Kui säästev on säästev?

Säästev areng, säästupirn… Mida rohkem ostad, seda rohkem säästad! Milles siis ikkagi seisneb säästmine ja mida või keda säästetakse? Sellised mõtted vaevavad enamikke inimesi. Mis siis ikkagi toimub?

Pidasin pealkirjas toodud teemal ettekande Tiit Kändleri poolt korraldatud teadus.ee suvekoolis Käsmus. Niivõrd meeldiv oli näha, kuidas isegi kümneaastased lapsed kuulasid laupäeva õhtul kell kümme tõsiseid ettekandeid energiast ja selle seostest igapäevase elu, teaduse ja kunstiga.

Teemast aga – mida rohkem teaduskirjandust uurisin, seda segasemaks pilt muutus. On selge, et puudub ühtne ja tunnustatud vaade ja arusaam, kuidas inimene ja loodus saaksid tasakaalus eksisteerida. Aga ka kõik valikud, mida me teeme, ei pruugi olla sugugi üheselt tõlgendatavad. Lihtsalt me ei suuda või ei taha kogu süsteemist korraga aru saada.

Üks meie ühiskonna paradoksidest on see, et kutsutakse üles energiat säästma, kõiki muid tooteid aga tarbima… Ometi iga toote tootmiseks vajame energiat!

Me räägime väga tõsiselt teemadel, kas paberkott on parem kui kilekott, kas pudeleid taaskasutada või toota uued, kas ja mida säästupirn ikkagi säästab… Sellistele küsimustele ei saa olema kunagi lihtsat ja ühtset vastust. Kui ühte kilekotti kasutada mitu kuud ning lõpuks kasutada seda prügikotina, siis võib kilekoti kasutamine olla õigustatum. Kuna igal tootjal on turunduslikul otstarbel erinevad pudelid, siis ei ole mõtet tagastada pudeleid tootjale – sorteerimise ja transpordi organiseerimine on liiga kallis. Säästupirn aga võib olla kehva kvaliteediga ning puruneda ja eritada elavhõbedat – ning säästust pole juttugi…

Kõik see aga on tegelikult pinnavirvendus… Inimene võib tunda end ‘rohelisena’, aga vastuolud on hoopis mujal…

Killustatud teadustöö võib viia väga ‘huvitavate’ tulemusteni. Analüüsime näiteks, kui palju emissioone põhjustab meie poolt toote vastu vahetatud rahaühik.

Nii saab 17 krooni eest saab osta 1 liitri bensiini, mis põledes oksüdeerub ning tekib 2.3 kg CO2, sellele lisandub 0.4 kg kaudselt tekkinud CO2 – kütuse ja transpordivahendite tootmisel. Seega kokku 2.7 kg ehk 160 grammi CO2 ühe kulutatud krooni eest.

Samas, kui 70 krooni eest saab osta kilo veiseliha, siis teaduskirjanduses toodud kalkulatsioonide põhjal põhjustab 1 kg veiseliha tootmine kasvuhoonegaase, mis on ekvivalentsed 36.4 kg CO2-ga – seega 520 grammi CO2 ühe kulutatud krooni eest ehk üle 3 korra rohkem kui bensiini ostes.

Seega, kui inimene ostab 4 liitri bensiini asemel kilo veiseliha, siis ta tegelikult põhjustab üle 3 korra rohkem kasvuhoonegaase! Lihtsalt bensiin on juba nii kallis.

Mis on järeldused? Mida kallimad on tooted, seda säästvam on eluviis? Kõige säästvam oleks palgapäeval raha põlema panna? Ja soov, et meil oleksid kõrgepalgalised töökohad, ei ole säästev – kui samas ei järgita muid printsiipe?

Väga huvitavate järeldusteni viib ökoloogilise jalajälje kontseptsioon – sest peamiste võimaluste hulka selle vähendamiseks kuuluvad liha mittesöömine, järelkasvust loobumine, autost loobumine, võimalikult vähe liikumine (kulutab vähem energiat). Ökoloogilise jalajälje kontseptsioon on eriti tugevas vastuolus rahvastiku arenguplaanidega – sest kalkulaatorit tõlgendades mida vähem on inimesi, seda parem…

Sisestasin oma andmed ökoloogilise jalajälje kalkulaatorisse ja sain, et kui kõik inimesed elaksid nagu mina, oleks vaja 2.7 planeet Maad. Loobusin täielikult sõitudest nii auto kui lennukiga, liha söömisest ja kolisin koos 7 inimesega elama 40 ruutmeetrile – ning sain, et sellisel juhul oleks vaja 1.5 planeet Maad. Hetkel ei ole Eestis eluviiside muutusega üldse võimalik tasakaalu saavutada – see tuleneb ilmselgelt meie põlevkivienergeetikast.

Aga kui vahetada põlevkivielekter tuumaelektri vastu, siis on ökoloogilised kalkulaatorid, mis ei muuda midagi – tuumaelektri kasutamise jalajälg võrdsustatakse fossiilsete kütuste kasutamisel saadava elektriga! Vaatamata sellele, et süsinikdioksiidi emissioonid on tuumajaama puhul kümneid kordi madalamad. Kuna võrdlema peab võrreldamatut – tuumajaamaga seonduvaid riske globaalsete kliimamuutuste riskidega, siis pole mõnede kalkulaatorite autorid osanud midagi paremat välja mõelda, kui mõjud võrdsustada. Samas Soomes peetakse keskkonnasõbralikumaks kütta elektriga kui fossiilsete kütustega – vaatamata soojuskadudele tuumajaamas.

Ei päästa maailma ka energia juhuslik tootmine, mis vajab reservvõimsusi, ega ka biokütused, mis globaalsel tasandil on juba kaasa toonud vihmametsade põletamise vabastamaks maad energiakultuuridele ning märgalade kuivendamise, samuti toiduainete hindade tõusu, seades näljaohtu paljud arengumaad.

Tegelikult meie kliimatingimustes ja püüeldes tehnoloogilise ühiskonna poole, mis tarvitab 120 korda rohkem energiat inimese kohta kui primitiivses ühiskonnas, on väga raske tasakaalu saavutada. Peamiseks meetodiks, mis tunduvalt energiatarvet vähendab, on energiatõhus ehitus. Aga ka muu süsteem peaks kaasa tulema – näiteks transpordisektori viimine tuuleenergia abil laetavate akude toitele.

Naljakas oli hiljutine õnne-uuring. Noored neiud on õnnelikud siis, kui saavad minna peole uute riietega. Siit edasi saab järeldada, et isad on õnnelikud siis, kui tütred on rõõmsad ja emad siis, kui isad on rahulikud. Vaid pojad on äraarvamatud, aga nendest saavad isad – juhul, kui nad ei suhtu liiga tõsiselt ökoloogilise jalajälje kalkulaatorisse.

Ka minule, kes ma sellistele vastuoludele lahendust otsisin, oskas teadus.ee suvekooli diskussioonipaneel lõpuks vaid anda soovituse vahetada kalkulaatorit.

Erinevalt paljudest piirkondadest maailmas on probleemid ja õnnetused Eestis peaaegu eranditult meie endi tekitatud – tulekahjud, autoõnnetused, keskkonnareostus. Samas võidelda ei tule mitte tagajärgede, vaid põhjuste ahelaga. Eesti dilemmaks on see, et meil on liiga palju valikuid – samas pole ükski valik ideaalne. Hiinas on samal ajal kolmnurgas energia, toit ja vesi väga tugevad probleemid nende kõigiga – lisaks keskkonnakatastroofide ohud ja reostusprobleemid. Selles tõlgenduses ei tule Hiina majanduskasvu mitte kadestada, vaid hiinlastele kaasa tunda, sest nende elukeskkond võib muutuda hoopis halvemaks.

Kokkuvõttes jõudsin järeldusele, et arvestades inimese arengutaset ja seni maailmas toimunut – poleks suuremat õnnetust Maa ökosüsteemidele, kui inimene võtaks kasutusele piiramatu ja imeodava energiaallika…

14 Vastust

  1. Samas, piiratud energia lõppemisel saaks energianäljastes riikides ja riikide vahel toimuma väga suured muudatused, kõik olemasolev lendaks uppi. …oh, saadaks ometi see termotuumareaktsioon positiivse kasuteguriga tööle, või siis, Soesoo räägitud geotermaalenergeetika jalad alla. Lõputud energiaallikad mõlemad, õnneks ilmselt mitte ka kuigi odavad.

  2. Miskipärast arvan, et mingil hetkel tekib meeletu tung muretseda endale elektriauto. Samas akude tehnoloogiad (mahtuvus, vastupidavus) peaksid ka veel tublisti arenema. Seega, kui muretseda elektriauto kohe või varsti, peab leppima ilmselt algelise versiooniga. Kui aga hiljem, tekib suur vajadus, mis võimaldab tootjatel hinna üles lüüa. Kas pole sarnane stsenaarium juba korra olnud? Igal juhul aga – kui selles valdkonnas oskusteavet ja tootmist arendada ning kogemusi omandada, siis pikemas perspektiivis mööda ei pane (kasvõi bensiiniautode ümberehitus, mis hetkel on väga kallis). Ja lootus, et miski energiaga seotu kunagi olulisel määral odavamaks muutub, on ja jääb tühjaks lootuseks…

  3. Mnjah, Jevons leidis oma poolteist sajandit tagasi, et (energiat) on võimatu säästa, rebound effect. Kõik, mida sa ei tarbi, tarbitakse sinu eest ja veel rohkem kui sina tarbiksid.

    a) millegi säästmine võib säästetava hinna alla tuua kui 1 hetk vähem tarbitakse = asjale tekib kohe rohkem ostjaid, ka need, kellele oli enne kallis, lendavad peale;

    b) kui säästuga kaasneb rahaline kokkuhoid, peaks selle raha hävitama, mitte tarbimisahelasse suunama, a noh, sel pole ka mõtet, sest trükipressid huugavad 24/7 ja varad ei kata enam ammu üleskeerutatud ringleva raha hulka.

    Hopless.

  4. Hea ette- ja sissekanne.

    Viimane lõik meenutab Jevonsi paradoksi jah.
    In economics, the Jevons paradox, sometimes called the Jevons effect, is the proposition that technological progress that increases the efficiency with which a resource is used tends to increase (rather than decrease) the rate of consumption of that resource.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Jevons_paradox

  5. Mõtekas on moodustada energia ühistud ja katustele asetada elektrituulikud ja päikesepaneelid,ning minimaalselt kasutada EE teenuseid.
    http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/

    Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta.

    Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta.

    Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta.

    1.Ehitage ise endile elektrituulikud ja päikesepaneelid sest siis saate elektri omast käest:
    http://www.scoraigwind.com
    http://www.instructables.com

    2.Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.
    Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
    http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm

    3.We do not want to be dependent on Russia or Saudi Arabia for our energy needs; we can supply our own.”
    http://www.cellenergy.ie/cie_news_indetail.php?id=18

    4.Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
    http://www.arileht.ee/artikkel/377069?lk_id=1111&sisu=27
    Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas on juba rajanud oma maakodu nii,
    et ei maksa monopolistist Eesti Energiale mitte sentigi.
    Teatrimees Jalakas on juba praegu jätnud oma suvekodu majandades
    Eesti Energia pika ninaga. Ta rajas viis aastat tagasi omaenese
    tarkusest tuule ja päikese jõul töötava elektrisüsteemi, mis
    varustab ligi 200-ruutmeetrise maja viit elanikku toimetulemiseks
    piisava hulga elektriga.

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html

  6. Lugupeetud elektritsaabtasuta.blogspot.com! Olete oma kommentaaride ja linkidega üle külvanud väga paljude veebimeedia väljaannete ja blogide kommentaariruumid. Äkki on Teil mõtet korraks järele mõelda, mida ikkagi tähendab ‘tasuta’? Te ju ei räägi millestki muust kui sellest, et on võimalus investeerida mingisse tehnoloogilisse lahendusse ning siis, kui selle tasuvusaeg lõpeb (st investeering on end tasa teeninud), on loodud süsteem kasumlik – nii kaua kui see peab vastu ja on konkurentsivõimeline. Lisaks hooldus- ja täienduskulud kaasnevad samuti alati, aga need ei pruugi olla eriti suured. Just niimoodi käituvadki ettevõtted – investeerivad uude tehnoloogiasse ja peale tasuvusperioodi lõppu (kui äriplaan vett peab) teenivad kasumit. Lisaks investeeritakse kasum sageli uutesse arendustesse või laiendatakse tootmist. Sõna ‘tasuta’ kasutamine aga on ebakohane. Teie ettepanekud lihtsalt kutsuvad inimest üles ettevõtlikkusele – selle asemel et olla suures võrgus, kus kasumi omandab suurtootja, rajada oma energiavarustus. Kindlasti on palju selliseid situatsioone, kus selline tegevus on põhjendatud – juhul kui on rahalisi vahendeid ja oskusi. Samas enamus inimesi seda tegema ei hakka – näiteks selle asemel, et raha ja aega kulutada elektriasjanduse õppimisele, ehitamisele, süsteemi ülalpidamisele jne, tehakse muud tööd ja makstakse sellele, kes elektrivarustust pakub. Kui Te ise hakkate oma süsteeme pakkuma, siis paratamatult kehastute ka ise ettevõtjaks, kes lihtsalt konkureerib suurettevõttega. Kui Te pakute oma oskusteavet ja abi tasuta või odavalt, siis kindlasti Teie arvamusega võidakse arvestada. Aga kusagilt peate ka ise saama vahendid, et internetis surfata ja kilokalorid, et elus püsida…

  7. Eks arvestagem välja millal hakkab jooksma elekter tasuta:
    Korraliku generaatori materjalikulu on umbes 1500 krooni, ja tööriistad selle tegemiseks maksavad alla 2000 krooni.
    http://punamust.org/forum/viewtopic.php?f=3&t=1457&start=0
    Mitme kuu arve on 1500 krooni?

  8. to elektrit saab tasuta. et siis tuulevaikse ilmaga istud pimedas? korraliku iga ilmaga elektrit tootva süsteemi paneb kokku kahjuks palju surema rahaga, mille tasuvusperiood ilma insenerihariduseta tavakodanikule ületab selle süsteemi ekspluatatsiooniperioodi.

  9. 1. võimalikult vähe liikumine (kulutab vähem energiat) – kui kasutad isiklikku energiat taimetoidu baasil?
    2. sest kalkulaatorit tõlgendades mida vähem on inimesi, seda parem… – aga nii ongi ju kas see ei ole ilmselge?🙂
    3. lõppjärelduse loogikast ei saa ma kuidagi aru?

  10. Üleüldse on mul tehnika/tehnoloogia inimestele küsimus: miks ei ole väljatöötatud standardseid minielektrituulik -energia akumuleerimis lahendusi erinevatele võimsustele
    Näiteks:
    Võimsus x W: tuulik – generaator erinevad (taaskasutatavad) el. mootorid – akud (näidised) – muundurid/teisendid e. muud vajalikud vidinad

  11. 1) Probleem on selles, et on sotsiaalne vastuolu – kõik tunnetavad, et mida rohkem eestlasi, seda parem (sic!) ja tegelikult Eesti asustus on nii hõre (karmides Põhjamaa tingimustes), et meie küll olulises vastuolus keskkonnaga ei ole – kui jätta kõrvale põlevkivi põletamine… Küsimuseks on, mida kalkulaator ikkagi ütleb?
    2) Mis puudutab energia akumuleerimist, siis näitlikustamiseks piisab, kui panna sõrmed seinakontakti ja siis autoaku klemmidele. Meie energiasalvestamise tehnoloogiad on mahu mõttes lapsekingades. Nagu juba kirjutasin, kogu maailma akudest piisab 10 minutiks maailma elektrivarustuseks!
    3) Lõppjäreldus: odav ja piiramatu energiaallikas kasvataks inimpopulatsiooni näiteks100 miljoni inimeseni (seda juhul, kui üks rahvus või riik ei hakkaks oma sellealaseid teadmisi sõjaliselt teiste vastu realiseerima) – mõlemal juhul kaasneks ökokatastroof…

  12. Lihatootmisega kaasnevatest kasvuhoonegaasidest olin ma ka enne kuulnud, aga suhtusin sellesse juttu kui taimetoitlaste demagoogilisse propagandasse. Selle väite kohtamine siin tekitas aga minus küsimuse, et kas ma olen millestki valesti aru saanud? Kui välja arvata põllumajanduses ja transpordis kasutatav nafta, siis lihalooma kasvamisel vabanevad veeaur, CO2 ja metaan on peaaegu et loomulikud süsinikuringe osad (http://et.wikipedia.org/wiki/Süsinikuringe). Loomakasvatus saab vabastada neid gaase ainult nii palju, kui palju neid eelneva taimekasvatusega on seotud. Samahästi võiks siis rääkida ka puudega ahju kütmisest ja metsa all mädanevatest puudest kui kasvuhoonegaaside põhjustajast (CO2, veeaur jne). Tuleks ikka eristada süsinikuringes toimivaid tasakaalulisi protsesse ringevälisest inimtegevusest, muidu on loodus ise kõige suurem looduse reostaja.

  13. Jah, lihatootmise poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulgale viidatakse ka teaduskirjanduses. Veisekarjade pidamine inimese jaoks liha saamiseks pole kalkulatsioonide tegijatel osa loomulikust süsinikuringest. Tekkiv metaan on kalkulatsioonides kümneid kordi tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas, see viib metaani emissioonid CO2 ekvivalentideks ümber arvestatuna kõrgeks. 20 aastaks arvutatuna on kasutatud koefitsienti 72, 100 aastaks arvutatuna aga 25. Seetõttu pole korrektne väide, et taimed eelnevalt selle CO2 eemaldasid. Metaani keskmine viibeaeg atmosfääris on erinevate allikate kohaselt 7-15 aastat.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: