Kas maavärinate inimohvrite arv suureneb ajas?

Perioodil 1900-2010 on maailmas 1300 inimohvritega maavärina tagajärjel hukkunud umbes 2.33 miljonit inimest. Täpset arvu on võimatu määrata, näiteks 1976. aastal Hiinas toimunud Tangshani maavärina hukkunute arvuks arvestati lõpuks 243000, kuigi Hiina valitsus teatas eelnevalt 655000 hukkunust. Kümne või enama hukkunuga maavärinaid on samal perioodil toimunud 564 ehk keskmiselt 5 aastas. Kokkuvõtvalt on perioodil 2001-2010 hukkunuid 770000 ehk 33% perioodist 1900-2010. Samas aastal 1900 elas maailmas 1.7 miljardit inimest, praegu aga ligi 7 miljardit ehk üle 4 korra rohkem.

Tähelepanuväärne on siiski, et periood 1991-2000 oli maavärinate inimohvrite poolest väga palju rahulikum, hukkunute arv oli alla 45000, sellele eelneval kümnendil (1981-1990) oli hukkunute arv 103000. Kui suvaliselt valida mingi teine kümnend vahemikust 1900-2010, kus hukkunuid oli mitmetes maavärinates väga palju, siis oleks see 1920-1929, kui hukkunuid oli 480000 (maailma elanike arvule ümber arvestades proportsionaalselt rohkem). Seega võib väita, et kümnend 2001-2010 on kujunenud ohvriterohkeks – seitsmes maavärinas epitsentritega vastavalt India 2001, Iraan 2003, Indoneesia 2004 (tsunami maavärina tagajärjel, ohvrid paljudes riikides), Pakistan 2005, Indoneesia 2006, Hiina 2008 ja Haiti 2010 on hukkunud 760000 inimest. Nii et viimast kümnendit iseloomustab mitmete tugevate maavärinate toimumine suure inimasustusega piirkonna lähistel või 2004. aastal vallandades sadu tuhandeid ohvreid põhjustava tsunami.

Üldse teadaolevat maavärinate ajalugu arvestades aga ei tohi loomulikult unustada 23. jaanuari 1556, kus Shaanxi maavärinas Hiinas oli hukkunuid arvatavalt üle 830000 (ja siis elas maailmas umbes 450 miljonit inimest).

Märgatav on ka ajakirjanduse huvi suurenemine maavärinate vastu – kajastamist leiab üha rohkem maavärinaid, kus ohvreid pole. Näiteks Postimehes ilmus 2001. aastal 14 uudist erinevatest maavärinatest, samas kui inimohvritega maavärinaid toimus 16, aastal 2007 aga käsitleti 37 maavärina toimumist, samas kui inimohvritega maavärinaid oli 11.

Summeerisin järgnevale diagrammile maavärinates hukkunute arvud aastakümnete kaupa.

Samas, normaliseerides need andmed Maa inimeste arvu suhtes on järgmisel joonisel kujutatud hukkunute arv kümnendil ühe miljoni inimese kohta.

Sellise võrdluse tulemusena ei ole olulist põhjust väita, nagu oleks maavärinate mõju inimohvrite seisukohalt ka viimasel aastakümnel olnud anomaalselt suur. Pigem näitab ajalugu ja praktika, et eriti arengumaades ei ole suudetud teha olulisi järeldusi minevikusündmuste taustal.

Lisada jääb, et 100 hukkunut miljoni inimese kohta kümne aasta jooksul on samas suurusjärgus kui näiteks Eestis inimohvrite arv liiklusõnnetuste tagajärjel miljoni inimese kohta ühe aasta jooksul.