Kas piim on vilets vesi?

Selline küsimus tekiks inimesel, kes siseneks toidukauplusse ning poleks midagi kuulnud sellest, kuidas turumajandus kõik paika paneb ning kõige tähtsam maailmas on see, missuguse hinnaga tarbija oma toote kätte saab. Sest see ei saa ju olla võimalik, et pudelisse pandud vesi maksab kordades rohkem kui piim. Ja jääbki hindu vaadates mulje, et piim on vedelik, mis oma sisult ja kvaliteedilt jääb alla puhtale veele ning praegused konfliktid tootmisahelas on tingitud sellest, et lehmade karjatamine ja lüpsmine on vägagi ebaefektiivne meetod sellise viletsa vee tootmiseks.

Aga tegelikult?

Professor Selma Teesalu kirjutise kohaselt  – kes piima ei joo, riskib oma tervisega ning kui piim tõepoolest ei maitse, tuleks see asendada kohupiima, juustu, jogurtiga. Lehmapiima koostis oleneb mõnevõrra lehma tõust, söötmisest, aastaajast jm, kuid igal juhul on see väärtuslik valgu-, mineraalainete ja vitamiinide allikas.

Lehmapiim sisaldab 3,3 – 3,6% valku, mille koostisse kuulub kuni 19 aminohapet. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Saksamaal tuntakse lihtsat reeglit: pool liitrit piima ja 50 g juustu või kohupiima katab peaaegu kogu päevase loomse valgu vajaduse. Piim ja piimatooted on läbi aegade olnud ka kõige odavamad loomse valgu allikad ning tõenäoliselt on nad seda ka praegu.

Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi. Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile, südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud.

Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C.

Mõnedele inimestele piim ei sobi – neil on laktoosi intolerants ehk hüpolaktaasia. Hüpolaktaasia on üsna levinud ainevahetushäire, mis avaldub selles, et rõõsa piima joomise järel võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus.  Hüpolaktaasia puhul talutakse enamasti hästi hapendatud piimatooteid – hapupiima, hapukoort, keefiri, jogurtit, kohupiima ja juustu.

Piim on valitud hinnasõja tooteks just seetõttu, et enamus inimesi seda ostab – meelitades kunstlikult madala hinnaga õnnestub maha müüa ka kõike muud, sealhulgas vett piimast mitmeid kordi kallima liitrihinnaga. Paraku on sellisel kampaanial otsene mõju piimatootjatele. Euroopa piimasõdade senine praktika näitab, et kuigi kauplusteketid väidavad end ise sellise reklaamkampaania kinni maksvat, järgneb hinnasurve kogu tootmisahelale ikkagi ning tegelikkuses nii väärtusliku vedeliku tootjatel on õigus olla nördinud selliste trikitamiste peale.

Üks vastus

  1. Mina pean end suureks piimasõbraks aga kas see kõrgpastoriseeritud ja üüber-töödeldud lurr, mis ei hapne vaid roiskub, on ikka see piim, millest siin kirjutatakse? Kas selles olluses, mida meil kaubandusvõrgus piima pähe müüakse on need kasulikud omadused veel säilinud?
    Tänan selgituse eest.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: