Kuidas Pitot’ toru rike võib viia lennuõnnetuseni

Sõltumata sellest, kas Atlandi ookeanist leitakse üles Air France’i lennuki Airbus A330 must kast ning kas selle uurimine võimaldab täpselt tuvastada katastroofi põhjusi või mitte, on selge, et Pitot’ torude rike võib lennukatastroofini tõepoolest viia – ajaloost on sellised juhtumid teada.

Kui lennuk muudab kõrgust või kiirust, siis atmosfääri rõhk temale muutub. Pitot’ toru mõõdab neid muutusi, andes infot lennuki õhkkiiruse, kõrguse ja kõrguse muutuse kiiruse kohta. Meetodi rõhu muutuste kaudu määrata vedeliku või gaasi voolu kiirust mõtles prantsuse insener Henri Pitot välja juba 300 aastat tagasi, süsteemi täiustas prantsuse teadlane Henry Darcy XIX sajandi keskel. Süsteemi üks ots – Pitot’ toru – asub õhuvoolus ja teine ots õhuvooluta kohas. Torust saadakse löökrõhk, teisest otsast aga staatiline rõhk. Süsteemil on ka soojendaja, mille eesmärk on toru jäätumise vältimine. Soojendaja rike või ebaefektiivsus võib kaasa tuua süsteemi jäätumise ning kontrollsüsteemidele edastatakse valeinfo. Teada on ka juhtum, kus peale lennuki hoodust unustati Pitot’ torudelt eemaldada kaitseteibid.

10. oktoobril 1997 kukkus Uruguais alla Austral Lineas Aereas lennu 2553 Douglas DC-9, kõik 74 reisijat ja meeskond hukkusid. Must kast salvestas lennuki väga madala kiiruse ja pilootide katse kiirust tõsta, tegelikkuses aga jäätus Pitot’ toru pilvi läbides ning süsteem andis kiiruse kohta valeinfot. Lennuk lendas juba lubatust kiiremini, kuid pilootide arvates oli kiirus ikkagi liiga madal ning laskuti madalamale, mis tõi kaasa ühe tiiva konstruktsiooni purunemise (pildil SLATS) ning lennuk kaotas juhitavuse. Madalamale laskumisel salvestati kiiruse kasvuks 3 sekundi jooksul 300 km/h-st 800 km/h-ni, mida saab seletada vaid Pitot’ toru ülessulamisega. Allakukkumise hetkel arvutati kiiruseks 1200 km/h ning lennuk põhjustas 70 m läbimõõduga ja 10 m sügavuse kraatri tekke.

444px-Wing_slat_600pix

Pitot’ toru jäätumine põhjustas ka 1995. aastal USA-Saksamaa Rockwell-Messerschmitt-Bölkow-Blohmi (MBB) eksperimenaalhävitaja X-31 allakukkumise.

X31-95Aerial

Kas Pitot’ torude üheaegne rike (Airbus 330-l on neid 3) võis olla ka AF447 katastroofi põhjuseks või üheks põhjuseks õnnetuseni viinud probleemide ahelas, peab selgitama uurimine.

Samas Air France’i kommentaari kohaselt olid nad Airbusi juba alates maist 2008 korduvalt teavitanud juhtumitest, kus Pitot’ torude jäätumine oli põhjustanud kiirusenäitude vigu. Mõned kuud enne õnnetust andis Airbus soovituse torud välja vahetada uue mudeli vastu ning aprillis 2009 Airbus A330 ja A340 torude väljavahetamine ka algas, kuid ookeani kukkunud lennukini polnud veel jõutud. The Telegraph teatas 6. juunil, et tootja soovitusi ei järgitud õigeaegselt. Hetkeks on jõutud asendada enamik süsteeme sama tüüpi lennukitel.

AF447 katastroofi põhjalik ja pidevalt täienev ülevaade koos piltide, kaardite ja skeemidega on kättesaadav The Aviation Heraldi veebilehelt.

3 Vastust

  1. Huvitav, miks lennukites ei kasutata kiiruse määramiseks GPS-e?

  2. Lennuki juhtimise puhul pole tähtis mitte kiirus, vaid õhkkiirus – st kui kiiresti liigub lennuk ümbritseva õhu suhtes. Väga tugevad päri- ja vastutuuled moodustavad olulise komponendi lennuki (Maa suhtes) kiiruse ja õhkkiiruse vahel. Kuidas mõõta tuule kiirust 10 km kõrgusel Atlandi ookeani kohal? Pitot’ toru arvestab välja just õhkkiiruse ning kui torud töötavad, pole mingit probleemi. Küsimuseks jääb, kas peaks olema teine alternatiivne kasvõi ligikaudne meetod. Lisalugemiseks
    http://www.smartplanet.com/technology/blog/thinking-tech/faulty-pitot-tubes-probably-would-have-made-doomed-a330-fly-too-fast/321/

  3. Briti ajaloolase Martin Middlebrooki raamatus “The Battle of Hamburg” (Hamburgi pommitamine 1943. a suvel) on mainitud, kuidas üks 27.7.1943 West Wickhami lennuväljalt Briti 2. suurrünnakule (milles tekkis seninägematu tuletorm ja hukkus ligikaudu 40 000 inimest) startinud Stirling jooksis rikkis kiirusnäidiku pärast rajalt välja ning põhjust otsides leiti, et Pitot’ toru oli ummistanud ämblik – ning selle üpris neutraalse ja emotsioonitu raamatu autor küsib retooriliselt, mitu inimelu see ämblik päästis.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: