Kuidas ökoeluviis võib inimesed hulluks ajada

Missugustele järeldustele võiks jõuda noorpaar, kes soovib kogu oma elu elada keskkonnasõbralikult? New Scientist leiab, et suurima ja parima mõjuga on mitte saada lapsi, kui põrgulikult see ka ei kõlaks. Arvutuslik ökoeluviis viib järeldustele, mis põrmustavad meie mõistes täisväärtusliku elu. Ja nii ongi – mistahes mudeleid me ka ei kasutaks, loodusele oleks parim, kui inimesi üldse ei oleks.

Üks lihtsamaid mooduseid, mida eluviisi hindamisel kasutatakse, on arvutada kõik oma tegevused ümber kasvuhoonegaasi emissioonidesse. Küte, valgustus, transport, toit, riided, meelelahutus, ravimid jne – kõige kasutamine on seotud kasvuhoonegaaside tekkega. Et päästa maailm, selgitatakse inimestele, et midagi on vaja teha. Mida igaüks teha saab – on elada keskkonnasõbralikult, nn ökoeluviisil. Aga kui teemasse üha rohkem süveneda, siis võib ka täielikult hulluda.

Keskmise eurooplase elu 75 aasta jooksul tekitab 900 tonni CO2 emissioone, ameeriklase ja austraallase elu aga 1500 tonni. Me võime erinevate võtetega vähendada emissioone kümnete protsentide võrra, aga elu karmides Põhjamaa tingimustes, kus on pime ja külm, nõuab oma osa. Seega, mida vähem inimesi Põhjamaades elab, seda parem keskkonnale. Võimalus on ka kolida näiteks Aafrikasse. Et selliste mõtetega mitte end vaevata, tuleb vastu võtta esimene mööndus:

1. Igal Eestis sündinud inimesel on õigus elada omal maal ning ökoloogilised mudelid ei tohi lähtuda rahvaarvust. Laste saamine on õige ja vajalik.

Aga me teame, kuivõrd vähe elab Eestis inimesi võrreldes Hiina ja Indiaga, ning Indias rahvaarv endiselt meeletult kasvab. Just rahvaarvu jätkuv kasv on üks kasvuhoonegaaside emissioonide kasvu põhiallikatest. Kui me teeme selle möönduse Eesti kohta, siis me ei saa rahvaarvu piiramist nõuda ka hindudelt. Või peaks sõlmima Kyoto lepingu stiilis rahvaarvu piiramise rahvusvahelise lepingu? Juurdekasv arengumaades on endiselt nii kiire, et lähima 100 aasta jooksul paratamatult selliste mõteteni jõutakse.

Edasi. Mistahes kokkuhoid, mida üks perekond saavutada suudab, võib saada põrmustatud pikemate reiside poolt. Üks edasi-tagasi Austraalia reis Eestist aastas toodab sama palju kasvuhoonegaase kui ühe elumaja aastane kütmine ja valgustus. Maailmas ei ole veel ökoloogiliselt puhtaid kaugsõiduvahendeid, eriti suurte veekogude ületamiseks. Kas see tähendab, et niikaua, kui neid veel ei ole, ei tohiks me veekogude taha reisida? Inimese täisväärtusliku elu juurde aga kuulub vajadus võimaluse korral külastada kaugeid maid. Paljud inimesed suisa peavad seda oma töökohustuste tõttu tegema, näiteks üks tubli ökoloogiliselt mõtlev keskkonnaametnik võib oma tööreisidega aasta jooksul põhjustada emissioone viis korda rohkem kui üks rahulik kodus istuv perekond. Kuidas see ametnik saaks oma tööd teha nii, et ta ökomurest kantuna hulluks ei läheks? Järelikult peaksime me vastu võtma teise möönduse:

2. Igal inimesel on õigus võimaluse ja vajaduse korral külastada kaugeid maid ning ökoloogilised mudelid ei tohiks tekitada inimesele paha tunnet, kui ta seda ka teeb.

Siiski, kuna väga paljudel inimestel maailmas see paha tunnet tekitab, siis maailmas on juba välja mõeldud süsteemid, kuidas seda vähendada. Nimelt saadab inimene ise vabatahtlikult raha fondidele, mis lubavad seda kasutada alternatiivenergeetika projektideks ning samas mahus, kui reisimise peale kulus, emissioone kokku hoida. Kas need fondid ka tegelikult oma lubatud eesmärgid täita suudavad, on omaette küsimus.

Kolmandaks. Palju on räägitud sellest, kas näiteks kehakaal mõjutab kasvuhoonegaaside emissiooni. Tüsedad inimesed söövad rohkem ja nende transportimiseks kulub rohkem energiat. Paraku näitavad mudelid, et olulisem on hoopis keskmine eluiga – mida kauem inimene elab, seda kauem ta emissioone tekitab, ning inimesed, kes ei ole ülekaalus, elavad tavaliselt kauem. Kogu meie rahva eesmärgiks on elada täisväärtuslikku elu võimalikult kaua, Eesti inimeste eluiga on üks lühimaid Euroopas. Järelikult tuleb vastu võtta kolmas mööndus:

3. Igal inimesel on õigus elada võimalikult kaua ning ökoloogilised mudelid ei tohi arvestada inimese eluiga kui suurenenud emissioonide põhjustajat.

Üks suuremaid kasvuhoonegaaside põhjustajaid on ka meie pealtnäha mõttetu vajadus kõikvõimalike meelelahutuste järele, mis on meil Põhjamaal alati seotud energia raiskamisega. Ökoloogilisem oleks vaikselt kodus istuda. Seoses sellega on vajalik neljas mööndus:

4. Igal inimesel on õigus ja vajadus stressi maandamiseks meelt lahutada ning ökoloogilised mudelid ei tohi sellist vajadust naeruvääristada.

Alles nüüd, kui need neli suuremat mööndust on paigas, on meil ehk hingerahu hakata pirne vahetama, kodumaist toitu sööma, rohkem jalgrattaga sõitma, tuulegeneraatoreid püsti panema ja muid keskkonna jaoks kasulikke tegevusi välja mõtlema. Näiteks pähe tuupima, et nn säästupirni peaks selle eluea säästmise nimel põlema jätma, kui lahkute ruumist vähemaks kui 15 minutiks.

Või mis teie arvate, kas need mööndused on vajalikud? Sest ka meie hulgas on palju inimesi, kes arvavad, et emissioonide ja globaalse soojenemise teema on täielik jama, sest on kindlaid andmeid, et Maa hoopis jaheneb. Emissioonikaubandus aga on juba alanud ning sellest saab üha tähtsam majandusharu, mille üheks komponendiks on meie kui tarbijate sisetunne kõige selle suhtes. Ning kui veel nüüd üks suurem vulkaan peaks purskama, siis võib atmosfääri paiskuda rohkem kasvuhoonegaase kui inimene üldse tekitada suudab. Loomulikult võib sellise purske tagajärjel vulkaaniline tuhk ka atmosfääri ülakihtidesse paigale jääda ning tulemuseks on paarikraadine globaalse temperatuuri langus. Igal juhul kõik kliimamudelid ja ökoloogilise eluviisi mudelid on sel juhul pea peale pööratud.

15 Vastust

  1. Mina selle laste saamise puhul ei oleks nii selge piirangutes.

    Hiina poliitika on ennast selgelt òigustanud ja rahvastiku kasv on Hiinas tugevalt aeglustunud. Sama aeglustumist vòib nàha Bangladeshi puhul, eriti drastiliselt. Rahvaarvu piiramatu suurenemine tàhendab ju ka seda, et eluks vajalikud ressursid, nàiteks maapind, vàhenevad. Bangladeshis on seda ka praegu tugevalt tunda, mis saab, kui fyysiliselt ruum hakkab otsa saama. Suhteliselt kole. Seega: syndivuse piiramine vòib teatud juhtudel olla vajalik ja òigustatud. Pòhimòtteliselt vòiks teha rahvusvahelise lepingu syndidepiiramispoliitika kohta làhtuvalt elanikkonna tihedusest – kui see on mingist kokkulepitud arvust suurem, siis vòtab riik tarvitusele teatud poliitikad.

    Laste saamine on hea ja vajalik, aga mitte piiramatus hulgas. Kellelgi ei tohi keelata lapsi saada, aga yhiskond vòib kehtestada piirangu laste arvu suhtes.

    Yldiselt, kui vaadata demograafide ennustusi, siis tundub, et kòige kasvavam piirkond on hoopis Aafrika, mujal teatud poliitikad nàitavad juba aeglustamistrendi. Ah jaa, lisaks on selline nàhtus ka, et kui naistele rasedusvastased vahendid kàttesaadavaks teha, siis enam kòrge iibe juurde tagasipòòrdumist ei ole🙂 Seeg peab lapse saamine olema vaba valik, mitte sunnitud tegevus.

  2. Küsimus on, kelle suhtes Hiina poliitika on ennast õigustanud. Meie suhtes siin Eestis? Keskkonna suhtes? Hiina ühelapse-poliitikas toob lubamatu ‘lisalapse’ saamine kaasa rahatrahvi, töökohal jäetakse ilma lisasoodustustest. Samas hiinlased, kes on koju tagasi pöördunud teistest riikidest, saavad teise lapse saamise loa. Vanemad, kes siiski on seda poliitikat rikkunud, peavad lisaks iga-aastasele trahvile ise kinni maksma mõlema lapse koolitus- ja tervishoiukulud. Soodustusi on loodud ka mõnedele rahvusvähemusgruppidele. Sellise poliitika tulemusena on Hiinas hetkel 300-400 miljonit inimest vähem kui oleks ilma selle poliitikata, aga kas selline peabki olema elu? Sellega kaasneb korruptsioon, pealesunnitud steriliseerimine, pealesunnitud abordid, räägitakse ka vastsündinute otsesest tapmisest. On informatsiooni, kuidas 8.5 kuud rasedatel naistel sunniti peale abort soolalahuse süstiga. Vastsündinute suguline koostis (poiss:tüdruk) on kasvanud 117:100-le, kui varem oli 103:100 – 107:100, selle otseseks põhjuseks peetakse samuti ühelapse-poliitikat. Vanemad annavad ka ära sündinud tüdrukuid nii legaalselt kui illegaalselt lapsendamiseks. Nii et veel kord, see, et mingi poliitika on ennast kogu maailma, meie ja keskkonna suhtes õigustanud, on seotud samal ajal hoopis teisel tasandil inimõigustega. Kas me siis võime öelda, et Hiina ühelapsepoliitika ongi see ökoeluviis, millest ka teised võiksid õppust võtta?

  3. New Scientist ja see kunstipärane seose loomine lastetusega on pesueht demagoogia. Tõsikyll, meistritasemel häma.

  4. rahvaARV otseselt ju elukeskkonda uppi ei ajaks kui kõik see rahvas globaalses mastaabis nii meeletult ei tarbiks mõttetut, ei lendaks ega sõidaks, ei reostaks ja elaks kenasti kooskõlas loodusvöötmega, kus ta tegutseb, mitte ei hellitaks ennast puht mugavusest.

  5. Täiesti nõus, aga kust jookseb demagoogia ja õigustatud valikute piir? Erinevate inimeste jaoks on see väga erinev. Ka Eestis ei ole sellist kokkuleppelist piiri.

  6. Hiina poliitika on loomulikult ennast òigustanud Hiina suhtes ja Bangladeshi poliitika Bangladeshi suhtes. S.t rahvaarvu on vòimalik piirata ja see toob kaasa elanikkonna arvu vàhenemise. Muide, Hiina yhelapse poliitika kehtib umbes 30% elanikkonna kohta (nàiteks inimesed, kes ise on ainsad lapsed, on sellest vabastatud, samuti sòltub kòik ka piirkonnast, kus sa elad jne).

    Probleeme seal loomulikult on (kultuuriliselt poisslaste eelistamine jne) – seepàrast ma pidasingi oluliseks ròhutada, et inimestel on vabadus lapsi saada (pealesunnitud steriliseerimine ei tohi mingil juhul olla vòimalik), aga need ei ole paratamatud probleemid, need on tehnilised (kuidas vàltida korruptsiooni).

    Aga rahvaarv vòib ka yhel hetkel elukeskkonna uppi ajada. Teatud ressursid on siiski piiratud – maa elamiseks nàiteks. Inimene vajab fyysiliselt ruumi liikumiseks ja elamiseks nàiteks. Dhaka all-linnas on kòndimisekski vàga vàhe ruumi, elamiseks samuti. Kuigi inimesed tarbivad vàga vàhe, sest paljuks seal ei jàtku (inimesi on liiga palju). Sama asja, vàhemdrastiliselt, nàen ma Itaalias ka, kus elukeskkonda (loodus, kultuurivààrtused) systemaatiliselt hàvitatakse, sest tuleb ehitada maju elamiseks (rààkimata prygiprobleemist, aga sellele on teisi lahendusi). Bangladeshi vàikekylades olid muide ka inimesed teadlikud sellest, et “meid on liiga palju” ja pidasid òigeks, et lapsi peab olema vàhem. Teatud hetkel vòib Malthuse mòni argument ringiga jàlle asjakohaseks muutuda. Laste arvu piiramine vòib kole mòte tunduda, aga nàlg on kah kole asi, rààkimata sellest, kui puhast òhku hingata pole.

    Seega, ma arvan, et pòhimòtteliselt on laste arvu piiramise poliitika òigustatud ja òkoeluviis, millest vòiks òppust vòtta. Loomulikult ei tohi see olla “kirssidega kòigile” tyypi asi, vaid just dynaamiline reeglite kompleks, mis on seotud rahvastikutiheduse ja rahvaarvu kasvuga. Loomulikult peab selle juurde kàima rasedusvastaste vahendite kàttesaadavus, meditsiinisysteem, mis hoiab àra laste/imikute varase suremuse, lubatud ja kontrollitud abordid (ja vòitlus pòrandaaluste abortide suhtes).

    Kokkuleppelise piiri teeb òiglaseks kokkulepe ja kui asjaolud muutuvad, saab seda muuta. Tasuks India, Bangladeshi, Hiina ja Jeemeni nàitel vaadata, kui palju inimesi yhele maalapile inimvààrselt mahub ja sealt siis mingit kokkulepet hakata arutama.

  7. Ma lisaksin juurde, et see kasvuhoonegaasi probleem ei ole meil ainuke ja vist mitte ka kõige suurem.
    Vahest olulisem on keskkonnasaaste, mis määrab ära meie eluea, selle kvaliteedi, meie arukuse.
    Üks näide, millega see nädalavahetus tegelen, loodan ka midagi blogisse panna, on dioksiinid ja PCB-d. Neist viimastest räägitakse vähem ja need praegu armastatakse dioksiinidega ühte patta panna. Kuid Iiri lihas, ka Belgia tibudes olid tegijad just need PCB-d.
    Ja PCB_dega muuseas sai maha seesama Monsanto, (vähemalt Ameerikas produtseeris PCB-sid just see keemiakompanii), kes oma uusi ambitsioonei ilmutab GMO-de vallas.
    Mul on laual uurimus, kus mõõdeti platsenta PCB-de sisaldust. Tulemus 1 ppb (üks osa miljardist, üks nanogramm grammis) VÄHENDAB järeltulija IQ-d keskmiselt 3 palli.
    Korralik uuring oli, mõõdeti laste 9 aastaseks saamisel neid asju ja lisaks sellele on samalaadseid uuringuid ees mitmeid. Suure Järvistu kalakesed on sellised, mida last saada tahtev naisel ei tasu tarvitada.
    Milliseid toksikoloogilis pomme veel ilmneb, ilmnema hakkab, näitab aeg. Senini, kogu 20 sajand, on inimkond neid probleeme ignoreerinud, incl. teadlased.
    Inimkonnal puudub arukas riskianalüüsi strateegia, eriti kehtib see uute tehnoloogiate kohta.
    Aga mis kliimasse puutub, siis jutt sellest, et kliima ei soojenegi, küll mingit rutiinset kriitikat välja ei kannata, seda kõlbabki vaid siin eestis propageerida, meie inimesed
    võtavad selle rõõmusõnumi heal meelel vastu ja ostavad oma maastureid edasi…

  8. Mina, energeetiknuna, söandan esindada seda seltskonda, kes on veendunud kliimamuutuste ja inimetegevuse seostamatuses. Ehk siis, keskendudes tähelepanu mitteväärivale CO2 emissioonidele, ei tohiks me nt CO2-e veeldades vms rumalusi tehes fossiilsete kütuste tarbimist ja keskkonda ka tegelikult kahjustavaid heitmed suurendada.

    Kompleksest nähtusest mingi marginaalse parameetri välja kiskumine ja vaid sellele keskendudes teeme me pigem kahju kui kasu. On keskkonnavaenulik toota biodiislit, kui selle tootmiseks kulub enamvähem sama palju tavadiislit + tootmiseks, lailivedamiseks jne tehtavad lisakulutused. Ja nii on ka nende teiste CO2 vähendamiste meetmetega.

    Et mitte pikalt heietada, oleks tore, kui me unustaks CO2 emissioonid ja keskenduks olulisele, sellele, et nafta lõpeb, et paljud toorained lõpevad varsti, inimtegevuse tagajärjel satub looduslik mitmekesisus üha suurema surve alla, keskkonda satub üha rohkem kõikvõimalikke kemikaale, medikamente jne kraami. …aga keskenduda CO2-le, mille aastastes emissioonides on inimetegevusel 1..2 % osakaal, mida on amtosfäris 0,038%, mis on 270 korda vähemefektiivne kasvuhoonegaas kui veeaur, ja mida on omakorda kümneid ja kümneid kordi veeaurust vähem. Vulkaanipursetest õhkupaisatavatest CO2 kogustest rääkimata.

    Kahju on nii sellest 180 miljardist $-st, mis CO2-hullus aastas maksma läheb ja ajast, mida me mitteolulisele tähelepanu pöörates raiskame.

  9. Nii see ongi, Eestis on rohkesti neid, kes usuvad teaduslikke tõendeid, mida muuhulgas IPCC kliimamuutuste inimtekkelisuse kohta on esitanud, ning ka neid, kes toetavad nende tõendite vaidlustajaid. Kuid siin kommenteerinud Sekeldaja ja Urmas on ühel meelel selles, et sõltumata kliimamuutuste iseloomust (niikuinii kõik kogu aeg muutub) ja tegelikest põhjustest on praegu maailmas toimuvad aktsioonid süsihappegaasi emissioonide piiramiseks teiste probleemide kõrval tugevasti üledimensioneeritud. Dioksiiniprobleemi huvilistel soovitan tutvuda, missugune hulk dioksiine on Soome lahte kandnud Kymijoki, rääkimata kogustest selle jõe põhjasetetes. Muuhulgas on uurimata, kas ja kui palju dioksiine võiks vabastada gaasitrassi ehitus. Kütuste lõppemine ja biokütuste tootmise tagajärjel tekkiv näljahäda on näited kahest globaaltasandi probleemist, mis maailma tugevasti muudavad. Oleks vaja tegelda suure pildiga, mitte ühe probleemi kampaaniaviisilise lahendamisega samal ajal teisi probleeme mitte tähele pannes või isegi suurendades.

  10. Oled selles seltskonnas, kes kliimamuutuste inimtekkelist loomust ei poolda, erand, selles mõttes, et kliimasoojenemise teooria vastased sageli tahavad edasi panna kõikidel rinnetel samamoodi, nagu varemgi (kuni nafta, kivisöe j.m.s. võiduka lõpuni).
    Kliimamuutus siiski on ka tegija, kuid inimkond saab soojemas kliimas üldiselt hakkama, selles mõttes on minu positsioonid sarnased. Aga inimkond ei saa hakkama näiteks kõrgenenud dioksiinidatasemega, näiteks mehed ei saa. Sevesos toimunud katastroof kinnitas järgmist tulemit: vanuses 1-9 aastat selle üleelanud poisid osutusid 25% ulatuses vähemviljakateks, kui kontrollgrupp.
    1930 -ndatel sündinud meestega enam tänapäeva mehi võrrelda ei saagi, nende viljakusarvud tuleb kahega jagada, et saada tänapäevane tulem. Ja see, kujutage ette, ei ole teadvustatud probleem isegi mitte androloogidele.
    (need arstihärrad, kuhu noored mehed üha sagedamini peavad pöörduma, kui titet ei tule).
    On lootust, et keskkonda kontrollides õnnestub dioksiinisaastet vähendada ja vähemalt selle parameetri osas olukord natuke paraneb. Need uuringud, mis kinnitavad, et meestel läheb ka paremini, aga veel puuduvad. Aga on ju karjakaupa muid saastajaid. Kasvõi Hg, elavhõbe. CO2 -ga sünkroonselt paiskub atmosfääri ohtlikus koguses elavhõbedaure, mis on bioakumuleeruv. See tähendab, et tühised kontsentratsioonid keskkonnas lõpevad toiduahela tipus väga kõrgete kontsentratsioonidega. See aga sisaldub säästupirnides, s.t. me ei säästa, vaid pigem ohustame keskkonda. Ma ei tea, vahest päästavad LED-id olukorda, kuid nende toksikoloogilist profiili lihtsalt ei teata.
    Plastmassidest ei julge rääkidagi ,siin alles algab pihta tuvastamine, mida need juba täna on meie tervisega teinud.
    Bisfenool A kohta on uuringud, mis tuvastavad seose diabeediga, esialgu rottidel. Kuid enamasti see tähendab ka sama asja inimestele. …
    ja ega lõppu sellele reale ei paista tulevat, nagu vonneguti romaanis, ja nii edasi ja nii edasi.
    Kui mingi aine saastab keskkonda, me saame mõõta ja hinnata mõjusid ja tõenäoliselt loodus ja meie kohaneme, jäävad ellu paremate detoksifikatsioonimehhanismidega isendid.
    Seevastu millise ruleti ähvardab Maal lahti päästa GEENISAASTE, ei oska keegi ennustada. Üks “väike” tulem juba paistab – mesilindude väljasuremine on juba päris reaalne. Põhjus: Monsanto aretatud Bt toksilised (ühe bakteri toksiin) mais, soja etc… Peale kahjurite tapab see ka mesilinde. Kui palju, me ei tea. Kui väga palju, tähendab see väga paljudele õistaimedele surmaotsust. Mis see ökoelule tähendab, võiks igaüks edasi mõelda.
    See kõik kordub ei tea mitmendas versioonis juba 100 aastat järjest. Algul öeldakse, pole üldse probleem (Plii ühe näitena). Siis tehakse tohutu hulga tubakateadust (Plii näitena), kus näidatkse, kui tore ja ohutu kõik on ja umbes 2 põlvkonda hiljem hakatakse saastet kokku arvama.
    Näiteks Plii mõjutusi ajuelule isegi meil, Eestis, isegi juba uuritakse. Aga neid ruletimängijaid on lõputult, ma ei lõpetanud siin sugugi loetelu.
    Meie vaprad keemikud on inimkonda õnnistanud umbes 80000 uusühendiga 20. sajandil ja tött öelda on absoluutselt võimatugi teha mingisuguseidki riskinalaüüse korralikult. Kuna me oleme elus, saab väita, et enamik neid ühendeid kohe ei tapa. Kuid sellega meie teadmiste horisont ka lõpeb, või peaaegu lõpeb.

  11. Ma arvan, et ei ole vajalikud, me oleme liiga kaugel, punased ohutuled on vallutanud armatuuri.
    Oleks auto, tõmbaks tee äärde, vaataks, mis värk … aga planeediga seda ei tee ja inerts teeb oma töö ära.

    Tarbigem end majanduskriisist välja, nagu majandustargad praegu kisavad… ja surgem siis mõrvatud planeedi ja viimaste ressursside pärast sõdides.

    Kui just mõni vulkaan või asteroid kogu lõbu ära ei riku või fossiilkütuste defitsiit head sõjapidamist tuksi ei keera või kliima väga järsku muutust ei tee, nii et igasugune põllumajandamine pea peale pöördub.

    Lihtne tõde, et planeedil on maad ca 2ha per kärss ütleb mulle seda, et me oleme olelusvõitluses, eriti kui üks osa on võtnud omale õiguse sellest kordi suurem ökoloogiline jalajälg tekitada.
    Lisaks kõigile muudele tippudele võiks küsida, kas peak population mitte kätte jõudma ei hakka ning kuidas ja millal allamäge kelk tuleb.

  12. Üldiselt vihkan igasuguseid edetabeleid, kes juhib emissioonide ja kes radioaktiivsuse poolest.. Nende eesmärgiks on külvata kas õnnetunnet või paanikat, seega maiuspala meedia jaoks, sest sisulistest ülevaadetest pole ‘keskmine uudiste tarbija’ absoluutselt huvitatud. Siiski – brittide firma Maplecroft tegi ülevaate, missugune oleks erinevate riikide riski suurus, kui globaalse soojenemise prognoosid peaks tõeks saama. Siin on kõige kindlustatumad ja haavatavamad.
    Least Vulnerable: Canada, Ireland, Norway, Denmark, Sweden, Finland, New Zealand, France, Uruguay, Switzerland, USA, United Kingdom, Japan, Iceland, Luxembourg, Germany, Austria, Hungary, Estonia, Australia.
    Most Vulnerable: Comoros, Somalia, Burundi, Yemen, Niger, Eritrea, Afghanistan, Ethiopia, Chad, Rwanda, Haiti, Pakistan, Sudan, Kenya, Uganda, Djibouti, Nepal, Burkina Faso, Mali, Mauritania.

  13. Selle jutu peale ei saa ma kuidagi jätta panemata seda linki siia: Vabatahtlik Väljasuremise Liikumine. On olemas neid, kes õnneks küll seda peale ei suru, kuid kes on otsustanud, et inimene siin maakeral ei ole vajalik! Mina sain liikumisest liiga hilja teada, lapsed on mul juba kodus kasvamas🙂

    Ja siin on viimases Discover ajakirjas ilmunud artikkel, mis paneb tõsiselt mõtlema, milliste probleemidega me üsna varsti silmitsi võime seista – näljahäda! Ja näljased inimesed ei ole mitte väga sõbralikud!

  14. On veel hullemaid ideid kui see väljasuremise liikumine. Viidatud artiklis New Scientist küsis ju küsimuse: “Mis on üks tegu, millega saaks inimene olla keskkonnale kõige kasulikum?” ja vastas ise: mitte paljuneda. Samas üks kommentaatoritest vastas: suremine. Kuid oli veel üks kommentaator, kes trumpas ka eelmise üle: tuleb keegi ära tappa… Mitmed kommentaatorid väljendasid oma solvumist New Scientisti sellise lähenemise vastu. Ka mina olen seda meelt, et Eesti kontekstis jõuaksime absurdsuseni. Samas juba varasemas kommentaaris kirjeldatud Hiina näide näitab, et maailmas on hetkel 300-400 miljonit inimest vähem võrreldes olukorraga, kui Hiina poleks oma ühelapse-poliitikat kehtestanud, ja see on umbes 5% maailma rahvastikust!

  15. Erik, sellepàrast ma rààgingi inimeste tihedusest maa-ala kohta. Eestil arvatavasti ei ole niipea veel vaja yhelapsepoliitikat kehtestada (see kehtestub muidugi vàikestviisi ise ja vabatahtlikult, aga see on teine jutt).

    See ei tàhenda vàljasuremist, vaid jàlgimist, et vàhemalt teoreetiliselt igal syndinud inimesel oleks vòimalik inimvààrset elu elada… Kysimus ei ole mitte (ainult) selles, kas olulisem on “keskkond” vòi “inimkond” vaid ka selles, milline inimkond. Minu arvates on ilmne, et yksteise tapmist vòiks vàltida ja yks vòimalus on siis ise enda arvukust piirata (sest naturaalsete piirajatega vòitlemisel oleme kyllalt edukad).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: