Ökoloogiline eluviis ja lennureisid: kõik on suhteline

Tegin mõned arvutused, kui palju kasvuhoonegaase põhjustab inimene, kes kuus korra lendab näiteks Tallinna ja Brüsseli vahet. On ju palju räägitud, et peaks hõõglambid säästupirnide vastu vahetama, sageli aga kogu selle ökoloogilise lähenemise juures unustame, et näiteks lendamine põhjustab juba praegu üle 10% kasvuhoonegaaside emissioonidest ning osakaal on tõusutrendis.

Niisiis, näiteks 12 edasi-tagasi Tallinn-Brüssel lendu aastas on 38400 lennukilomeetrit, lennuki 80%-list keskmist täitumist arvestades kulub ühe inimese kohta ca 1300 kg lennukikütust, mis arvestades põlemisel tekkivate gaaside panust kasvuhooneefekti (arvestades ka seda, et atmosfääri ülakihtides on kasvuhoonegaaside mõju suurem) on ekvivalentne ligikaudu 12 tonni CO2 emiteerimisega fossiilsete kütuste põletamisel maapinnal. Ümberarvutuskoefitsientide suhtes on erinevaid teaduslikke hinnanguid, siin kasutatud väärtusest nii ühele kui teisele poole. Hinnatud on näiteks ka, et 1 lennutund lennuki 80% täitumise korral põhjustab 1 inimese kohta 150-350 kg CO2.

Üks 12 W säästupirn, põledes keskmiselt 4 tundi päevas, annab aasta jooksul 70 kWh energiasäästu. Selle 70 kWh saamiseks põletatakse Eesti elektrijaamades 100 kg ehk 0.1 t põlevkivi, mille käigus tekib sisuliselt sama suur kogus ehk 0.1 tonni CO2.

Seega peaks kuus korra Brüsseli vahet lendaja emissioonide tasakaalustamiseks igal aastal välja vahetama 120 hõõglampi, et säästa 8400 kWh elektrienergiat. Tegelikkuses 8400 kWh on Eestis üle keskmise suure perekonna aastane elektritarve, kui elamine just elektriküttel pole.

Lisada võib veel, et ühe Austraalia-lennu emissioonid on vaid pisut väiksemad neist 12 Brüsseli-reisist.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse. Selle poolt põhjustatud reostuse eest peaks ühe Tallinn-Brüssel lennureisi eest maksma dollarites 9.90. TerraPass on müünud juba üle 400000 tonni süsinikdioksiidi emissioonide lunastust 75000 eraisikule ja ettevõttele.

Rohelisele Väravale lisandus Bioneer

Lisaks portaalile www.greengate.ee ja ajalehele Roheline Värav, mida annab välja Säästva Arengu Planeerimise ja Tehnoloogiate Sihtasutus, avanes portaal www.bioneer.ee, väljaandjaks MTÜ Ökomeedia ning eesmärgiks edendada lugejate keskkonnateadlikkust ning pakkuda teavet, mis aitab inimestel muutuda keskkonnasõbralikumaks.

Bioneeri mõtteks on aidata muuta inimeste tarbimisharjumusi – portaali sagedasteks külalisteks muutuvad ilmselt inimesed, kes tunnetavad sisemist vajadust säästlikult elada ning soovivad infot, kuidas teised seda teevad – nii Eestis kui mujal maailmas.

Bioneerile edu soovides kordan siiski ka oma 1. jaanuari kirjatükki – mis võiks olla tegelikult roheline eluviis?

Rohelise eluviisi üle võib lõpmatuseni vaielda. Loomulikult võib iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tunda, aga siin oht kalduda emotsionaalsesse äärmusesse. Hommikul paned jalga Hiina püksid, mis on toodetud keskkonda reostavas tehases ning kus ekspluateeritakse laste tööjõudu. Siis pesed hambaid hambapastaga, mille valmistamisel põhjustati kasvuhooneefekti. Hommikusöögiks sööd kurgiviilu külmkapist, mis põhjustab osooniauku ning kurkide kasvatamisel reostati nitraatidega põhjavett. Ja üleüldse elad puumajas, mille palgid on ehitaja ostnud mitte metsamajanduskeskuse kaudu, vaid eraisikult, kes on metsa lagastanud. See ehitaja kasutas oma kasumit dziibi ostmiseks, mis saastab keskkonda ning on oma kängururauaga loomadele ja inimestele väga ohtlik. Pilk langeb kuldsõrmusele, kulla tootmisel kahjustati loodust tsüaniidiga. Ja sa pole jõudnud kodust veel väljudagi ning kindlasti ei olnud see nimekiri täielik, sest WC-s on veel käimata…

Kui iga aktiivne inimene aitaks kaasa KONKREETSELT mingi keskkonnaprobleemi lahendamisel või vähendamisel, siis annab see endale positiivseid emotsioone ning aitab vähendada summaarset ökoloogilist jalajälge. Enne aga, kui midagi teha, tasub mõelda – kas sellest tegelikult ka kasu on. Vaatasin Tallinna õhuseire andmeid, kui üks meie eelmisi peaministreid sõitis demonstratsiooni korras tööle jalgrattaga. Liiklus peatati ning seirejaamad näitasid suuremat reostust kui tavaliselt, sest seisvate sõidukite mootorid töötasid ju tühikäigul edasi… Kuniks pole jalgrattateid ja jalgratturite turvalisust, pole sellistel demodel mingit mõtet.

Või kui ülemaailmselt tehakse kampaania ja kustutatakse eluruumides seal tavaliselt põlevad, aga ehk mittevajalikud tuled, siis võib see hoopis kaasa tuua keskkonnakatastroofi, kui mõni elektrijaam ei suuda koormuse ootamatutele muutustele reageerida. Ka Tshernobõli insenerid tahtsid tegelikkuses suurendada turvalisust ja katsetasid pisut.

Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema 2 autot – üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Lahendus, mis ei töötanud. Stockholmis ja Londonis näiteks aga on kehtestatud kesklinna sõidul tööpäevadel spetsiaalne maks – congestion tax, mis töötab.

Hirmutamine katastroofistsenaariumidega võib tuua aga enam kahju kui kasu. Nii näiteks palus üks briti laps oma emal sügavalt järele mõelda, kas see ikka tahab peale surma tuhastatud saada, sest põletamine põhjustab kasvuhooneefekti – laps oli koolis näinud Al Gore’i kliimafilmi. Hulk briti lapsi ärkab öösel paanikas üles, tundes, et nad ei saa läheneva katastroofi eel midagi teha… Pole õige, et et lastele õpetatakse enne selgeks kõik keskkonna-õudused, kui antakse teadmisi ja võimeid neid keskkonnaprotsesse iseseisvalt arutada ja hinnata.

Lisan mõned mõtted, mida ehk tasub järgida:

1. Kui elu võimaldab sul teha valikuid, siis ära tarbi arulagedalt! Enne kassasse jõudmist vaata üle oma ostud ning mõtle, kas seda kõike on tõesti vaja. Nn öko-toodete ostmine on ka sageli õige tegu, kuid on ka juhtumeid, kus tegemist on puhtalt reklaamikampaaniaga. Kindlasti aga on parem, kui toiduained sisaldavad vähem mürkkemikaale ja säilitusaineid.

2. Ära ole vaikiv pealtvaataja, kui näed, et midagi on viltu! Kui keegi sinu arvates kujutab ohtu elule või keskkonnale või kui näed, et midagi on sinu arvates valesti – ära vaiki, tegutse! Lisaks, tunne uhkust oma mõtteviisi üle ja kutsu häbenemata kaasa ka teisi.

3. Kui saad, siis toeta ja aita abivajajaid. See ei pruugi olla raha, vaid näiteks mõni kasutult seisev asi, mille üle keegi kuskil kindlasti rõõmustaks. Kui tahad kaasa aidata meie loodust hoida, aga aega eriti pole, vaata kindlasti, millega tegeleb Eestimaa Looduse Fond http://www.elfond.ee/.

4. Kui teed tähtsaid ja ka vähemtähtsaid otsuseid või tegusid, kasuta lähtepunktina kolme asja: a) talupojamõistus ja elukogemus; b) parimad teadmised; c) sinu meeskonnaliikmete või lähedaste arvamus. Palju keskkonna-alaseid teadmisi ja kogemusi on näiteks salvestanud Roheline Värav http://www.greengate.ee/, nüüd siis ka Bioneer http://www.bioneer.ee/.

Ning loomulikult tuleb 3. mail Eestimaa korda teha http://www.teeme2008.ee/, loodetavasti muutuvad ka kõik 40000 koristajat aktivistideks, kes takistavad minu hinnangul umbes 80000 lagastajal prügi uuesti loodusesse visata.

Globaalse soojenemise hullus ja äri

Globaalse soojenemise teemat on arendatud juba hulluseni. Shotimaa laps palus, et ema end peale surma tuhastada ei laseks – tekivad kasvuhoonegaasid! Välja on arvutatud ühe tuhastamise jooksul tekkivad emissioonid – otseses protsessis umbes 50 kg, aga kui arvutada kogu protsessi emissioonid – tuhastamiseks kulutatud kütus, kadunukese ja matuseliste transport, ärasaatmisruumi küte jne, siis veel palju rohkem.

Innovaatiline Shotimaa firma mõtles välja uue tehnoloogia – selle asemel, et surnukeha tuhastada, peaks seda keetma või õigemini aurutama 170 kraadi juures, siis ei teki emissioone.

Tavalised pulmatraditsioonid põhjustavad samuti liiga palju emissioone – uus äri ökopulmade organiseerimise näol on avanenud.

Al Gore’i filmi näitamine Inglismaa koolides põhjustas lastel hirmuunenägusid. See arvatakse olevat parim viis täiskasvanuid harida – laste hirmude kaudu, sest lapsed võtavad oma mured koju kaasa ning ka täiskasvanud pööravad sellele tähelepanu. Koolides on globaalne soojenemine väga sagedaste arutelude teemaks, millest lapsed saavad sageli aru viisil ‘me kõik saame surma’.

Tegelikud lahendused aga on hoopis mujal, peamiselt poliitikute, energeetikute ja ärimeeste käes. Seda juhul, kui väide, et globaalne soojenemine ikkagi on vähemalt osaliselt inimtegevuse tagajärg, paika peab. Ning juhul, kui globaalne soojenemine tõepoolest jätkub. Kuid ka uute lahenduste väljamõtlemisel lähevad asjad sageli vildakalt, näiteks biokütuste tootmise doteerimine viib toiduainete hinna tõusuni ja arenguriikidele toiduabi lõpetamisele.

Läänemaailmas on au sisse tõusnud ‘enviropreneur’ – ärimees, kes hoolib keskkonnast ja oskab ühtlasi raha teha. ‘Rohelist turundust’ peetakse võimaluseks edukat äri rajada ja ajada. Teadus on kokku korjanud ja avaldanud nii palju fakte ja uuringuid, et ei ole mingisugune probleem roheliseks turunduseks kogu kuhjast välja korjata õige rodu ärikontseptsiooni toetuseks.

Näiteks http://www.terrapass.com pakub raiskava eluviisi lunastust, lubades laekumised investeerida ökoloogilistesse projektidesse. Kirjutasin sinna, et mul on 1999. aasta BMW 528i ja ma sõidan igal aastal sellega 32000 kilomeetrit. Selle poolt põhjustatud reostuse eest peaksin igal aastal maksma 99 dollarit. Ühe Tallinn-Brüssel lennureisi eest aga peaksin maksma dollarites 9.90.

terra2.jpg

Muuseas, TerraPass on müünud juba üle 360000 tonni süsinikdioksiidi emissioonide lunastust 75000 eraisikule ja ettevõttele.

Muidugi, TerraPassi kasumid pole võrreldavadki planeeritud kasumitega Al Gore’i poolt asutatud firmas Generation Investment Management, mille põhitegevuseks on kaubelda kasvuhoonegaaside emissioonidega…

Kel aega – vaadake ka seda hirmutamisreklaami…

Rohelised pulmad

Pulmaauto – kindlasti alternatiivkütusega. Menüü – kohalik ja väetisteta kasvatatud toit. Dekoratsioonid sojal baseeruvatest materjalidest, ainult potililled. Ökokingitused. Pulmareisil ökohotell – päikeseküttel ning pesuvee taaskasutusega aia kastmiseks. Ning kalkulaator, mille abil leiate pulmade ökoloogilise jalajälje…

Kõike seda edastab spetsiaalne veebisait Green Weddings.

Mida siis ütleb ameeriklaste pulmade ökoloogilise jalajälje kalkulaator? Teeme katse.

100 inimest, 2 päeva, 50 hotellituba. Peosaal 150 ruutmeetrit, vastuvõtusaal 120 ruutmeetrit. Inimesed tulid keskmiselt 100 km kauguselt autodega.

Ja oletegi tootnud 6 tonni süsinikdioksiidi…

Kavalus ka… Sama veebisait võimaldab teil 72 dollari eest need emissioonid välja lunastada, firma investeerib need projektidesse, mille kaudu jääb ekvivalentne kogus süsinikdioksiidi emiteerimata. Nii et toredat pulmapatu lunastamist abiellujatele!

Haiuimesupp ja ahviajud – traditsioon või massimõrv?

Ilmselt võiks ka Eestis ühe spetsiaalse petitsioonide veebisaidi luua, kus inimesed saavad oma ühiskondlikku aktiivsust realiseerida – pöördumisi koostada, allkirjade kogumisi algatada ning allkirju anda, viimasel ajal tundub, et vajadus selleks on olemas. Üks selliseid veebisaite on näiteks Care2 petitionsite.

Keskkonnatemaatikas ja loomakaitses saab seal anda väga palju erinevaid allkirju, näiteks Lõuna-Aafrika elevantide ja Kalifornia hiidsekvoiade kaitseks. Silma aga jäi üks petitsioon.

Hiina loomade kaitse petitsioonis on kirjas, et Hiinas müüakse veel elusaid koeri ja kasse purustatud jalgadega ülesriputatutena kohalikel turgudel söögiks, karusid tapetakse valmistamaks rahvameditsiini ravimeid ja serveerimaks käppasid delikatesstoiduna, traditsioonilise haiuimesupi keetmise tooraine hankimise ohvriks langeb igal aastal 70-100 miljonit haid, loomaaedades toidetakse lõvisid ja tiigreid külastajate lõbustamiseks elusate koduloomadega… Eriline delikatess on ka ahviaju, mis tuleb serveerida vahetult peale ahvi tapmist. Eelnevalt on ahvidele joodetud riisiviina, et nad vastu ei rabeleks. Marutaudi vastu võitlemiseks on politseile antud ülesanne koeri tappa. Ja palju muud, osa sellest oleks isegi liiga jõhker tõlkida.

Haiuimesuppi kui erilist delikatessi serveeritakse Hiinas pulmades ja bankettidel, küsitlustes 83% hiinlasi vastasid, et on suppi söönud ning 35% ka viimase aasta jooksul. Kuna haide ülejäänud kere huvi ei paku, siis illegaalsel haipüügil visatakse veel elav hai peale uimede maharaiumist vette tagasi surema.

samscott.jpg

Illegaalne haiuimesaak enne hävitamist Palaus

250px-shark_fin_home.jpg

Hiina rahvusköögi delikatessmenüüst – haiuimesupp

Kutsutakse üles boikoteerima kõiki Hiina kaupu ning mitte külastama olümpiamänge. Soovitakse kokku saada miljon allkirja, senini on saadud 21563… Petitsioon saadetakse Hiina presidendile, kõigile 165 Hiina saadikule üle kogu maailma ning Pekingi olümpiamängude komiteele. Ilmselt on aktiviseerumine ajastatud enne olümpiamänge, mis kujunevad lisaks spordile Hiina ja muu maailma suhtluses eriliseks – Hiina soovib end näidata kui võimast ja uuendusmeelset riiki, tegeliku eluga kursis olevad aktivistid püüavad välja tuua varjuküljed…

Eesti on energiapalavikus ja ootab ravi

Mäletan lapsepõlvest, et oli mingi kõhuhäda ning käis umbes 5 arsti. Igaüks pani erineva diagnoosi. Hetkel on Eestil energiapalavik ning nii kutsutud kui kutsumata arstid püüavad panna diagnoose ning määrata ravi.

Sümptomid: maapinnal kaevandamise jäljed, kogu planeedil tõusnud temperatuur ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris.

On neid, kes arvavad, et Maa temperatuur on aastamiljonite jooksul pidevalt muutunud ning see, et nüüd on pisut soojem kui eelmisel sajandil, pole mingi näitaja. Samas on rahvusvaheliselt levinuim ja europoliitiliselt aktsepteeritud arvamus ühene: tegemist on valest eluviisist põhjustatud kroonilise probleemiga ning tuleb kiiresti eluviisi muuta. Isegi kui globaalset soojenemist mitte tunnistavatel või globaalse soojenemise inimtekkelisust eitavatel teadlastel on õigus, tuleb ikkagi hakata Euroopas maksma vale eluviisi makse.

Lisaks pannakse vale eluviisi maksu maksjad pidevalt rahvusvahelisse häbiposti.

Kuna juba 50 aastat tagasi käivitati tuumaenergeetika (täpsemalt aastal 1954, kui käivitus 5 MW võimsusega Obninski tuumajaam 110 km Moskvast), siis on neid, kes arvavad, et kõige õigem on lähtuda järeleproovitud meetodist – mis, tõsi küll, on mitmetel kordadel selle 50 aasta jooksul vale või oskamatu tarbimise tõttu põhjustanud suuri probleeme. Ollakse arvamusel, et tuumaenergeetika katab kindlalt mitmekümneks aastaks energiavajaduse, kuniks võetakse kasutusele efektiivsemad energiaallikad. Olin Stockholmis 1993-1998 doktorant ning mäletan selgelt järk-järgult arenenud tuumaenergeetika sulgemise plaane ning ühte teledebatti, kus küsimuse peale – kas ohutuse mõttes poleks Rootsil õigem investeerida ohtlike RBMK-tüüpi Sosnovõi Bori reaktorite sulgemisse – vastasid poliitikud, et loomulikult ei, me peame venelastele head eeskuju näitama ning siis nad saavad aru ja sulgevad ise oma jaamad. Barsebäcki üks reaktoritest suleti, vist juba praeguseks oleks Rootsi pidanud olema tuumaenergia vaba riik. 

Ning seejärel 10 aasta jooksul (1999-2008) kõik muutus. Probleemiks muutus hoopis globaalne soojenemine. Nagu oleks ‘suur mure’ inimeste ajus ühest sagarast teise üle kandunud. Tuumaenergeetikat peetakse peamiseks lahenduseks energiavajaduste katmisel ja süsinikdioksiidi emissioonide vähendamisel ka Suurbritannias ning paljudes teistes riikides. Kas aga hetkel, kui uued tehnoloogiad ‘justkui midagi lubavad’, on veel õige aeg hakata muutuma tuumariigiks ja uut tuumajaama rajama, on keeruline otsus. Jah, on võimalik, et oleme hiljaks jäänud, lisaks on tuumajaamde ehitamise buum ja tuumarelvade lahtimonteerimisel ja ümbetöötlemisel saadud tuumakütuse otsalõppemine maailmas tõepoolest paljukordistanud vajadust uraani kaevandada ning seeläbi tõstnud tuumakütuse hinda, sest uute kaevanduste rajamine võtab aega ning pole ka lihtne, arvestades alati esinevat kohalike elanike vastuseisu.

Loeme ka pidevalt, et kohe-kohe saab kasutusele võtta hoopis termotuumaenergia, vesinikuenergia jne jne. Aga kas on ka midagi kindlat, millele panustada? Rääkida ja vaielda võib lõpmatuseni, aga keegi peab tegema otsuse ja ühtlasi võtma vastutuse…

Tuuleenergeetikat propageerivad rohelised tuumaenergia kasutuselevõtuga ei nõustu. Meie kliimatingimustes on tuul taastuvatest energiaallikatest vaieldamatult maailma mastaabis kõige konkurentsivõimelisem ressurss. Kui tõesti peaks realiseeruma päikeseenergia väga efektiivne kasutuselevõtt, siis meie laiuskraadil ning pilvise ilma tingimustes on see korraga hea ja halb uudis, sest sama tehnoloogia olemasolul peame kindlasti energiaühiku eest siin maksma rohkem kui ekvaatorile lähemal paiknevatel aladel.

euro_solarmap.jpg

Euroopa päikeseenergia potentsiaalide kaart – Eesti potentsiaal on umbes 2 korda viletsam kui Maltal 

Seetõttu tuleks tuuleenergial baseeruvasse arendustegevusse vaieldamatult panustada, aga missugustesse konkreetsetesse projektidesse? Ükski maailma riik ei ole oma energiasüsteemi peamiselt vaid tuulest sõltuma pannud. Milles siis ikkagi küsimus? Juba ka kirjutasin sellest: mis saab siis, kui näiteks nädal või kaks püsib Eestis tuulevaikne -30 kraadine kõrgrõhkkond? Või on see võimatu? Sama probleem on ka tegelikult hüdroenergial. Nagu kommenteeris Klaus-Eduard, hüdroenergia riigil Tadžikistanil läks sel külmal talvel aga väga kehvasti, hoolimata kokkuhoiurežiimist sai vesi Nureki tammi tagant lihtsalt otsa. Lihtsalt anomaalselt nii külm talv oli, et energiavarud said otsa. Me ei taha, et meil kehvasti läheb. Kui läheb nii nagu ikka, siis kasvab tuuleenergia arendamine sarnaseks püramiidskeemiks astelpaju kasvatamisega ja põllu peale majade ehitamisega.

Kui insenerid probleeme lahendavad, kasutavad nad piirtingimusi. Kui ühe või teise piiritingimuse juures lahend puudub, siis nii ongi – lahend puudub, et süsteem töötaks, on vaja seda täiustada. Kui autol puuduvad tuled, siis pimedal maanteel sellega sõita ei saa. Tuuleenergia pooldajad on probleemist tegelikult ammu aru saanud, meil on vaja ikkagi midagi nö ‘mustadeks päevadeks’ ja kui seda midagit pole, siis kindlust pole ning elame kartuses, et ilma muutudes kogu meie süsteem kokku kukub. Järelikult me ei saa täielikult panustada ilmast sõltuvatele süsteemidele. Tegelikkuses ükski tuuleenergia kasutuselevõtu analüüs pole seda kunagi väitnudki. Põlevkivi on olemas, võiksime ju siis seda potentsiaali lihtsalt säilitada ning väga külmal ajal põlevkivijaama üles kütta. Kuid sissekütmine võtab aega ning – kogu süsteem tuleb siis korras hoida, põlevkivienergia hinnast suur osa läheb süsteemi korrashoiule! Kui me lülitit vajutame, ega eriti ei mõtle, et just nüüd keegi ja kuskil põlevkivi kaevandab, transpordib, põletab…

Eks seetõttu ka Euroopas gaasist nii palju räägitakse – just gaasijaamasid saab kiiresti süsteemi täienduseks lisada. See aga paneks meid sõltuvusse idanaabrist ning pole ka mitte odav lahendus… Valides esimese kahe võimaluse vahel – põlevkivienergia või tuumaenergia – eelistavad rohelised põlevkivi põletamise jätkamist, ilmselt eelkõige seetõttu, et kui tehakse investeering tuumaenergeetikasse, siis saab olema raskendatud uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Minule tundub see tegeliku põhjusena, aga kui see nii on, siis võiks selle nii ka välja öelda. Välja öelda aga ei saa sellepärast, et kui hetkel esitada konkreetne küsimus: missugused need uued tehnoloogiad on, millele panustada, siis tuleb ilmselt hetkel (veel??) jääda vastuse võlgu ning targalt jälgida maailmas toimuvat… Kui kauaks aga?

Seega on toimunud kummaline muutus. Veel mõned aastad tagasi võideldi täiel rindel põlevkivijaamade vastu. Igal energianõupidamisel oli põlevkivienergeetika hambus. Nüüd aga, valikuid tehes, kaldutakse põlevkivienergeetikat pooldama. Normaalne, ka teistes riikides on sellised muutused toimunud, Rootsi juhtumit tuumaenergia osas juba kirjeldasin. Aga ikkagi. Räägitakse süsinikdioksiidi emissioonide vabast põlevkivienergeetikast. Idee on väga hea, hind jällegi tugevasti soolane.

Üks on siiski selge. Elektrienergia hind paratamatult tõuseb. Samas on meil energiasäästuga suured probleemid. Alles alustame passiivmajade püstitamist, kogu kinnisvarabuum aga tekitas kolossaalsel hulgal uusehitisi, mis raiskavad energiat…

Lisaks, kogu selle energeetikavaidluse juures kipub jällegi ununema innovatsioon Eesti majanduses, tegelikud hoovad, mis võimaldavad külmas kliimas konkurentsivõimeliselt elada. Kasvõi Lapimaa näitel.

Kes on need, kes jätavad prügi loodusesse?

Enne ei muutu midagi, kui selliseid inimesi Eestis lihtsalt enam ei ole. Ka puhastada on loomulikult vajalik, aga reostajad pole endiselt kadunud. Kas on probleem mentaliteedis või harituses?

Tavalisemaid lagastajaid on ilmselt kahte tüüpi:

1) süüdimatult prügi loodusesse sokutajad, keda on väga sageli võimalik prügi sisu järgi ka tuvastada (mõni leheke nime ja aadressiga on sageli hulgas);

2) lõbusad seltskonnad, kes peale looduse kui tasuta hüve nautimist otsustavad oma naudingute käigus tekkivad jäänused maha jätta.

Pakuksin laest, et inimesi, kes eelpool nimetatud viisil oma tulevikus suure tõenäosusega veel loodust lagastavad, on Eestis veel umbes 80000. Kas keegi oskab pakkuda parema arvu ja viisi, kuidas seda arvu vähendada?

Otsisin üles ka oma lapsepõlvelemmiku – Herluf Bidstrupi karikatuuri ühest toredast perekonnast. Eriti tore on see väike poiss, kes viimasel pildil rõõmsalt hüpleb ja tunneb siirast rõõmu kordaläinud päevast.

10011.gif

Tuuleenergia kasutamine nõuab teisitimõtlemist

Meil on olemas ökoloogiliselt puhas ja taastuv energiaallikas – tuul. Tuuleenergial on vaid üks puudus: kui tuul ei puhu, siis energia pole kättesaadav.

Oleme mõelnud, kuidas tuuleenergia kõikumisi kohandada oma igapäevaeluga – kust saada tuulevaikuse perioodidel lisavõimsusi või, vastupidiselt, kuhu tuule puhumise ajal ning madala energiatarbimise korral tuuleenergiat ära sokutada või akumuleerida. Aga me pole mõelnud sellele, kuidas oma igapäevaharjumusi, eluviise ning äritegevust kohandada vastavaks tuuleenergia kättesaadavusega.

Ulme ja soga?

Ei usu. Mis näiteks takistab organiseerimast enamuse kohalikust transpordist akudel töötavate elektriautode abil ning laadida akusid just siis, kui tuuleenergia on kättesaadav? Peab olema lihtsalt teatud ulatuses akude tagavara. Sellise süsteemi võiks pilootprojekti raames välja arendada kõigepealt näiteks kusagil saarel.

Mis takistab ka igapäevaelus arvestamast tuuleenergia kättesaadavusega? Juba praegu kütame ju odavama ööelektriga, mille hind ongi loodud vajadusest tarbimist ühtlustada. Automaatsete kütte- ja jahutussüsteemide väljaarendamine, mis arvestavad tuuleenergia kättesaadavust, on üks lihtsamaid lahendusi.

Kas on võimalik arendada energiamahukat tootmist, mille suurim energiavajadus reguleerida vastavusse tuuleenergia kättesaadavusega? Arvan, et kui sügavalt järele mõelda, mida ja kuidas toota – siis kindlasti. Igal juhul oleks vajalik tekitada tuuleenergeetikute ning energiamahuka tootmise ja transpordi vallas tegutsevate ettevõtjate konsortsiume, et üheskoos arendusplaane paika panna.

Erinevate lahenduste kombinatsioonina võivad vajadused energiat juurde hankida või ära sokutada muutuda oluliselt väiksemateks kui praegu. Kõiki neid kombinatsioone saab reguleerida sobiliku hinnapoliitikaga.

Mina alustaksin pilootprojektina näiteks ühest saarest. Täiendava lisaväärtusena saab arvestada kindlasti tulu, mida selline saar või piirkond saab rahvusvahelisest tähelepanust.

Kõige tipuks on sellised lahendused kindlalt suunatud kaugemasse ajaperspektiivi, kui tavakütuste hind mitmekordistub ning varud on lõpuks üldse ära tarbitud. Aga ilmselt mitte ainult – mäletan enda jaoks toona imelikku kogemust aastast 1992 Inglismaa lõunarannikul, kui autojuht andis tangitud kütuse eest müüjale 20-naelase ja midagi tagasi ei saanud. Peagi saabub hetk, kus kahest 500-kroonisest võib sõiduauto tankimisel väheks jääda…

– – –

Kuulutus Iirimaa lehest: müüa 1985. aasta VW Golf

Vaid üks juht, läbisõit 15 km

Kasutatud ainult esimest käiku ja tagasikäiku.

Kihutatud ei ole, originaalkummid, originaalpidurid, originaalõli ja originaalkütus.

usedcar.jpg

Pa drita! – Elektrit pole!

Ka albaanlaste leidlikkuses ei maksa kahelda. Kui majas elektrit pole, aetakse mersu akna alla ning tõmmatakse aku pealt juhe 4. korrusele – vt fotot. Kas pole hea idee elektrigeneraatoriks – osta võileivahinna eest vana roostetanud diiselauto, mille mootori töötundide arvus ei maksa kahelda – ning elekter on olemas!

albaania.jpg

Puuduta India mehe saba – saad terveks!

13 tolli ehk 33 cm – nii pikk on Indias Lääne-Bengalis elava Chandre Orami saba oddee.com andmetel. Ümbruskonna inimestel on tema sabasse usku – puuduta seda, ja saad terveks! Ka Chandre ise arvab, et ta on juba paljusid aidanud. Tuhanded inimesed seisavad järjekorras, et saada saba puudutada.

a135_tail.jpg

Kahjuks on tal osutunud keeruliseks leida endale normaalset abikaasat. Juba 20 neidu on tema abieluettepaneku tagasi lükanud.

Arstid on pakkunud Chandrele abi saba eemaldamiseks. Chandre õde Rekha aga väidab, et tema vend ei saa ilma sabata hakkama, sest see on osa tema elust, tema olemusest. Chandre on oma õega nõus. Õige naine peaks armastama teda sellisena, nagu ta on loodud.

Vaadake kindlasti ka videot!

SKP kasvu kultusest loobumine parandab hiinlaste keskkonda

Uskumatu, aga positiivsed uudised tulevad Qinghaist ja Jiangsust China Daily vahendusel. Ökoloogilisele hävingule suudetakse piir ette saada, kuna kahes prefektuuris ei hinnata valitsusametnike tegevust enam SKP kasvu järgi.

Qinghais on märgalad hakanud taastuma, Sanjiangyuani looduskaitseala kuivanud järvedesse on vesi osaliselt tagasi tulnud. See 318000 ruutkilomeetril laiuv kaitseala on ühtlasi Jangtse, Kollase jõe ja Mekongi toitealaks. Kõrbestumine on ikka veel probleem, kuid selle kiirus 130 km2/aastas on hetkeks vähenud 20 km2-ni aastas.

s.jpg

Sanjiangyuani looduskaitseala

SKP kasvu kultuses kooriti paljaks mäed ja rajati uusi kaevandusi, tehastest lähtuv reostus hävitas viljasaagid ning jooivesi reostati, õhureostus on suurendanud kopsuvähki haigestumise sagedust ning tuberkuloosijuhtumite arvu. Maailmapanga poolt loetletud maailma 20 reostunumast linnast on 14 Hiinas. Jõgede seireandmetel on 500-st seirepunktist vaid 140-s vesi joogikõlblik, 118-st uuritud linnast 97-s oli põhjavesi reostunud. Eelmise aasta mais jäi Wuxi linnas üle 2 miljoni inimese joogiveeta Taihu järves vohavate vetikate tõttu. Nüüdseks on järve ümbruses kilomeetrise puhvertsooni tekitamisel suletud üle 2000 väikse keemiatehase.

China Daily’s ilmunud artikli autor Hiina Inimõiguste Uuringute Ühingu nõukogu liige Xiong Lei loodab, et ka mujal riigis suudetakse loobuda SKP kasvu kultusest, kuna olevat vastu võetud Arengu Teaduslik Väljavaade (Scientific Outlook on Development), mis paneb esikohale inimesed ning jätkusuutliku arengu.

  

Minu aadress: Manila, surnuaed

Üle 10000 filipiini perekonna elab selles surnuaias. Sarkofaagide vahel on karaokeaparaat, lapsed mängivad hauaplaatidel kaarte, mängivad inimjäänustega ning kannavad umbes 5 krooni eest kirste… link 

Paljud perekonnad kolisid sinna juhuslikult. Mõned pärisid mauseleumid oma vanavanematelt ning kolisid lihtsalt sisse. Teised tulid linna õnne otsima. Kolmandad sattusid majanduslikesse raskustesse ning kaotasid oma kodud. Kellelgi aga pole kuskile mujale minna.

Surnuaiast on saanud nende peamine sissetulekuallikas. Lisaks teenistusele kirstukandmisest koguvad lapsed vanametalli, plastikut ja muud prügi. Nende isad hoiavad korras haudu ning emad on kodused, st hoiavad mauseleume korras. Nad ei kuulu ühiskonna põhjakihi hulka, vaid moodustavad omalaadse nekropolistliku kultuuri. Fotod ja originaaltekst: Bahag.

1.jpg

Sissepääs on elanike poolt valvatud.

2.jpg

Mänguasju pole vaja poest osta.

5.jpg

56-aastane surnumatja Maria Wico kolis sisse 17-aastaselt. 18-aastane noor ema Florielyn Flores poseerib oma pojaga koduukse ees.

Veteranide mauseleumi on sisse seatud kool.

3.jpg

Lapsed oma igapäevast leiba teenimas.

2105084826_90a0a00913_o.jpg

Kes võidab kaardimängu?

2105085034_17bac609ef_o.jpg

Kohalik karaokeäss treeningtunnil.

2105084958_82081cf910_o.jpg

Lapsed oma kodus.

Vajame häid uudiseid

Eelkõige kodumaisel tarbimisel põhineva majanduskasvu vilju nautides oli kuulda ka palju positiivset meie keskkonnaprobleemide vähenemise kohta. Hetkel oleme jõudnud paanika perioodi ning uudiseid kuulates jääb mulje, nagu oleks kõik halvasti ning mistahes uudis lõpeb sõnadega – kokkuvõttes tähendab see, et järgneb hinnatõus. Laastavad tormid järjest tugenevad, Läänemere tase tõuseb…

Mis oleksid aga head uudised?

Kas see, et jaanuaritorm vaibus kardetust pehmemalt, aasta 2005 Pärnus ei kordunud? Või see, et teiste liiduriikide probleemid on veel suuremad? Saksamaa ja tema naabrid vajavad Venemaa gaasi nagu õhku, Läänemere põhja paigaldatava Nord Streami gaasitoru maabumiskoht Saksamaal Lubminis on ammu välja valitud. Seejuures ollakse valmis aktsepteerima, et tarnijaks on Venemaa, kes loob endale hiigelkasumeid keskkonnakahjustuste arvel ning suurenevad julgeolekuriskid. Leedulased püüavad taotleda Ignalina tuumajaamale tööaja pikendust, kuid kuna Ignalina sulgemine aastal 2009 oli liitumise tingimuseks, siis vaevalt seda saavutatakse. Energianälg Euroopas järjest suureneb.

Põlevkivi olemasolu Eestis peaks olema tegelikult väga positiivne tõsiasi, ka paljude rahvusvaheliste analüütikute hinnanguil on Eestil võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega võimalus tagada energeetiline sõltumatus veel paljudeks aastakümneteks. Aga kuitahes veenvalt akadeemik Raukas ka püüaks eurooplasi veenda, et kliimamuutused ei ole inimesest põhjustatud, on eurooplased otsustanud, et süsinikdioksiidi heitmeid tuleb vähendada ning parim viis selleks on heitmed maksustada. See on poliitiline otsus. Kuidas edasi? Põlevkivi olemasolu ei tohi sageli käsitleda kui rahvuslikku tragöödiat. Jah, keskkonna suhtes oleks minevikus pidanud hoopis teisiti käituma ning õigeaegselt investeerima sellesse, et heitmed ja jäätmed keskkonda ei rikuks. Ka praegu on võimalus seda teha. 

Paljude otsustajate mõtted on pöördunud tuumaenergeetika suunas. Teised jälle veavad tuuleenergia köit, mis on väga õige tegevus ühe erandiga: kui ei väidetaks, et on olemas tehnoloogiad ja Eestile on majanduslikult kasulik ehitada üles kogu elektrienergeetika tuuleenergia baasil ning kui ei halvustataks kõiki teisi energeetika arendamise ideid.

Sellises virvarris tekib tunne, et Eestil on suured probleemid. Tegelikkuses aga on need head probleemid, sest Eestil on mitmeid valikuvõimalusi, kuidas energiaga varustatus üles ehitada. Loomulikult elektrienergia hind mõnevõrra kasvab. Samas ka energiasäästu võimalusi on veel väga vähe kasutatud. Erinevate variantide vahel valikute tegemist ei tohi pöörata rahvuslikuks tragöödiaks. Eesti uudistevoog aga on sageli üles ehitatud kuulaja-vaataja köitmisele negatiivsete emotsioonide tekitamisega.

podrad.jpg

Eesti areng ei sõltu väga olulisel määral sellest, kuidas elektrienergiaga varustatus üles ehitatakse – juhul, kui on tagatud sõltumatus suurest idanaabrist. Areng sõltub hoopis sellest, kuidas meil õnnestub uusi tehnoloogilisi ideid luua ja oskuslikult mujale maailma nii oskusteabena kui toodetena tarnida. Selleks aga, et need mõtted paremini liiguksid, peaksid inimesed end suutma vabastada paanikatundest ning ka meedia võiks sellele kaasa aidata. Üks võimalus selleks on nautida Eesti loodust, ilusaid kohti ja erinevaid variante on tuhandeid. Tähtis on see, et nii edulood kui ebaõnnestumised Eesti tehnoloogiate ja toodete ekspordil jõuaksid analüüsimisele ning ettevõtjail, kes senini on nautinud vaid kodumaise müügi vilju, õnnestuks teha järele või vigadest õppida.

Ma arvan, et rubriik ‘Ainult head uudised’ muutuks kindlasti populaarseks mistahes Eesti meediakanalis.

Elu võimalikkusest ilma nafta ja autodeta

ethiopia_gallery__470x351.jpg

Inimese jaoks on peamiselt kaks ajaskaalat – omaenda eluaeg ja geoloogiline aeg, mis on eluajaga võrreldes justkui igavene. Paralleeli tõin kirjutises https://erikpuura.wordpress.com/2008/01/03/apokalupsiteooriatest-suurushullustunud-inimene/, mille alusel – kui Maa vanust võrrelda 45-aastase inimese senise eluga, siis Mahtra sõda (1858) toimus alla minuti tagasi. Sellel aastal aga on Mahtra sõja 150. aastapäev ning meie enda elueaga võrreldes toimus see sündmus kusagil mõõtmatutes kaugustes.

Seoses naftavarude lõppemisega, Maa elanike arvu jätkuva kasvuga ning kõikide fossiilsete energiavarude otsalõppemisega elab inimene 150 aasta pärast hoopis teisiti, sellega on ilmselt kõik nõus. Ka kliimamuutused on selleks ajaks teinud oma töö ja elutingimusi tugevasti muutnud (muuhulgas toonud kaasa arvukalt inimohvreid), aga ega selle pärast elu veel elamata jää. Küsimus on, kas meid see üldse huvitab, missugune on elu 150 aasta pärast või ei huvita. Paljudel meist on oma väljakujunenud materiaalsed väärtushinnangud – maja linnas, luksuslik auto, hea töökoht näiteks pangas, kõrge palk, televiisor, internet, harjumus külastada suuri kaubanduskeskusi… Mida Kunstler oma ülevaates elust peale naftakriisi välja toob ning mida refereerisin https://erikpuura.wordpress.com/2008/01/09/tulevik-on-helge-neile-kes-tagumiku-diivanilt-pusti-ajavad/, on see, et neil väärtushinnangutel pole 150 aasta pärast suurt mõtet. Ilmselt isegi juba palju varem.

Siit edasi, kui järele mõelda, on praegune Eesti elu kujunenud võidujooksuks nende väärtuste poole, millel 150 aasta pärast pole erilist mõtet. Läheme sama teed, mida mööda käivad lääneriigid – ja oleme uhked selle üle. Aga seda tehes oleme asunud hävitama kõiki neid väärtusi, mis meil juba eluks 150 aasta pärast olemas on.

Selliste väärtuste hulka kuuluvad näiteks:

– talukultuur, elu maapiirkonnas, väiketootmine;

– veetransport, raudteetransport ja ühistransport kui energiasäästlikud transpordiviisid (autodega on praegu mugavam ja isegi odavam!);

– elus kultuur: teatrid, kontserdid jne, mis ei suuda konkureerida televisiooni ja internetiga;

– regioonide hääbumine: koolimajade, kaupluste, tervishoiuasutuste jne sulgemine maapiirkondades, suurte kaubandusekeskuste loomine. 

Nüüd edasi: kui me tegelikult teame, mida kaugem tulevik toob, kas me peaksime olema kohutavalt õnnelikud selle üle, et veel praegu toimub kogu planeedil meeletu energia- jm loodusrikkuste tarbimise orgia? Nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi – need pole ju tegelikult midagi muud, kui minevikus taimede abil akumuleeritud päikeseenergia. Umbes 200-300 aasta jooksul lööb inimkond need varud täielikult laiaks. 

Meie jaoks on Mahtra mõisasse 150 aastat tagasi läinud mehed ikkagi matsikari, kes elasid tsiviliseerimata ajal. Neil polnud isegi autot, rääkimata televiisorist ja mobiilist. Neil polnud isegi elektrit! Aga 150 aasta pärast oleme meie matsikari, kes laristas maha energiavarud, mõjutas kliimat ning täitis kõikvõimalikke tühimikke oma saastaga.

Kuhu ma tahan jõuda? Ilmselt selleni, et kui filosoofiliselt järele mõelda, siis on pikemas ajaperspektiivis hoopis teisi väärtushinnanguid kui need, mis praegu meie ühiskonnas valitsevad. Kui keegi võtab kätte, sellest aru saab ja hakkab ka ise elama tuleviku väärtushinnangute järgi, siis pole ta mitte friik, vaid praegusest momendist ajalises mõttes ees elav inimene. Ning kui keegi suudab seeläbi üle saada peamistest stressi põhjustavatest faktoritest, nagu näiteks ‘kellel on surres rohkem asju’ või ‘mul peab olema uuem ja suurem kui naabril’, siis on ehk sellisest mõtteviisist ka kasu. Aga soovida, et ka valitsev poliitiline hoiak ja üldine arvamus sellise mõtteviisiga kaasa lähevad – on ilmselt utopism.

Kuigi mine tea. Aeg läheb edasi ning uued väärtused võivad tekkida kiiresti. Reostus, müra, ummikud, järjest kõrgenevad kütte, bensiini ja prügiveo arved – ei pruugi kuluda üldsegi palju aega hetkeni, kui klassikalisele linnamudelile eelistatakse järjest rohkem teistsuguseid väärtusi.

Tulevik on helge neile, kes tagumiku diivanilt püsti ajavad

sunfishsailboat.jpg

Parim viis üle saada paratamatult saabuvast energiakriisist on hakata end harjutama mõttega elukorraldusest peale nafta lõppemist. Nii arvab James Howard Kunstler, üks USA juhtivaid naftakriisi käsitlejaid. Oma ülevaates toob ta välja 10 peamist muutust ameeriklaste jaoks. http://www.alternet.org/environment/47705/

1. Valmistuge elama ilma autota. Autod ei ole jätkusuutlik tulevikulahendus, pole vahet, kas nad sõidavad tahke kütuse, viina või lehmasitaga. Autod ongi probleemi põhjus, üleminek teistele kütustele teeb vaid olukorda hullemaks.

2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp nagu Napoleonile saabus Waterloo. Põllumajandus muutub lokaalseks ning väiksemamastaabiliseks, vaja on rohkem inimtööjõudu. Kui ameerika noored suudavad veel oma Ipodid välja lülitada ja millelegi üldse kontsentreeruda, siis jagub neil küllalt tööd, et valmistada väikefarmides juustu, veini ja õli. Loomukult tuleb ka need oskused ajalooraamatutest välja otsida, raamatukogud muutuvad jälle vajalikeks.

3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke.

4. Transport tuleb korraldada erinevalt – veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. Kui vahepeal pole autostumise tõttu vastav infrastruktuur veel täielikult hääbunud, siis tuleb see taastada. Purjelaevandus saab olema kõige efektiivsem viis edasiliikumiseks.

5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. E-kaubandus käib alla, ka elektrisüsteemid pole enam nii töökindlad.

6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma. Samas toodetakse väiksemas mahus ning väiksema valikuga. Aga ei taastu 20. sajandi energiamahukas tootmine. Kuidas tootmine toimima hakkab – selle mõtleb välja noorem generatsioon.

7. Konservmeelelahutuse ehk televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse.   

8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. Laste õpetamine ei saa enam olema tootmiskombinaadi laadne tegevus. Kuidas see täpselt toimub, pole veel teada. Ka suurte ülikoolide olemasolu muutub kahtlaseks.

9. Kardinaalselt muutub tervishoiusüsteem, tõenäoliselt hakkavad piirkondi haldama kodutohtrid ning taastuvad väiksemad piirkondlikud haiglad.  

10. Kokkuvõtvalt ka kõik teised ülemõõtmelised ettevõtmised kukuvad kokku – föderaalvalitsusest suurte korporatsioonideni. Kui teed midagi väikest, praktilist ja kasulikku, siis on sul ka toitu ja sõpru.

Parim viis olla lootusrikas tuleviku suhtes on tõsta oma tagumik diivanilt üles ning näidata eelkõige iseendale, et oled võimekas ja kompetentne isiksus, kes on võimeline kohanema uute olukordadega.

Apokalüpsiteooriatest: suurushullustunud inimene

neanderthal_2d.jpg

http://afrodisiax.wordpress.com/2008/01/03/uusi-apokalupsiteooriaid/

Esimene impressioon 

Enne kui lahata erinevaid teooriaid ja seda, kas maailmalõpp saabub 2009 või 2019, on minu arvamus geoloogina, et inimesel on suurushullustus. Ta elab geoloogilises ajas murdosa ning arvab, et tema eluajal või mõne järgneva põlve jooksul midagi väga olulist Maa geoloogilises ajaloos juhtubki.

Kõigepealt on vajalik tunnetada geoloogilist aega. Kuidas seda teha? Olen nii vana kui Maa… Võtame nii: olen peaaegu 45 aastane ning Maa on 4.5 miljardit aastat vana, järelikult minu senine eluiga projekteerub Maa vanusesse suhteskaalas 1:100,000,000 (üks sajale miljonile).

Seega:

1 minu eluaasta on võrreldav 100,000,000 aastaga

1 minu elupäev on võrreldav 274 000 aastaga

1 minu elutund on võrreldav 11400 aastaga

1 minu eluminut on võrreldav 190 aastaga

1 minu elusekund on võrreldav 3.2 aastaga.

Ja nüüd pabistame, et 1 järgneva minuti jooksul, kuhu sisse mahub 6 järgnevat põlve, kustub Päike või Maa seest ei tule enam sooja või…

Ehk tasub minu kui Maa 45-aastase eluea puhul veel mainida, et inimese eellane Australopithecus ilmus mitte varem kui 15 päeva tagasi, pildil kujutatud neandertaallane ilmus mitte varem kui 1 päev tagasi, Ümera mehed pidasid lahingut alla 5 minuti tagasi, Mahtra mehed läksid mõisa alla 1 minuti tagasi ning Eesti taasiseseisvus 5 sekundit tagasi.

Ennast mürgitada siiski on võimalik väga kiiresti, ka sekunditega. See käib tööstusrevolutsiooniga alanud perioodi kohta, mille jooksul on inimene keskkonnaga väga kiiresti ja julmalt ümber käinud. Aga ka kogu selle tegevuse juures põhjustab ta muresid eelkõige iseendale ning loomadele-taimedele, mitte Maa sisemusele.

Palju säästan säästupirniga

compact-flourescent-bulb.jpg

ERIK PUURA

Mõned lihtsad arvutused:

1) Pirni eluiga. Väidetavalt üks säästupirn (mis pole tegelikult palju erinev juba ammu kasutusel olnud elavhõbedalampidest, aga on väiksem ja teise kujuga) põleb keskmiselt 6000-15000 tundi ning tavaline pirn keskmiselt 750-1000 tundi. Ütleme nii, et vahe on keskmiselt 8-kordne.

AGA: säästupirni ei tohiks kogu aeg sisse-välja lülitada, kui see töötab vähem kui 5-minutiliste tsüklitega, siis küheneb selle eluiga umbes 7 korda! Nii et ruumides, kus käite vaid korraks (sahver, kelder, automaatne koridorivalgustus jne) ei pruugi säästupirnide paigaldamine olla hea idee. Peaks põlema korraga vähemalt 15 minutit, et eluiga oleks pikk.

2) Pirni valgustugevus. Sama valgustugevusega säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit.

3) Pirni hind. Tavaline pirn 4 – 10 krooni, säästupirn 40 – 80 krooni. Kallimad on vastavalt müüja kommentaaridele parema kvaliteediga, seega põlevad keskmiselt kauem. Ütleme, et hinnavahe on 15-kordne, mujal maailmas kohtab hinnanguid 3-10 korda.

Kui arvud oleksid õiged, säästupirn peab 6000 tundi vastu ning elektienergia hind on 1 kr / kWh, siis ühe 12 W säästupirni poolt tema eluea jooksul kulutatud elektri eest maksan 6000 * 0.012 = 72 krooni, pirni enda eest ütleme 80 krooni, kokku 152 krooni.

Sama valgustatuse annab 60 W tavaline pirn, sama perioodi vältel läheb vaja 6 pirni hinnaga 5 krooni, kokku 30 krooni – ning elektri eest maksan 6000*0.06=360 krooni, seega on koguarve 390 krooni.

Järelikult, kui see pika eluea asi on õige, tasub säästupirn ennast üle 2-kordselt ära ka juhul, kui hinnavahe on 16 korda (5 krooni 80 krooni vastu).

Kui aga panen säästupirni sinna, kus kogu aeg seda sisse-välja lülitan, siis väheneb eluiga kuni 7 korda ja sama perioodi jaoks on vaja veel 6 säästupirni, mis läheb mulle maksma lisaks 480 krooni – ja kulutus on mõttetu.

Nii et vastavalt teooriale pange säästupirnid eelkõige sinna, kus tuled põlevad korraga pikalt ja muidu pimedal ajal ka sisuliselt kogu aeg, siis võidate rahas.

Mis puudutab keskkonda, siis siin on pluss ja miinus. Säästupirn kulutab 4-5 korda vähem energiat, järelikult aitate kaasa keskkonna kaitsele. Samas sisaldab säästupirn elavhõbedat ning kui ta läbi läheb, peate seda käitlema nagu teisi ohtlikke jäätmeid – patareisid, akusid jne, st viima need ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Lisaks, kui säästupirn katki läheb, tuleb ruumi kohe umbes 15 minutit õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid. Tükkide eemaldamisel EI TOHI kasutada tolmuimejat ega märga lappi, vaid tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna need kahekordsesse kilekotti ning viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Mis on tegelikult ROHELINE eluviis?

tamm1.jpg

ERIK PUURA 

Selle üle võib lõpmatuseni vaielda. Loomulikult võib iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tunda, aga siin oht kalduda emotsionaalsesse äärmusesse. Hommikul paned jalga Hiina püksid, mis on toodetud keskkonda reostavas tehases ning kus ekspluateeritakse laste tööjõudu. Siis pesed hambaid hambapastaga, mille valmistamisel põhjustati kasvuhooneefekti. Hommikusöögiks sööd kurgiviilu külmkapist, mis põhjustab osooniauku ning mille kasvatamisel reostatakse nitraatidega põhjavett. Ja üleüldse elad puumajas, mille palgid on ehitaja ostnud mitte metsamajanduskeskuse kaudu, vaid eraisikult, kes on metsa lagastanud. See ehitaja kasutas oma kasumit dziibi ostmiseks, mis saastab keskkonda ning on oma kängururauaga loomadele ja inimestele väga ohtlik. Pilk langeb kuldsõrmusele, kulla tootmisel kahjustati loodust tsüaniidiga. Ja sa pole jõudnud kodust veel väljudagi ning kindlasti ei olnud see nimekiri täielik, sest WC-s on veel käimata…

Kui iga aktiivne inimene aitaks kaasa KONKREETSELT mingi keskkonnaprobleemi lahendamisel või vähendamisel, siis annab see endale positiivseid emotsioone ning aitab vähendada summaarset ökoloogilist jalajälge. Enne aga, kui midagi teha, tasub mõelda – kas sellest tegelikult ka kasu on. Vaatasin Tallinna õhuseire andmeid, kui üks meie eelmisi peaministreid sõitis demonstratsiooni korras tööle jalgrattaga. Liiklus peatati ning seirejaamad näitasid suuremat reostust kui tavaliselt, sest seisvate sõidukite mootorid töötasid ju tühikäigul edasi… Kuniks pole jalgrattateid ja jalgratturite turvalisust, pole sellistel demodel mingit mõtet. 

Või kui ülemaailmselt tehakse kampaania ja kustutatakse eluruumides seal tavaliselt põlevad, aga ehk mittevajalikud tuled, siis võib see hoopis kaasa tuua keskkonnakatastroofi, kui mõni elektrijaam ei suuda koormuse ootamatutele muutustele reageerida. Ka Tshernobõli insenerid tahtsid tegelikkuses suurendada turvalisust ja katsetasid pisut.

Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõpeb paaris numbriga, ning järgmisel päeval neid, millel paaritu numbriga. Tulemus oli see, et hakati endale muretsema 2 autot – üks paaritu ja teine paaris numbriga lõpus. Lahendus, mis ei töötanud. Stockholmis ja Londonis näiteks aga on kehtestatud kesklinna sõidul tööpäevadel spetsiaalne maks – congestion tax, mis töötab.

Hirmutamine katastroofistsenaariumidega võib tuua aga enam kahju kui kasu. Nii näiteks palus üks briti laps oma emal sügavalt järele mõelda, kas see ikka tahab peale surma tuhastatud saada, sest põletamine põhjustab kasvuhooneefekti – laps oli koolis näinud Al Gore’i kliimafilmi. Hulk briti lapsi ärkab öösel paanikas üles, tundes, et nad ei saa läheneva katastroofi eel midagi teha…  Pole õige, et et lastele õpetatakse enne selgeks kõik keskkonna-õudused, kui antakse teadmisi ja võimeid neid keskkonnaprotsesse iseseisvalt arutada ja hinnata.

Lisan mõned mõtted, mida ehk tasub järgida:

1. Kui elu võimaldab sul teha valikuid, siis ära tarbi arulagedalt! Enne kassasse jõudmist vaata üle oma ostud ning mõtle, kas seda kõike on tõesti vaja. Nn öko-toodete ostmine on ka sageli õige tegu, kuid on ka juhtumeid, kus tegemist on puhtalt reklaamikampaaniaga. Kindlasti aga on parem, kui toiduained sisaldavad vähem mürkkemikaale ja säilitusaineid.

2. Ära ole vaikiv pealtvaataja, kui näed, et midagi on viltu! Kui keegi sinu arvates kujutab ohtu elule või keskkonnale või kui näed, et midagi on sinu arvates valesti – ära vaiki, tegutse! Lisaks, tunne uhkust oma mõtteviisi üle ja kutsu häbenemata kaasa ka teisi.

3. Kui saad, siis toeta ja aita abivajajaid. See ei pruugi olla raha, vaid näiteks mõni kasutult seisev asi, mille üle keegi kuskil kindlasti rõõmustaks. Kui tahad kaasa aidata meie loodust hoida, aga aega eriti pole, vaata kindlasti, millega tegeleb Eestimaa Looduse Fond http://www.elfond.ee/

4. Kui teed tähtsaid ja ka vähemtähtsaid otsuseid või tegusid, kasuta lähtepunktina kolme asja: a) talupojamõistus ja elukogemus; b) parimad teadmised; c) sinu meeskonnaliikmete või lähedaste arvamus. Palju keskkonna-alaseid teadmisi ja kogemusi on näiteks salvestanud Roheline Värav http://www.greengate.ee/. Näiteks kui investeerid pisut ning paigaldad säästupirnid, aitab see kaasa tegelikult nii sinu rahakotile kui keskkonnale.

Infoühiskonna haavatavus

erik5.jpg

ERIK PUURA 

Eesti pole maailma mastaabis suurt keskkonnakatastroofi veel kogenud ning meie olukorra analüüs ei eelda ka, et loodust väga kartma peaksime. Kõik meie ohud on meie endi poolt tekitatud – merel sõitvad naftatankerid, ohtlikud veosed raudteedel ja maanteedel, ohtlikud ained ladudes, reostavad tööstusettevõtted, ebasanitaarsed prügilad jne. Tormide ja üleujutuste mõju on olemas, aga orkaanidega võrreldes on see väike.

Meie kõige suuremaks probleemiks tulevikus aga võib osutuda see, et ehitame üles kogu oma elu sõltuvaks elektrist ja infosüsteemidest. Paljud inimesed hakkavad laamendama juba siis, kui arvuti 5 sekundi jooksul veebilehte või msn-i ei ava. Olete aga mõelnud, mis saab, kui mistahes põhjusel ei kao mõneks päevaks ära mitte üksnes internet, vaid ka elekter? On teie eluruum talvel endiselt soe? On teil sööki varutud või sularaha seda osta, kui keegi üldse veel müüb? Kas vett kraanist veel tuleb? Kas kanalisatsioon töötab? Kas bensiini on, et maale vanaema juurde pakku sõita – kui on selline koht üldse olemas? Ja kas juhul, kui infosüsteemid on rivist välja löödud, suudate jääda rahulikuks ning vastavalt tegutseda?

Loomulikult on väga tõenäoline, et sellist juhtumit Eestis kunagi ei tulegi. Aga olgu toodud loetelu sellst, mis ühel ameerika perel peaks kogu aeg varuks olema – sest näiteks Kalifornias varitsevad ühtaegu nii suurte maavärinate, metsatulekahjude, orkaanide kui ka terrorismi oht. Mõelge selle peale, sest selline on elu!

– – – 

Järgnevalt üleaade, missugused õpetused on välja jagatud ameeriklastele.

Kui toimub suur õnnetus, pole teil aega varusid osta ega otsida. Kui teil on need olemas, saate paremini hakkama.

KOMPLEKTI VALMISTAMINE

On kuus põhivaldkonda, mille varusid peab omama: vesi, toit, esmaabivahendid, riided ja magamisvahendid, tööriistad ja nendega seonduv varustus, ning erivahendid. Peamised asjad peaksid olema pakendatud nii, et vajaduse korral eluase hüljata saaks need kohe kaasa võtta – näiteks seljakottidega.

Toitu säilitage nii, et oleks tagatud säiluvus ning asendage säilivusaja ületanud toit õigeaegselt. Arvestama peaks vähemalt 3-päevase varuga. Väikelastele peavad olema loomulikult spetsiaalsed varud.

Ravimite tagavara – kui võtate rohtusid, siis nende varud, samuti tagavaraprillid või -läätsed.Meelelahutus – mängud ja raamatud, joonistustarbed.Dokumendid: passid, sünnitunnitused, haridust tõendavad dokumendid, abielutunnistused, krediitkaardite väljavõtted, eluaseme jm laenude dokumendid, ravidokumendid, kindlustusdokumenid jne.Esmaabivahendid.

Tööriistad, õmblusvahendid, raadio, patareid, sularaha, piirkonna kaardid, tulekustuti, nuga, tolmukaitsemaskid, köis, telk jne.

Järgnevalt täisloetelu inglise keeles.

Once a disaster hits, individuals won’t have time to shop or search for supplies. But if they’ve gathered supplies in advance, they can endure an evacuation or home confinement.

PREPARING THE KIT

When preparing a Disaster Supplies Kit, review the checklists provided. Gather the supplies that are listed. The items may be needed if confined to home. There are six (6) basics people should stock in their home: water, food, first aid supplies, clothing and bedding, tools and emergency supplies and special items. Place the supplies most likely needed for evacuation in an easy to carry container. These supplies are listed with an asterisk (*). Possible containers include a large, covered trash container, a backpack or a duffel bag.

FOOD STORAGE TIPS

Keep food in a dry, cool spot—a dark area if possible.
Keep food covered at all times.
Open food boxes or cans carefully so they can be closed tightly after each use.
Wrap cookies and crackers in plastic bags and keep them in tight containers.
Empty opened packages of sugar, dried fruits and nuts in air-tight containers to protect them from pests.
Inspect all food for signs of spoilage before use.
Use foods before they go bad and replace them with fresh supplies, dated with ink or marker.
Place new items at the back of storage area and older ones in the front.

WATER AND FOOD

Store water in plastic containers such as soft drink bottles. Avoid using containers that will decompose or break, such as milk containers or glass bottles. Food-grade plastic containers are most suitable for storing water.

A normally active person needs to drink at least two (2) quarts of water each day. Hot environments and intense physical activity can double that amount. Children, nursing-mothers and ill people will need more.

Store at least a three-day supply of non-perishable food. Select foods that require no refrigeration, preparation or cooking and little or no water. If food must be heated, pack a can of sterno. Select food items that are compact and lightweight.

Never use empty bleach containers to store water. Clearly mark containers “drinking water only” with the current date.

ITEMS NEEDED

Dried beef Jerky
Vienna sausages
Corned beef hash
Ready to eat canned meats, fish, fruits and vegetables
Potatoes
White rice
Beans
Dry pasta
Flour
Baking powder
Sugar, salt, pepper
Dried spices
Instant coffee
Tea bags
Hot cocoa mix
Canned soups
Bouillon cubes
Soft drinks, fruit drinks, canned or boxed beverages (Note: Soft drinks with Nutrasweet don’t keep in hot summer weather. They must be kept cool or they lose their sweetness. I wouldn’t drink it after a period of hot weather if its left out in the heat)
Crackers
Cookies
Trail mix
Hard candy
Dried fruit
Fruit rolls
Canned fruit
Fruit drinks
Granola bars
Bottled water
Powdered milk
Cereals
Vegetable oil
Peanut butter
Honey, jelly
Energy food bars
Multi-vitamins
Meals ready to eat (MRE’S)
Food (elderly and special needs)

NOTE: If at all possible, have a garden growing during the growing season, so that if there is a power outage, you have an opportunity to eat fresh food from your own garden.

SPECIAL ITEMS For Babies

Canned formula
Diapers
Bottles
Powdered milk

Medications For Adults*

Insulin
Prescription drugs
Denture needs
Extra eye glasses
Contact lenses and supplies
Heart and High blood pressure medication

Entertainment — Games and books, crayons and paper or coloring books

IMPORTANT DOCUMENTS

(Keep these records in a waterproof container)

Birth certificates
Social security cards
Education records
Religious documents (baptisms, blessings, confirmation)
Marriage licenses
Credit card statements
Mortgage papers
Bank loans
Bank statements
Medical records
Dental records
Earnings and benefits estimates statements
Utility bills
Insurance policies

PET SUPPLIES

Food (canned or dry)
Chew toys
Vitamins
Beddings
Litter

FIRST AID KIT

Individuals should assemble a first aid kit for their home and their vehicle.

Thermometer
Iodine wipes
Zinc oxide
Chapstick
Decongestant
Multi-vitamins
Surgical blades
Saline solution
Insect repellent
Two (2) tongue blades (or you can get a whole pkg at a crafts store)
Butterfly sutures
Ammonia inhalants
Activated charcoal
Antibiotic ointment
Wet wipes
Burn gel (preparation H works wonders)
Soap
Latex gloves
Petroleum jelly
Alcohol pads
Needle
Scissors
Triangular Bandages
Anti-diarrhea medication
Hypo-allergenic adhesive tape
Snake bite kit
Tweezers
Antacid
Laxative
Assorted sizes of safety pins
2-inch and 4-inch sterile gauze pads
Antiseptic
Sunscreen
Oil of Cloves (for dental pain)
Medicine dropper
Aspirin or non-aspirin pain reliever
Syrup of Ipecac
Sterile roller bandages
Various sized sterile adhesive bandages

TOOLS AND SUPPLIES

Emergency preparedness manual*

Needles and thread
Mess kits, or paper cups*, plates and plastic utensils*
Non-electric can opener or utility knife*
Battery-operated radio and extra batteries, or a solar-powered radio*
Flash light and extra batteries*
Chemical light sticks
Cash or traveler’s checks*
Map of area (for locating shelters)*
Fire extinguisher (small canister, ABC type)
Waterproof matches
Hand axe
Camp shovel
Hammer
Fold-up saw
Pry bar
Dust masks
Roll of twine
Duct tape
Shut-off wrench, to turn off household gas and water
Wrenches
Tube tent
Cooking stove and fuel
Candles
Water purification tablets
Plastic storage containers
Siphon hose and pump
Plastic sheeting
Rope (100 feet, nylon) (can use parachute cord)
Razor blades
Pocket knife or survival knife
Whistle
Signal flare
Metal mirror
Compass
Paper and pencils
Aluminum foil
Solar blanket
Electrical kit
Electrical tape
Fish hooks
Fish and snare line
Sanitation supplies
Soap and liquid detergent
Personal hygiene items
Feminine supplies
Toilet paper and towelettes
Household chlorine bleach
Disinfectant
Plastic bucket with tight lid
Plastic garbage bag and ties for sanitation

NOTE: If you have an ill or elderly person in your family whose life depends on the electricity to be guaranteed 24 hours a day, be certain to have battery operated equipment or an electrical generator always ready for emergencies.

WHEN THE POWER GOES OUT

Check to see if neighbors have electricity. Perhaps the problem is a new fuse needed, or the circuit breaker may need to be reset. If there’s a problem, contact the utility company. Turn off major appliances to avoid overload when the power is restored. Don’t open the freezer or refrigerator doors. This will preserve what cold air is in there. Leave one light turned on to know when power is restored. Be alert for downed power lines. Don’t go near them. Report them to the utility company.

PREPARING FOR A POWER OUTAGE

If a storm warning is issued, or if there’s lightening, disconnect sensitive electronic equipment such as computers, television sets, and videocassette recorders to avoid damage to them. Keep an emergency kit in a handy location stocked with flashlights,candles, matches, a portable battery operated radio and extra batteries. Have a supply of drinking water.

CLOTHING AND BEDDING

*Include at least one complete change of clothing and footwear for each person.
Rain gear*
Sunglasses
Thermal underwear
Hat and gloves
Blankets or sleeping bags*
Emergency reflective blanket
Hand and body warm packs

KEEPING WARM DURING A WINTER POWER OUTAGE

Dress warmly. Eat high-energy food to generate body heat. Raisins, nuts or candy are a good start. Close off as many rooms as possible. Heat only one room, and center everyone’s activity in that one room. Select a room on the warm side of the house away from prevailing winds if possible.

Keep doors and curtains closed. Use the fireplace if there is one. If not using it, be sure to close the flue. If heating with an open flame, be sure to ventilate properly. Cross ventilate by opening a window an inch on each side of the room. It’s better to let in some cold air than to risk carbon monoxide poisoning.

KEEPING COOL DURING A SUMMER POWER OUTAGE

Keep drapes drawn. Stay in the lowest part of the building, usually the basement. Conserve water. Stop watering lawns and gardens. If there isn’t any water stored as part of the emergency kit, it’s a good idea to store some water in a bathtub or other container. Keep access to the freeze and refrigerator at a minimum to preserve the cold air.

Never use empty bleach containers to store water. Clearly mark containers “drinking water only” with the current date.