Veebimeedia – raskustes siplev infoturvalisuse tagaja

Kirjutav meedia vaevleb probleemides. Tekkinud on lühiühendused, mida keegi pole osanud tagasi keerata. Tagajärjeks on sageli vilets kvaliteet. Pead tõstab nn uus meedia, mis ainult süvendab probleeme – iga inimene saab kehastuda kirjanikuks ja ajakirjanikuks ning paljudel on see ka õnnestunud. Inimesed veedavad järjest rohkem aega suhtlusvõrgustikes ning reklaam liigub sama rada pidi. Ka mina ei tea, kas minu vaba aja hobi – blogimine teadusteemadel – on üllas ettevõtmine või ebaterve konkurents…

Teadusmeedia konverentsil rääkis Alexander Gerber Saksamaalt sellest, et sealsete teadusblogijate ühine veebisait on kindlalt populaarsem kui juhtivate päevalehtede teadusrubriigid. Lugejatele meeldib, et informatsioon tuleb otsestest allikatest ning on isikupärane. Ta ei nõustunud Andi Hektoriga, kes arvas, et teadlaste poolt otse edastatud informatsioon võib olla erapoolik ning teadusajakirjanikud oskavad tagada sõltumatuse. Maailm on muutunud ning teadlaste poolne eneseavamine on valdavalt siiras ja lugejate seas sageli populaarsem kui vahendatud informatsioon.

Patricia Fernandez de Lis Hispaaniast näitas, et võimatu on hetkel veel võimalik. Hispaania lugejate arvult viiendas ajalehes Publico ilmub iga päev 4-6 teaduslehekülge ning toimetuses töötab 7 inimest, lisaks on palju kaastöötajaid. Samas polnud ka Patricia kindel, kas trüki- ja veebiväljaande rahastamismudeli vahel tekkinud konflikt neid sügavusse ei vea

Margus Allikmaa ütles, et teadus on trendikas, huvi ja loetavus kasvab ning ka elustiili-väljaanded tegelevad tõsiselt teadusrubriikide loomisega. Lisaks on tore, et teadusmeedia konverentsid on aasta-aastalt muutunud sisukamateks ja pingevabamateks. Teaduse võidukäik on loodetavalt ülemaailmne. Kahjuks aga ei kajastu see meie juhtivates kirjutava meedia väljaannetes.

Mis siis juhtus? Veel mõned aastad tagasi oli veebimeedia täielik võidukäik. Reklaamitulud kasvasid hüppeliselt. Tekkisid erinevad majandamismudelid. Kui paberväljaanded said oma tulud tellimustest, lehemüügist ja osaliselt reklaamist, siis veebimeedia tulud olid seotud peaasjalikult bännerreklaami müügiga. Tulu kasvas, toimetused paisusid. Investeeriti uutesse tarkvaralahendustesse.

Majanduslanguse tingimustes kuivasid veebiväljaannete tulud kokku. Lugeja aga harjus ära sellega, et paberleht maksab, samas internetist kättesaadav on tasuta. Tekkis täielik lühiühendus. Internetifännist lugeja loeb juba eelmisel päeval ja õhtul uudiseid tasuta ning järgmisel hommikul on kohvi kõrval paberajaleht, millest suur osa on juba loetud… Mida noorem on lugeja, seda suurem võib olla paberajalehest loobumine. Ilmselt igaüht huvitab, kui kaua veel harjumuse jõud jõuab vastu seista niivõrd tugevale lühiühendusele.

Miks meie juhtivad veebiväljaanded on niivõrd populaarsed? Elame infoajastul ning meid huvitab järjest rohkem, kui turvaline on meie hetkeseis. Veebimeedia täidab paljude inimeste elus turvalisuse nõuet, sest just sealt saab kindlasti ja väga kiiresti teada, mis on juhtunud ning – veelgi parem – et midagi ei ole juhtunud. Ka paljukirutud anonüümne kommentaariruum võib keerulistes olukordades anda kõige kiiremini täiendavat informatsiooni, mille järele kõik janunevad. Kui aga midagi ei ole juhtunud, siis on võimalik tutvuda uudistega, soovitustega, lahutada meelt. Seda näitab ka lugejate arv, mida vaadates tundub, et seda ei olegi enam võimalik suurendada.

Seega on juhtivatel veebimeedia väljaannetel üha olulisem roll infoühiskonna turvalisuse tagamisel – kiirel informeerimisel juhtunust. Olgu selleks kasvõi õnnetustest teatamine põhimaanteedel, millega kaasnevad otseinformatsioonina kommentaarid ummikus seisjatelt. Kiiresti tekib teave kannatanutest ning liiklejatel võimalus valida teisi maanteid. Näiteid võib tuua palju. Me ei kujutagi ette, kuivõrd juba toetume oma igapäevaelus sellistele infoallikatele ning oleme isegi solvunud, kui nad hilinevad. Mille eest aga see informatsioon meieni jõuab, kuidas on see tagatud? Kas tõesti bännerreklaamidega ja kas me tõesti tarbime kõike reklaamitavat nii palju, et meie turvalius on tagatud? Siin on selge lühiühendus.

Ometi oleme harjunud sellega, et operatiivne informatsioon peab meieni jõudma tasuta ning kui midagi juhtunud ei ole, kritiseerime varmalt väljaande kvaliteeti.

Ma ei oska pakkuda lahendusi, sest keegi maailmas ei oska. Üks meie ajaleht rääkis rästikuhammustuse ohtlikkusest ning kui lugeja soovis teada, kuidas käituda hammustuse korral, suunati ta tasulisse väljaandesse. Kuna mina olin oma blogis kirjutanud, kuidas rästikuhammustuse korral käituda, siis pani üks lugejatest viite ning sadade kaupa inimesi suundus tasuta informatsiooni jahile just minu blogisse… Nii ei tea ka mina, kas tegelen blogimise näol hobi korras tänuväärse tegevusega või vähendan veebimeedia tulusid veelgi… Samas Alexander Gerberi ettekandele toetudes on teadusblogide võidukäik maailmas suur ja juba ka paratamatu.

Me kõik soovime, et juhtivates veebiväljaannetes – meie turvalisuse tagajates – ei esineks õigekirjavigu ning kõik uudised, sealhulgas tõlgitud teadusuudised, oleksid kvaliteetsed. Hetkel on minu ettepanek sõnastatud samade sõnadega kui ühel siinpool järve ajaloo prügikasti arvatud isiksusel – pigem vähem, aga paremini. Sest uudiste arvu vähendamine ei too kaasa lugejate arvu langust. Kõik käivad endiselt sedasama eelpool kirjeldatud kindlust otsimas.

Samal ajal on Eestis olulisel määral Euroopa Liidu rahadega doteeritud otseselt või kaudselt teadust populariseerivaid projekte ja tegevusi. Ehk läheb läbi ka minu hetkel veel esialgne ettepanek rahajaotajatele ning meil õnnestub kasutada neid vahendeid ka juhtivate veebimeedia väljaannete teadusrubriikide kvaliteedi tõstmiseks. Kuigi mulle endale tundub, et infoturvalisus on ka riikliku tähtsusega küsimus.

Tartu Ülikool käivitas novaator.ee eesmärgiga leevendada teadmishimu eelkõige noorte hulgas. Püüame tõestada, et teadus on pööraselt põnev ja kes iganes arvab midagi muud, siis pole tal õigus. Pakume oma uudiste rss-voogu kõikidele veebiväljaannetele. Me ei jõua palju, kuid natukene ikkagi – igal nädalal ilmub vähemalt kolm originaaluudist ja kümme tõlkelugu. Aga ikkagi on tunne, et ka Eesti ühiskonna vajadused on suuremad ning üheskoos tegutsedes on ka võimalused palju enamaks. Minu enda sooviks on, et kvaliteetinfo jõuaks internetti – peamiselt selleks, et nii õpilaste kui üliõpliaste juhendajad oskaksid viidata kvaliteetsetele internetiallikatele, selle asemel et keelata nende kasutamist. Tulevik on internetis, mitte raamatukogudes, nii jõhkrana kui see lause võib ka tunduda. Raamatutele jääb oma roll, kuid väga paljudel juhtudel muutub määravaks kvaliteetse informatsiooni hankimise kiirus.

Advertisements

Globaalne energiakriis võib ikkagi saabuda šokina

Ei pea olema selgeltnägija, et nelja graafikut kõrvutades selgelt aru saada: globaalse heaolu kasvu mudelit ei ole olemas ning turumajandus ei suuda energiakriisi ära hoida.

Heidame pilgu nendele neljale graafikule.

1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab aastal 2050 meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010-2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat.

2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal – 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga.

Allikas: Making choices about hydrogen

3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi.

Allikas: www.hydropole.ch

4. Nafta ja gaasi varude lõppemine. Enamike stsenaariumide kohaselt oleme just hetkel tootmise ja tarbimise tipus. Toodud on üks stsenaariumidest, kuid üldine loogika teatud variatsioonidega on sama.

Allikas: ASPO International

Süsteemi analüüsides ei oma arengud taastuv- ja tuumaenergeetika suundades, mida plaanitakse reguleerida kliimakokkulepete ja süsinikukaubanduse kaudu, eriti vajalikku mõju. Enne kui midagi olulist ja asjalikku suudetakse maailmas ära teha, võib saabuda globaalne energiakriis, mis esmalt tabab transpordisektorit. Lainena kaasneb toidukriis, sest kasvab nõudlus põllumajanduspindadel energiakultuuride kasvatamiseks.

Eesti on energiakriisi suhtes heas lähtepositsioonis. Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota elaniku kohta väga suur, võimalus on kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi, muuta hooned energiatõhusateks. Ometi kui globaalne energiakriis tabab meid ootamatult, tõusevad importkütuste hinnad lakke ning elu on ka meil häiritud.

Palju veel aega on, pole teada, seda ei julge keegi täpselt ennustada, maailma süsteem on liiga keeruline ja sõltub poliitilistest otsustest. 2015? 2020? 2025? 2030? Samas peaks olema igaühele selge, miks on vaja doteerida taastuvenergeetika lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, miks on vaja vähendada sõltuvust importkütustest. Eestil on võimalus kombineerida tuuleenergia tarbimine ja transpordisektor, arendades välja elektritranspordi suures mahus.

Lisavõimalus on loobuda tarbimise kasvu põhisest arengumudelist üldse. Kõige paremini kirjeldaks sellist mudelit ehk sõna ‘ebapopulaarne’. Tarbimist vähendav käitumine tundub meile hetkel pealesunnituna ja meedias nimetatakse seda surutiseks.

Elame huvitaval perioodil – naftaajastu tipus. Aga kas me käitume nii, nagu tuleks käituda tipus olles, või läheb nii nagu tavaliselt – ammu prognoositud sündmused saabuvad ikkagi ootamatult?

Lõpuks ka üks investeerimispankuri poolt tehtud 8-minutiline videoklipp. Loomulikult võib internetist leida igasuguseid klippe, kuid see on piisavalt lühike ja konkreetsete arvudega argumenteeritud.

Ajalugu saab olema minu vastu helde, sest kavatsen seda ise kirjutada

Paljud Winston Churchilli tsitaadid ajavad ikka ja jälle muigama, samas paljastavad ka meie igapäevast tööd ja elu. Kasvõi pealkirjas olev ‘History will be kind to me for I intend to write it’. Alljärgnevalt on toodud valik Churchilli tsitaate. Kas ja kui palju sellest õppida – jääb igaühe enda otsustada.

1. Tulevik ja olevik

Kui me avame tüli mineviku ja oleviku vahel, leiame peagi, et oleme kaotanud tuleviku.

Poliitikul peab olema võime ennustada, mis juhtub homme, järgmisel nädalal, järgmisel kuul ja järgmisel aastal. Lisaks peab poliitikul olema võime seletada, miks kõike seda ei juhtunud.

2. Innovatsioon

Peame hoiduma tarbetust innovatsioonist, eriti kui seda juhib loogika.

Kunst ilma traditsioonideta on nagu lambakari ilma karjuseta. Kunst ilma innovatsioonita on nagu surnukeha.

3. Juhtimine

Pidevad ja jätkuvad jõupingutused on meie potentsiaali avamise võti, mitte meie tugevused ega intelligentsus.

Eksperdid peaksid olema kraani juures, kuid mitte kunagi tippjuhid. (Experts should be on tap but never on top.)

Kuitahes ilus ka strateegia ei oleks, peaksite vahetevahel ka tulemusi vaatama.

Mulle meeldivad sead. Koerad vaatavad meie peale üles. Kassid vaatavad meie peale alla. Sead kohtlevad meid kui võrdseid.

Mulle ei tee kunagi muret tegutsemise tulemused, mulle teeb muret ainult tegevusetus.

Edu on sammumine läbikukkumiselt läbikukkumisele kaotamata seejuures entusiasmi.

Me anname kuju uutele ehitistele. Hiljem kujundavad ehitised juba meid endid.

Avalikku arvamust pole olemas. On olemas vaid avaldatud arvamus.

Ära kunagi diskuteeri ahviga, kui toas on ka leierkastimees.

4. Vaikimine ja rääkimine

Kui kotkad on vait, hakkavad papagoid vatrama.

Liiga sageli on tugev ja vaikne mees vaid sellepärast vait, et ta ei tea, mida öelda. Ning tal on tugeva mehe reputatsioon vaid seetõttu, et ta on olnud vait.

5. Suhtumine töösse ja tegemistesse

Pessimist näeb igas võimaluses raskusi. Optimist näeb igas raskuses võimalust.

Pole küllaldane anda endast parim; mõnikord tuleb teha seda, mis on vaja.

Kui te võtate tehtud vigade kaitsmise hoiaku, pole asjade paranemiseks mingit lootust.

On väga hea olla aus, kuid samal ajal on väga tähtis, et teil oleks ka õigus.

6. Kriitika ja õpetamine

Kriitika üle ei pruugi saada kokkuleppele, kuid see on vajalik. Kriitika täidab sama funktsiooni, mis valu inimese keha puhul – äratades tähelepanu ebatervest seisundist.

Isiklikult olen ma alati valmis õppima, kuigi mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse.

7. Muretsemine elu üle

Vaadates tagasi elu probleemidele mäletan üht vanameest, kes ütles oma surivoodil, et tema elus oli väga palju muret ja häda, millest enamust iialgi ei juhtunud.

Laias laastus võib inimesed jagada kolmeks: ühed, kes tapetakse arvetega, teised, kes muretsevad end surnuks ja kolmandad, kes surevad igavusest.

8. Dokumentide sisu ja pikkus

Palun olge nii kena ja pange oma järeldused ja soovitused ühele leheke oma aruande algusesse, siis ma võin seda isegi lugeda.

Selle dokumendi pikkus kaitseb seda hästi lugemise riski eest.

9. Golf, sõda ja poliitika

Golf on mäng, mille eesmärgiks on lüüa väga väikest palli veel väiksemasse auku relvadega, mis on selleks otstarbeks eriliselt viletsalt disainitud.

Parim kaitse õhurünnaku vastu on hävitada vaenlase lennukid võimalikult lähedal nende lähtepunktist.

Sõjas sureb inimene vaid korra, poliitikas palju kordi.

Parim argument demokraatia vastu on viieminutiline jutuajamine keskmise valijaga.

10. Maksupoliitika

Rahvas, kes proovib end maksude kaudu küllusesse viia, on nagu mees, kes seisab ämbris ja püüab end sangast õhku tõsta.

Head maksu ei ole olemas.

11. Britid ja ameeriklased

Britid on maailmas unikaalsed. Nad on ainsad inimesed, kellele meeldib kirjeldus, kui halvasti asjad tegelikult on – soovides kuulda ka halvimat.

Ameeriklaste peale võib alati loota, et nad teevad õiget asja – peale seda, kui nad on proovinud ära kõik muu.

USA on nagu hiigelsuur boiler. Kui sinna alla on tuli tehtud, on genereeritud energia hulk piiramatu.

12. Winston Chruchilli alkoholilembus ja kuulsad ütlused naistele

Leedi Nancy Astor: ”Winston, kui sa oleksid minu abikaasa, ma mürgitaksin sinu tee.” Churchill: ”Nancy, kui ma oleksin sinu abikaasa, ma jooksin selle tee ära.”

Mrs Braddock: ”Oled purjus, Sir Winston, vastikult purjus.” Churchill: “Jah, Mrs Braddock, ma olen purjus. Aga sina, Mrs Braddock, oled kole ja vastikult paks. Ning mina, Winston Churchill, olen homme hommikul kaine.”

Jätke alatiseks meelde, et olen võtnud alkoholist välja rohkem, kui alkohol on välja võtnud minust.

13.Ei kommenteeri

“Ei kommenteeri” on suurepärane väljend. Kasutan seda ikka ja jälle.

14. Tsitaadid

Harimata inimesele teeb kuulsate inimeste tsitaatide lugemine palju head.

Allikas: veebisait http://thinkexist.com/quotes/

Pilt: Wikipedia

Viis minutit tuumaenergeetikale?

Tänase saate ‘Aeg Luubis’ jaoks paluti mul kommenteerida tuumajäätmete matmise küsimust. Toimetaja lähteülesanne oli mahutada viieminutilisse ülevaatesse ära kogu teema, sealhulgas võtta kolme eksperdi kommentaarid! Kui püüdsin veenda, et selle keerulise teema puhul on vähemalt kakskümmend argumenti ja probleemi, mis tuleks kõik lahti rääkida, sain vastuseks – saame aru, aga saateformaat nõuab viieminutilist ülevaadet!

Sellise aja jooksul saab välja tuua ehk kolm probleemi ja argumenti, mis tähendab, et ülejäänud 17 jäävad käsitlemata. Väitsin, et mistahes kombinatsioon kolmest saab olla subjektiivne ja ei ava probleemistikku kogu oma komplekssuses.

Toimetaja poolt saadetud eelkommentaar oli järgmine: “Tuumaenergia – CO2-vaba tootmine. Samas lauses ei esitata aga mitte kunagi fakti, et umbes neli protsenti tekkivatest ohtlikest jäätmetest ei ole töödeldavad ning tuleb matta turvaliselt aastasadadeks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on arvutanud, et Eesti vajaduste jaoks oleks mõistlik 600-700 MW võim­susega jaam – mis on nii väike, et selle jaoks tundub ühe miljardeid kroone nõudva hoidla rajamine isegi kahjulik. Jääkide väljavedamine. Ainsana võiks tulla kõne alla Venemaa ja Rosatom, mis lubab väidetavalt tema käest ostetud kütusejääke tagasi võtta. Näiteks Prantsusmaa kulutab ladustamiseks sobivat savist pinnast uurides igal aastal ligi 250 miljonit krooni, ent ka seal ei saa ladustamist alustada mitte varem kui kümne aasta pärast. Sama seis on Soomes ja Rootsis.”

Minu kirjalik vastus oli järgmine.

Kõrgradioaktiivsed jäätmed tuleb matta turvaliselt 100000 aastaks, kuna selle aja jooksul on radiatsioonitase alanenud looduslikuks. See tähendab, et matmistehnoloogia peab arvestama ka järgmist võimalikku jääaega 10000 aasta pärast. Osalesin just hiljuti Rootsi SKB projektis, kus uuriti liustikuvee võimalikku mõju matmispaigale. Just seetõttu tehakse matmispaik 500-800 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, vaskkonteineris tuumkütuse äratöötanud vardad ümbritsetakse lisaks metabentoniitse savi kihiga.

Sellise tehnoloogiaga matmiskohta on juba asutud ehitama Soomes Olkiluoto tuumajaama lähedal ja valmima peaks aastaks 2020 ning olema kasutatav aastani 2118. Sama tehnoloogia võetakse kasutusele Rootsis ning seda oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka Eestis, selleks aga on vajalik teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Samas me ei peaks oluliselt investeerima tehnoloogia väljaarendamisse.

See on õige, et mida väiksem on tuumajaam, seda suuremad on protsentuaalselt kulud matmispaiga rajamiseks. Aga see on majanduskalkulatsiooni osa, milles mina ei ole kompetentne spekuleerima. Sõnaühendil ‘tundub kahjulik’ pole siin mingit tähendust.

Hoidla lõpphind sõltub väga mitmest asjaolust. Kõige tähtsam on kindlasti kasutatud kütuse maht, mis omakorda oleneb reaktorite arvust, nende võimsusest, tegevusajast, koormusest ja kütuse omadustest. Jäätmete ruumala ja ladustustihedus määravad omakorda lõpphoidla suuruse. Mida suurem hoidla, seda kallimaks muutub hind.

Soome rajatava Olkiluoto lõpphoidla hinnanguline kogumaksumus on ligikaudu 3 miljardit eurot, millest investeerimiskulud moodustavad 650 miljonit, tegevuskulud 2118. aastani umbes 2100 miljonit ning dekomisjoneerimis- ja sulgemiskulud 250 miljonit eurot. Vajalikud summad kogutakse jooksvalt osana elektri müügi hinnast tuumaenergia ettevõtete käest ja paigutatakse riiklikku tuumajäätmekäitlusfondi, kuhu 2007. aasta lõpuks oli raha kogunenud 1,6 miljardit eurot.

Samas peame arvestama, et Onkalo hoidla on suur, sinna paigutatakse paljude reaktorite jäätmed. Tuumaelektri hind Soomes on kogu aeg sisaldanud hoidla maksumuse osa ning on ikkagi olnud konkurentsivõimeline.

Jääke ei pea hakkama ladustama kohe. Kõikjal maailmas on neid aastakümneid paigutatud vaheladudesse ja elektri tootmise käigus kogutud vahendeid hoidla rajamiseks. Hoidlat hakatakse rajama mitmete kümnete aastate möödumisel peale tuumajaama käivitumist.

Samas on võimalik, et kõrgradioaktiivsed tuumajäätmed võtab tagasi tarnija. Väide, et seda võiks ainsana teha Venemaa, on vale. Kõigepealt sõltub kõik sellest, missugune seadusandlus arendatakse Eestis välja. Näiteks Soome seadusandlus keelab jääke välja vedada ning ainsaks lahenduseks ongi hoidla rajamine. Näiteks IRIS-tüüpi reaktor, mida arendab Westinghouse, näeb ette võimaluse, et vahetatakse välja kogu reaktori südamik – vana viiakse minema, uus tuuakse asemele.

Kokkuvõttes arvan, et tuumaenergeetika ja sealhulgas tuumajäätmete matmine on nii oluline teema, et sellele pühendada 5 minutit jätab üles rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Eestis on kompetentseid inimesi selles valdkonnas, näiteks Enn Realo TÜ Füüsika Instituudist, kel on olemas vastused enamikule küsimustest. Paraku ei ole teadlasi vaevutud telekanalitesse teemat lahkama kutsuma või on kutsutud teadlasi, kellele tuumaenergeetika on pigem hobi kui erialalistel teadmistel põhinev arendustegevus. Näeme, kuidas ühed ja samad teadlased või poliitikud on sisuliselt eksperdid kõikidel elualadel. Kutsun telekanaleid kõigepealt küsima, missugusele eriharidusele nad oma arvamuses toetuvad, ning seda lahkama. Ning pühendama teemale enam kui 5 minutit!

Enda kohta julgen öelda, et õppisin ja töötasin Stockholmis KTH.s kuus aastat instituudis ja töörühmas, mis tegeles kõrgradioaktiivsete tuumajäätmete matmise modelleerimisega. Töötati välja Rootsile sobilik tehnoloogia, millega keskkonnariskid on välditud 100000 aastaks. Sisuliselt täpselt samasugune tehnoloogia võetakse kasutusele Soomes Onkalo kõrgradioaktiivsete jäätmete lõppladestus.

Peale ‘Aeg Luubis’ saate vaatamist jäidki küsimused õhku. Toomas Trapido poolt näidatud maavärinate kaart ja väide, et väikesed maavärinad ja metaan on lõppladestule ohtudeks, on vastuväide sadadele põhjalikele uurimistöödele ja selleks kulutatud sadadele miljonitele SEK-idele, FIM-idele ja eurodele Rootsis ja Soomes. Seda ei saa pidada tõsiseks, sisuliselt vaidlustas Trapido kogu Soome ja Rootsi lõppladestute kontseptsiooni. Sealjuures Soomes on lõppladestut hakatud juba rajama. Samuti Rein Einasto väide, et tuumajäätmeid võiks matta Maardu graniidikaevandusse, aga tuumajaam peaks paiknema suurlinnale lähemal kui näiteks Pakris, on kahjuks vastuolus maailma praktikaga ja regulatsioonidega. Tuumajaamu ei ehitata suurlinnade külje alla. Kahjuks välistab 5-minutiline saateformaat igasuguse diskussiooni.

Varasemad avaldatud krijutised tuumaenergeetika teemal:
Tuumajaamast ilma emotsioonideta

Tartu Ülikooli energiaseminari videosalvestused

Tuumaenergeetika areng Rootsis

Kliimamuutustest, tuumajaamast ja poliitikast

Kaart: tuumaenergiariigid Euroopas

Veel kord tuumaenergeetikast

Energeetikadebatt Prantsusmaal

Eesti on energiapalavikus ja ootab ravi

Vene ajakirjanik: tuumajaam Kaliningradi oblastisse!

Lühiülevaade maailma tuumaenergeetikast

Kas Eestis hakatakse uraani kaevandama?

Lisaks, jätkuvalt on avatud veebisait tuumaenergia.ee!

Aafrika toidukriis ei pruugi olla vältimatu

Kõrbestumine, kahjurite  levik, haritava maa kvaliteedi langus ning erosioon on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) vastse aruande kohaselt juba vähendanud  Aafrika põllumajandustoodangut regiooniti kuni 2 korda ning toidukriisi tingimustes viimase kahe aasta jooksul suurenes toidupuuduse all kannatajate arv 100 miljoni inimese võrra. Sellest hooilmata on prognoos, et Aafrika rahvaarv suureneb lähima 40 aasta jooksul 770 miljonilt inimeselt 1.75 miljardi inimeseni! Kas üldse on tulevikulahendusi?

ÜRO jätkusuutlikkuse komisjon avaldas 14. mail New Yorgis aruande ‘Keskkonna toidukriis’, mis lisaks probleemide väljatoomisele pakub ka reaalseid lahendusi.

1. Kasutamata ressursid

Veepuudus on Aafrika üks põhiprobleeme ning riskiaste järjest kasvab. Samas näitavad arvutused, et Aafrikas sajab vihma koguses, millest jätkuks 13 miljardile inimesele. Uus perspektiivne suund on vihmavee saagi kogumine ja varude loomine.

Senine välisabi on seisnenud peamiselt otseses toiduabis – selle asemel tuleks suurendada varustamist põllumajandustehnika, väetiste ja seemnetega, järgmises etapis aga luua jätkusuutlik ökoloogiline põllundus, kasutada kohalikke orgaanilisi väetisi. Samuti peaks toiduabi programm laiendama Etioopias juba proovitud väikelaenude ja väikekindlustuse skeeme.

Aafrika riigid võiksid edukalt kaubelda ka arenevatel süsihappegaasi kvooditurgudel ja fondides.

Puhta energia projektid (tuule-, hüdro- ja päikeseenergia kasutamine) on Aafrikas alles algusjärgus. Hetkel on arendamisel 100 uut projekti 20 erinevas riigis. Keenias luuakse Ida-Aafrika riftivööndisse mitmesaja megavatist geotermaalsel energial põhinevat elektrijaama, 2020. aastaks peaks koguvõimsus ulatuma 1300 MW-ni. Victoria järve ümbruses katsetatakse erinevaid kliimasõbralikke maaharimisviise, sealhulgas hinnatakse süsiniku sidumist mullakihti, mis oleks farmeritele täiendavaks sissetulekuallikaks.

2. Vajadus ökoloogilise revolutsiooni järele

Aafrikal ei ole valikut, majanduse ja põllumajanduse areng peab ületama Aasia saavutused – seda tingimustes, kus niisutuseks vajalikku vett pole nii lihtsalt saadaval kui Aasias, infrastruktuur on puudulik ning kliimamuutuste ja maa degradeerumise mõju tugevam. Aasia roheline revolutsioon põhines peamiselt väetistel ja Himaalaja liustikuvetel. Vihmavee ärakasutamine peab olema seotud süsteemidega, mis tagavad mulla viljakuse ning vähendavad kahjurite mõju.

Samuti on selgunud, et üle poole maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema – nii ebaefektiivne on inimese toiduahela korraldus. Ka Aafrika ranniku kalakasvatuste ning põllumajandustoodangu saagi varumise järgsed kaod ulatuvad 25-50%-ni.

Mullaerosioon üksinda põhjustab Aafrikas saagikuse langust 2-40%, keskmiselt 8%. Kliimamuutuste võimalik mõju loob veelgi suuremaid riske. Põuad on viimase 20 aasta jooksul põhjustanud Aafrika kariloomade huku 22-90% ulatuses, keskmiselt 40%. Maailma viljapõlde kahjustavad 9ooo putukaliiki, 50000 patogeeni ja 8000 umbrohuliiki.

Paljudes Aafrika piirkondades on väetiste kasutuseks vaid 1-2 kg/ha võrreldes kuni 100 kg/ha maailma teistes piirkondades, samas maksab väetis Aafrikas infrastruktuuri puudulikkuse ja maismaatranspordi suure kauguse tõttu kuni 7 korda rohkem. Lisaks teeb väetistekasutus farmerid väga haavatavaks maailmaturu naftahindadest.

Kui arengut Aafrika põllumajandussektoris ei toimu, on oodata toiduainete hindade tõusu 30-50% ning eriti haavatav on linnade elanikkond.

Aafrika põllumajandussektorisse on senini investeerinud vaid Hiina, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Jaapan, Malaisia ja India. Oluliseks seejuures on biokütuste tootmise arendamine.

Omaette võimaluseks on maaviljeluse viis, kus haritaval maal kasvatatakse segiläbi erinevaid vilju ja isegi puid (intercropping). Selline esmapilgul ebaefektiivne meetod on tegelikult Aafrika tingimustes vastupidavam ning jätkusuutlikum.

Aruanne

Aruanne “The Environmental Food Crisis: The environment’s role in averting future food crises” on kättesaadav veebisaitidelt http://www.unep.org või http://www.grida.no.

Tartu Ülikooli 22.05. energiaseminari videosalvestused

Tartu Ülikool käivitas seminaride sarja, mille käigus annavad ülikoolide teadlased ülevaate peamistest uurimistöödest ja trendidest nii Eesti ülikoolides kui kogu maailmas. Lisaks ettevõtjatele on oodatud ka otsusetegijad, konsultandid, teadlased, üliõpilased jne, kes on huvitatud kaasa mõtlema, kuidas teadustulemused praktikasse jõuavad.

Esimeseks valdkonnaks oli ENERGIA 22. mail 2009 – energia tootmine, muundamine, salvestamine ja säästmine.

Seminari salvestused on nüüd kättesaadavad aadressilt http://www.ut.ee/573560.

Soovitav on avamiseks kasutada Internet Explorerit.

Suur pilt: maavarade lõppemine, kliimapoliitika ja sellega seonduvad uued trendid ettevõtluses. TÜ ettevõtlussuhete juht Dr Erik Puura

Arengutest energia muundamises ja salvestamises Tartu Ülikoolis ja kogu maailmas. Professor Enn Lust

Ettekanne loob pildi, millal, missugused ja mis skaalas (kodulahendused, hoonestu jne) konkurentsivõimelised lahendused turule jõuavad ning mille kallal intensiivselt töötatakse.

Millised muutused peaks toimuma hoonete sektoris? Mõju suurele pildile. Dr Tõnu Mauring

Majade kütteks võiks kuluda ca 10 korda vähem energiat, see on kõige suurem realiseerimata potentsiaal
Hoonete ehitamise/renoveerimise tempo – millist mõju kogu energiavajaduse pildile võib pikas perspektiivis oodata?
Mida peaks seega praegu iga ehitatava ja renoveeritava hoone puhul arvestama?

Energiasäästu printsiipide kaasamine linnade ja uusasumite planeerimisse. Professor Rein Ahas

Geoloogia roll energeetika arengus maailmas. Emeriitprofessor Väino Puura

Kui palju ja missuguseid kütuseid on veel avastada? Mis toimub maailmas põlevkivide kasutuselevõtu vallas? Miks uute elektrijaamade rajamisel tuleb koheselt kaasata geoloogid?

Tuumaenergeetika võimalikud arengud Eestis – müüdid ja tegelikkus. Dr Enn Realo

Eesti meedias on kõlama jäänud palju ebakorrektset informatsiooni tuumaenergia kasutamise kohta. Ettekanne kummutab üldlevinud müüdid.

Viimaseid uudiseid tuumasünteesi arengutest. Dr Madis Kiisk


Jälle 2012: kas ’kollane meedia’ on vabandus libauudiste edastamisele?

Vestlesin täna Elu24 ajakirjanikuga, kes avaldas kirjutise
’Maailmalõpp saabub kolme aasta pärast?’ Kirjutis teatas, et teadlased soovitavad praeguse ülemaailmse majanduslanguse pärast muretsemise lõpetada ja elunaudingutele pühenduda. Uudisest sai kiirest portaali üks kõige loetumaid.

Kui küsisin, kes need teadlased on, sain vastuseks, et kirjutist ei maksa tõsiselt võtta, sest see on ju Elu24. Tõepoolest, veebisait www.thenewsvault.com, millelt artikkel olevat tõlgitud, reklaamib ennast tsenseerimata uudiste edastajana ning saab sissetuleku seksikohtingute ja alasti beibede reklaamide vahendamisest. Aga ’uudis’ teadlaste soovituste kohta on võetud kusagilt fanaatikute foorumist. Ükski teadlane ei ole väitnud, et 2012. aastal tekib globaalne katastroof, sealhulgas tsunamid, maavärisemine, viljaikaldus, haiguste levimine. Ning et infrastruktuurid ja linnad kaovad ning inimkond on oma algusajas – koopas elamise juures tagasi.

Ajakirjanik arvas, et võib-olla võiks sel juhul sõna ’teadlane’ jutumärkidesse panna ning ütles, et portaal on suunatud eelkõige noortele… Lisaksin: ja rumalatele? Saime kokkuleppele, et ega ikka ükski teadlane niimoodi öelnud pole küll.

Kui aga kellelgi tekkis huvi, miks see teema minu jaoks oluline tundub, siis võib lugeda varasemaid kirjutisi. Lihtsalt peagi näete, et paljud inimesed üle kogu maailma panevad tõepoolest enne 21.12.2012 käe oma elu kallale või lasevad teistel seda teha. Kas ka siin Eestis, sõltub meist endist ja kindlasti ka ajakirjandusest.

Olen teema kokku võtnud juba kolm korda, kirjutades

geoloogilisest ajast ja tõenäosusest

teadlaste arvamusest ja hirmu pealt teenivast ärist

fanaatikute postitustest.