Äripäeva poolne idee toetada Ottomar Ladva arengut Igor Rõtovi heategevusliku simultaaniga oli nii hea, et osaluskihk tekkis kohe, kui juhuslikult Äripäevas ilmunud kuulutust nägin. Et aga ma ise loobusin aktiivsest malest 30 aastat tagasi – 10 aastat varem kui Igor, siis oli sooviks 20 osaleja hulgas mitte kaotada esimesena.
Kui Jüri Randviir 1974. aasta kevadel Tallinna 7. Keskkooli 4b klassile rääkis võimalusest malekoolis käia, haarasin võimalusest kohe kinni. Parimate tulemuste hulka jäid Tallinna noortekoondise koosseisus I koht Shiauliai ja II koht Vilniuse turniiril, Eesti pioneeride võistkondlik meistritiitel 37. Keskkooli koondisega (mäletan, et mängisin kõikjal II lauda) ning viik Mihhail Bronshteini vastu simultaanis. Samas ilmselt tundsin, et ma pole malemängus hüperandekas ning – ütleme ausalt – positsioonimängu mängida meeldis rohkem kui avanguid õppida… Tagantjärele tarkusena oli ka mängutaktika kartlik, tavaliselt ootasin vastase viga või tegin lihtsamaid kombinatsioone. Karjäär tipneski II järguga, I järgust jäi paar korda pool punkti puudu…
Simultaanile minnes mõtlesin, et seekord teen kõike teistmoodi kui nooruses. Otsustasin kindlalt vangerdada teisele tiivale ja rünnata, rünnata… Ning – täiesti uskumatult – rünnak õnnestus. Ütleme nii, et mitte päris pime kana leidis tera.
Ütlemata jäi veel see, et eelmisel ööl kella 3-ni internetis Skandinaavia avangut harjutasin… Simultaani andes valis Igor riskide vältimiseks teatud passiivsuse, käies a3, h3 ja Oe2. Kartsin vasturünnakut, mida ei tulnudki… Igor ütles, et tegin ise endale elu raskeks, et c5 ei käinud. Ju siis nii oli, kuigi mulle tundus, et ta oleks saanud lipuga ja ratsuga paar tuld anda ja lihtsalt ei osanud nii palju ette mõelda…
Igal juhul lahe oli, mängu ennast võib näha SIIT.
Filed under: Eesti, Eluviis, Muud huvitavat |
Keskkonnaabi 
Lisa kommentaar