivad suhkruhaiged insuliinile aeglasemalt. Inimese aju töötab kuiva ja jaheda ilmaga aktiivsemalt, aga kui väljas püsib kaua selge ilm, siis langeb vaimse töö võime. Vihmane ja sompus ilm, mis saabub pärast kauakestnud päikeselist ilma, annab tõuke töövõime tõusuks.
  • On teada, et inimestele avaldab mõju magnetväli. Biometeoroloogid oletavad, et mingi varjatud, magnetlainete võnkumisega seoses olev “mehhanism” tingib haiguste tsüklilise arengu, sealhulgas südameinfarktide ja insultide sagenemise just neil päevadel, kui atmosfääris täheldatakse magnetilisi häireid. Milles seisneb aga saladuslik side atmosfäärimuutuste ja inimeste käitumise ning elutalitluste vahel ­ seda pole veel avastatud.

Ilm aastal 2008 kuupäevade kaupa

erik7.jpg

ERIK PUURA

Missugune on ilm aastal 2008?

Ma ei tea ja ei saagi seda praegu teada, see selgub järgmisel aastal.

Diogenes ütles, et nähes valitsejaid, arste või filosoofe tundub talle, et inimene on elusolendite seas kõige targem.

Kuid nähes unenäoseletajaid, ettekuulutajaid või inimesi, kes neid usuvad, või neid, kes uhkeldavad kuulsuse ja rikkusega, siis tundub talle, et inimene on kõige rumalam olevus.

Aga ilma pärast küll stressama ei pea. Tuleb päikest ja äikest niikunii.