Tugevate maavärinate sagedus ei ole kasvanud

Kui aastal 2008 toimus Hiinas maavärin, oli kuulda reageeringuid – kättemaks! Sellele järgnes maavärin Islandil – tulevad Eestile lähemale! Maavärinad Haiitis, Tshiilis ja Mehhikos – kindlasti USA salarelv HAARP! Maavärinaid toimub üha sagedamini! Kõik sellised reageeringud tunduvad loomulikena, aga tegelikkuses ei geoloogiateadmised ega statistika mingit sisu selliste väljamõeldiste taga ei näita.

Mis siis ikkagi toimub?

Tegelikkuses on hoopis ajakirjanduse huvi maavärinate kajastamise vastu oluliselt tõusnud. Näiteks Postimehe veebiversioonis ilmus 2001. aastal 14 uudist erinevatest maavärinatest, samas kui inimohvritega maavärinaid toimus 16, aastal 2007 aga käsitleti 37 maavärina toimumist, samas kui inimohvritega maavärinaid oli 19. Aastal 2009 oli aga juba 55 uudist erinevatest maavärinatest, samal ajal kui inimohvritega maavärinaid oli jällegi 19. Lisaks oli iga tugevama ja inimohvritega maavärina kohta lausa mitmeid uudiseid.

Miks meedia ka inimohvriteta maavärinaid üha sagedamini uudisteks vorbib, on küsimus juba ajakirjanikele. Maavärinad aga täidavad oma iga-aastast ‘plaani’, järgnevas USGS poolt koostatud tabelis on andmed 7. aprilli 2010 seisuga.


Kuidas aga teha nii, et katastroofidele ja lihtsalt maavõnkumistele lisaks jõuaks meieni rohkem maailma teiste piirkondade kultuuri ja rõõmsaid sündmusi? Või teeb meie turvatunde kõigutamine uudisest just uudise? Igal juhul koht mõtisklemiseks.

Käesolevat aastat jääb ilmestama Haiiti maavärin ja kolme õnnetu asjaolu kokkulangemine. Maavärin ise ei olnud tugev, vaid 7 magnituudi. Aga et selle fookus asus maapinna lähedal, epitsenter sisuliselt Port-au-Prince’i eeslinnas ja Haiiti ehitusstandardid olematud, oli ohvrite arv väga suur. Lisaks tabelit vaadates on näha, et aastal 2007 oli koguni 4 maavärinat magnituudiga 8.0 ja rohkem. Seega ei ole kindlasti mitte välistatud, et Maad raputab veel sel aastal üks või mitu väga tugevat maavärinat.

Olen oma blogis maavärinaid ka varem kajastanud, soovitan lugeda, kes pole veel seda teinud.

Kas maavärinate inimohvrite arv suureneb ajas?

Haiiti maavärina põhjused ja tagajärjed

Eesti maavärinariskid on olematud

Islandi maavärin: võrrelge seismiliste riskide kaardiga

Maavärin Hiinas ei olnud üleloomulike jõudude kättemaks

2 Vastust

  1. Ei taha siin esitatud väidetele üldse vastu vaielda, aga võrdlus element ei ole minu arvates küll eriti hästi valitud. See, et aastal 2001 ilmus PMonline´s maavärinate kohta vähem uudised kui eelmisel aastal, ei näita kuidagi, et ajakirjanduse huvi antud teema kohta oleks suurenenud.
    Ma küll ei kontrollinud, aga olen üsnagi veendunud, et kümnendi alguses töötas Postimehe online väljaandes tunduvalt vähem rhavast, kui seal praegu töötab. Pealegi oli tol ajal vähem onlinelehe huvilisi. Seega oli ka uudiseid aasta jooksul oluliselt vähem kui praegu.

  2. Ühest küljest nagu nõus, et töötas vähem inimesi – teisest küljest aga, mis teeb uudisest uudise? Miks on meil vaja rõhutada ilma inimohvriteta ja kahjustusteta maavärinaid näiteks Türgis või Kreekas ning jätta välja toomata näiteks 4 hukkunuga autoõnnetused sealsamas? Maavärinate artiklid on ilmselt klikatavad isegi siis, kui purustusi ja inimohvreid pole. Mingit muud põhjust nii sagedastele uudistele ma tuua ei oska. Kui tuua välja iga maavärin magnituudiga > 6.0, siis oleks 160 uudist aastas. Lisaks meie piirkonnas leiavad käsitlemist isegi magnituud 4-5 maavärinad, mida toimub maailmas iga päev paarkümmend tükki. Eksootiline, mis muud. Maavärinate uudised äratavad kindlasti muus uudistevoos tähelepanu ja nii tekibki mulje, nagu nende arv ajas suureneks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: