NASA astrobioloog David Morrison on saanud sadu küsimusi erinevate looduskatastroofide kohta, mis internetimaterjalide väitel aastal 2012 ees seisavad. Sealhulgas on mitmeid pöördumisi noortelt, kes nutavad, kaaluvad enesetappu ja viimases hädas otsivad abi. Lõpuks ei pidanud Morrison vastu ja tegi avaliku pöördumise, et lihtsate sõnadega ja mitu korda üle korrates kõik ’puust ja punaseks teha’. Avaldan pöördumise tõlke eesti keelde. Kui Youtube’is otsida ’the truth about 2012’, toob otsing esile sadu klippe, mis kõik kinnitavad ees seisvaid katastroofilisi sündmusi. Kuna Morrisoni pöördumine on seal hulgas kui hüüdja hääl kõrbes, toon selle siin spetsiaalselt välja.
Tere, minu nimi on David Morrison, olen kosmoseteadlane NASA teaduskeskusest. Viimase kahe aastat jooksul olen vastanud avalikkuse sadadele küsimustele ohtude kohta, mis peaksid Maad ähvardama aastal 2012. Ja nüüd tahan ma kasutada võimalust teiega otse rääkida.
Maa ei ole aastal 2012 ohus. Kõik viimsepäeva jutud internetis on suur pettus, mida levitavad inimesed, kes püüavad raha teenida. Nii et ärge muretsege. Lubage mul rääkida mõnedest konkreetsetest asjadest. On olnud palju jutte planeedist X või Nibirust, mis peaks olema hiiglaslik planeet, mis detsembris 2012 põrkub Maaga kokku või vähemalt tuleb Maale väga lähedale. Fakt on aga see, et Nibirut ei ole lihtsalt olemas.
Jättes kõrvale veidrad kohad, kust ideed Nibiru kohta teieni tulevad, ainuke mis te peaksite tegema on pöörduda astronoomide poole. Kui planeet X või Nibiru siseneks Päikesesüsteemi, siis peaksid astronoomid olema seda jälginud juba viimase 10 aasta jooksul. Üle kogu maailma, nii amatöörid kui professionaalid. Ja praegu peaks see olema nähtav palja silmaga. Seda pole. See on farss. Pole vaja muretseda mingi objekti pärast, mis tuleb ja põrkub Maaga ning kahjustab meid.
Samuti on muretsetud nn galaktika joondumise pärast. Kuna igal aastal detsembris on Päike Maalt vaadatuna ligikaudselt galaktika keskpunkti suunal. See juhtub igal aastal, see ei tähenda õigupoolest mitte midagi, ja aasta 2012 pole millegi poolest eriline. Kui te ei muretsenud 2009. aasta detsembri pärast, siis ei pea te ka muretsema 2012. aasta detsembri pärast. Joondumine võib tunduda mõnedele hirmutavana, tegelikult aga pole joondumised teadlaste jaoks olulised. Kui planeedid joonduvad või Päike joondub, ei teki mingeid erilisi jõudusid. See on omamoodi kummaline nähtus, aga mitte midagi tõeliselt teaduslikult huvipakkuvat.
Samuti on olnud muretsemist Maa pooluste vahetumise kohta. Keegi ei oska eriti hästi seletada, kuidas see võiks toimuda, ja kui te räägite Maa geograafilistest poolustest, siis need vahetuda ei saa. Pole kunagi vahetunud ega vahetu. Mõned inimesed aga tunnevad muret magnetpooluste võimaliku vahetumise üle. Magnetilise põhjapooluse ja lõunapooluse vahetumine leiab aset üks kord keskmiselt iga mõnesaja tuhande aasta jooksul. Kuid pole põhjust arvata, et see juhtub aastal 2012, ja tegelikult puuduvad tõendid, et see tooks meile mingit kahju isegi siis, kui see toimuks. Mõned inimesed seostavad seda päikesetormide ideega. Jah, Päikese aktiivsus on maksimaalne iga 11 aasta järel ning maksimum võib kahjustada orbiidil paiknevaid satelliite. Ja me võime näha põhjavalgust ja virmalisi, aga tõeline kahju on väga väike. Ning järgmist Päikese maksimumi ei ole ennustatud mitte detsembriks 2012, vaid kevadeks 2013, lisaks on prognoositud, et see saab olema palju väiksem kui tavaliselt.
Veel kord, kogu jutt 2012-st on pettus. Võltsing. Pole midagi, mille üle peaksite muretsema. Ma saan küsimusi paljudelt inimestelt, kes on tõeliselt hirmul, isegi mõnedelt noortelt, kes ütlevad et nad kaaluvad enesetappu. See on tõesti kurb. Ja minu jutu mõte on lihtsalt selgitada, et probleemi pole olemas. Ja kõik see suur hulk materjale, mida näete internetist ja Youtube’ist ning kus inimesed väidavad, et meid ootavad ees hirmsad ohud ja inimkonna väljasuremine, on valed. Ärge muretsege 2012. aasta üle ning nautige aastat 2013, kui ta käes on.
Filed under: Katastroofid, Keskkond, Rahvusvaheline, Teooriad |
[…] puudutab aastat 2012, siis soovitan lugeda näiteks minu varasemat blogikirjutist ja vaadata ära ka sellega seondatud videoklipp, kus NASA astrobioloog David Morrison põhjalikult […]
ma ei tea aga kui seda filmi nägin siis kyll usuks aga kyllap see mees r22gib tõtt niiet usun pigem teda kui filmi. olen sele mehe poolt et maailmalõppu EI TULEGI!!!(vähemalt inimestele mitte:))
peaks lugema rohkem rahvusvahelisi lehti sest eesti teadeanded aastast 2012 onjama ……
kes vähegi oskavad enda ymber vaadata teavad mis toimub…kuid mitte uskuda on ka hea seda parem endale….
aga kysimus miks linnud,kalad,loomad surevad teadmatul põhjusel…miks iga paaripäevajärel on kuskil mõni maavärin ? miks tekivad rängad orkaanid ja yleujutused?
Lp sina,
ükski indikaator ei näita, et praegu toimuvad geoloogilised protsessid (maavärinad, üleujutused, orkaanid) oleksid oluliselt sagedasemad ja intensiivsemad kui minevikus. Inimesi on planeedile Maa lihtsalt palju juurde tulnud. Ja inimene on ise põhjustanud ka lindude, loomade ja kalade suremist. Peamine oht inimesele on inimene ise, mitte loodus või maavälised mõjud.
Üldiselt olen ma hr. Morrisoniga nõus.
AGA
1) me ei tea, millal me mõne asteroidiga pihta saame – päris tõsiselt. Piisavalt tihti avastatakse pisikesi senitundmatuid asteroidikesi, mis kihutavad Maa ja Kuu vahelt läbi. Asteroidide suurustel/massidel on oma jaotus – pisikesi asteroide on palju rohkem kui suuri. Tegelikult üsna tervele mõistusele hoomatav tähelepanek 🙂 Paljude pisikeste meile tundmatute kohta leidub Maale lähedasel orbiidil kindlasti ka mõni veidi suurem (ca kilomeetri-poole suurune), mida me veel ei ole avastanud. Selleks, et me ei “elaks pimeduses”, on astronoomid viimase ca 10 aasta jooksul aktiivselt otsinud just neidsamu maalähedasi asteroide (Google: NEO). Suur osa suurematest on üles leitud, kuid mitte kõik. Kuna nad asuvad pea alati meie ja Päikese suhtes selliselt, et paistavad heledas koidu- või ehataevas, siis on neid ka suhteliselt raske avastada. Pisemad asteroidid avastatakse enamasti möödalennu ajal… või siis, kui nad Maa atmosfääri sisenevad.
2) Maa ajaloos on olnud piisavalt juhtumeid, kus meid on tabanud tõsised päikese”tormid”. Kuna need inimesele/elusloodusele otsest mõju ei avalda, saab neist teada erakordselt tugevate ja väga madalatel laiuskraadidel nähtavate virmaliste kaudu. Aga ka hävinevate elektriseadmete (nt. ülekandeliinid, elektrijaamad) või satelliitide kaudu. Viimase kahe sajandi jooksul on vähemalt kaks korda, mil Maa on saanud n.ö. täistabamuse, üks neist on tuntud kui “Carrington event”, teine toimus 20. sajandi teisel poolel, põhjustades nt. Põhja-Ameerikas elektrijaamades arvestatavat pahandust.
Inimesi selline sündmus ei tapa ega ka kahjusta, kuid tänapäevasele mannetule “tsiviliseeritud” inimloomale eluks sobiva tehiskeskkonna võib päris efektiivselt ära hävitada (kust te saate toitu, kui elate Lasnamäel ja Eestis ei ole 2 nädalat mitte kusagil elektrit?). Selles mõttes ei ole viimati esitatud NASA hoiatus sugugi näpust välja imetud. Jah, Päike läheb aktiivsemaks. Ei, me (st. mina kui astronoom) ei tea, kui aktiivseks. Jah, tõenäosus “täistabamuseks” on alati olemas. Jah, aktiivse Päikese puhul on suure võimsusega Päikese”tormiga” otsetabamuse saamise TÕENÄOSUS suurem. Ei, sellist sündmust ei saa täpselt ette ennustada.
Aga “sina”-le: Jaapanis väriseb maapind iga päev…