Küsimus kerkis üles energiafoorumis.
Olen lugenud teadusartikleid, kus on võrreldud ühekordset ja taaskasutatavat klaastaarat. Hinnatud on summaarset keskkonnamõju ning analüüsi tulemuseks on, et olulist vahet pole. Taaskasutatava taara kokkukogumise ja eriti pesemise süsteem on samuti oluliste keskkonnamõjudega.
Iga ettevõte püüab turundust muuta efektiivsemaks ka pakendiga, nii on ka klaastaaraga – vaadake poodides, kui palju on erinevaid pudeleid ja kujutage ette süsteemi keerukust, kus iga eriline tühi pudel peaks jõudma täpselt sama tootjani. Kui erinevad tootjad kasutaksid sama taarat, siis oleks taara kindlasti keskkonnasõbralikumalt taaskasutatav.
Seda ma ei teagi, kuidas hetkel Eestis on – kas, kui palju ja missugustele tootjatele klaaspudelid tagasi lähevad ja taaskasutatakse. Lisaks näiteks kui klaaspudelis on surnud hiir, saab selle ju küll tagasi antud, aga seda sealt välja saada on keeruline. Ühes suures tehases täidavad kaasaegsed tootmisliinid pudeleid nii kiiresti (mitu pudelit sekundis näiteks), et ei suuda ette kujutada süsteemi, mis suudab sama kiiresti tagastatud taarat pesta ja puhtust kontrollida. Aga võib-olla eksin. Oleks hea, kui keegi teadja kommenteeriks.
Sisetunne ütleb, et summa summarum väga olulist vahet tänapäeval ei ole, missuguses pakendis mingi toode on. Ehk hoopis olulisem võib olla, kas toode on kohalik või transporditud väga kaugelt – see loob vägagi suure erinevuse. Arvan, et kui mingi teadusuuring leiab olulise erinevuse pakendite energiakulu ja keskkonnamõjude vahel, siis ikka jäetakse mingi faktor arvestamata – nagu selle klaastaara taaskasutuse näite puhul.
Hea sõber töötas paar aastat tagasi A. Le Coq õlletehases. Sealt selgus ka huvitav tõsiasi (väidetavalt), et teatud tüüpi klaastaara, nagu näiteks Speciali pudel, millel on põhja sees nö “avaja” ei ole juba alguses määratud taaskasutatud saama. Seda nimelt asjaolu tõttu, et tehasel puudus mehhanism, millega edukalt kontrollida selle pudelipõhja korrasolekut – järelikult kõik sellised eri tüüpi pudelid lihtsalt purustati.