Veebiajakirjandus hävitab meie emakeelt

Veebiajakirjanduses vohab ülim lohakus. Seda tingimustes, kus osa lohakusvigu on võimalik kõrvaldada automaatse keelekorrektuuri käigus. Mitte kunagi varem pole keelekorrektuur olnud nii lihtne ja mitte kunagi varem pole olnud niivõrd suurt lohakust.

Tundub, et toimetajatel lihtsalt pole aega oma kirjutisi üle lugeda. Just on arvutiekraanil Postimees ja selle põhiuudis. Odav Rootsi kroon paneb sealt autot ostma. Teksti lugedes jääb arusaamatuks, kes see siga ikkagi on ja miks just sellelt loomalt tuleb see auto osta. Seesama Postimees tituleeris mind täna hommikul ehnoloogiainstituudi direktoriks. Saatsin päevatoimetajale palve, et vähemalt instituudi nimi ära parandataks ja ei leiutataks uut teadusharu – ehnoloogiat. Asjata. Naerda loomulikult saab, aga see on naer läbi pisarate. Emakeel on tõsises ohus, sest näiteid on väga palju. Veel üks näide, suur pealkiri: ARENGUD UKRAI-VENEMAA GAASITÜLIS. Lihtsalt paar tähte ära ununenud…

picture1

Mul on meeles emakeeleõpetaja näited oma keskkoolipäevilt.

Tuli vihma ja kaks madrust.

Õuest kostus hirnumist: see oli isa, kes heinakoormaga koju jõudis.

Kui päike tõusis, läks ta Jägala jõkke ja ujus pool tundi.

Et Postimehele mitte liiga teha, heitsin korra pilgu Õhtulehele. Poole minutiga oli esimene viga leitud.

Perekond Sõnajalad veedavad suurema osa vabasta ajast stuudios.

Lisaks uudis: Bushide kass suri maha.

Eesti Päevalehega läks aega 3 minutit.

AS Emori raadiopäevikuuringu andmeil oli 2008. aastal suurima kuulajaskonnaga Vikerraadio, mida kuulas iga nädal kesmiselt 340 000 inimest.

Kaks viga ühes lauses!

Mäletan selliseid harjutusi algklasside töövihikutest – tuli üles leida vead ja need parandada. Nüüd pole meil enam töövihikuid vaja, sest on olemas veebiajakirjandus. Kas niiviisi jääbki või võtavad ajakirjanikud ja toimetajad mingisugusegi vastutuse emakeele säilimise eest?

Panin ka endale selle kirjutise kommentaaris soovitatud kontrollsüsteemi peale. Töötab hästi. Kui näpuviga tekib, ilmub automaatselt punane joon lohakusveaga sõnale alla. Tänud soovituse eest!


2 Vastust

  1. Võeh, ma kohe installeerisin oma firefoxile spelleri selle jutu peale:

    https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/4195

  2. Veebimeedia ongi emakeele surm. Peamine põhjus kiirustamisel on lihtsalt infohulk, mis toimetajatel päeva jooksul tuleb läbi seedida. Arvutiekraanil paratamatult ei näe kõike.
    Aga pealkirjade sisu osas, mis seal salata, võtab teinekord naerust väänlema küll.
    Kui 3-4 portaali kajastavad sama teemat, siis paratamatult üritavad nad pealkirjas eristumisega üksteist üle trumbata. Sealt need röögatused tulevadki.
    Enesetapja tappis, koolitunnistus koputas südametunnistusele, müüja müüs, põlvevalu valmistas peavalu ja nii edasi.
    Klikiajastu on. Elagu emakeel, emakeel on surnud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: