Infoajastu (mõttetud?) valikud: 170 ajakirja Selveri riiulil

Täna peale tööd veetsin pool tundi Selveri ajakirjade riiuli juures ning otsisin-uurisin keskkonna- ja teadusajakirju. Kogu selle aja jooksul, mil kauplus külastajatest tulvil, eemaldas üks teksatagis noormees TV nädalakava ja punase jakiga keskealine naisterahvas pistis korvi Ristiku ristsõnad. Üks inimene (=mina) uuris keskkonna- ja teadusajakirju, spetsiaalsele riiulile pandud Liis Lassi keegi isegi ei vaadanud (=peale minu, kes ülevaadet tegi). Kokku oli riiulitel 170 erinevat ajakirja, kusjuures keskkonna- ja teadusajakirjade leidmiseks tuli kükakile laskuda ja sorteerida vähem nähtavaid riiuleid.

Kui taasvabaduse algaastail piiluti National Geographicut aukartustärava, kuid rahaliselt mittelubava pilguga, siis nüüd kehtib nii Eesti kui välismaa ajakirjade puhul lihtne loogika: 0.5 krooni – 1 kroon lehekülje eest, kusjuures suur osa lehekülgedest on lausreklaam. Horisont ja Tarkade Klubi olid juba tuttavad, seevastu tõlkeajakirjale Geo ning loodusfotode ajakirjale Lofo jäi pilk peale esmakordselt. Venekeelne Nauka i Zhizn maksis koguni 125 krooni, eksklusiivne lõbu.

Rootslased nimetavad ajakirjade sirvimist enne ostmist isegi varguseks, aga minu arvates peaks teadma, mida ostan. Olen välja töötanud enda jaoks nii palju veebiallikaid keskkonna-alasteks uudisteks, et ei pidanud kulutuse tegemist otstarbekaks – ka Eesti ajakirjadest on suur osa tõlkeartiklid, lisaks anname ju ise välja Novaatorit Äripäev-online’i raames, mis jälgib kõiki peamiseid teadusuudiste portaale ja kanaleid.

Kohutavalt huvitav oleks teada saada, kui palju ajakirjade tiraazhidest ikkagi ostjateni jõuab. Kindlasti antakse reklaamide tellijatele trükiarv. Igal juhul Selveris nähtu küll optimismiks põhjust ei anna. Arvestades internetist kättesaadavat infot ja keeleoskust ei pidanud ma vajalikuks kulutust ajakirjadesse teha ning kardan, et minusuguseid võib olla päris palju…

20 Vastust

  1. Näiteks mina samuti poest ei osta ajakirju. Tellin need otsekorraldusega. Nendeks siis digi, tarkadeklubi ja matrix. Selle pärast sa ka mind ei näe seal leti eest asju ostmas. Küll enne tellimise vormistamist olen ostnud ühe ajakirja alati poest.

  2. tõsine reklaamija vaatab ikkagi lugejauuringut, mis tuleb emorist. trükiarvuga saab vaid lihtsameelseid petta.

  3. Horisont on selline mõnus komplekt, peale tõlkeartiklite veidi ka kohalikku kraami. Ja eestikeelne. Ja nt mina ostan just suurtest toidupoodidest. Kui küsida miks, siis… ma ei teagi. Mingi aeg käis kodus, kuid nüüd ostan koos leivaga.

    Taolise väärt kraami puhul oleks justkui ka väikene hirmusegune kohustus tegijaid rahaliselt toetada – see oleks ju väga kurb, kui Horisont ja Sirp uksed kinni paneksid. Et kollasele sopale riiulis veel rohkem ruumi teha.

  4. egas tea, kas rootslased ka kingade jalgaproovimist enne ostmist varguseks peavad?😉

    enamik tõsiseid huvilisi ikkagi tellib. teine hulk ei viida aega leti ees, kuna erialased ajakirjad tellitakse firmasse (mina näiteks ei osta ühtegi välis- ega kodumaist tehnika- ega arvutiajakirja, kuna kõik saab töökoha puhketoas läbi sirvitud). need aga, kel aega rohkem kui raha on, käivad ajakirju raamatukogus lugemas. arvan, et poed on väga marginaalne kanal ajakirjade levikus, rohkem minekit on neil ehk näiteks bussi- ja rongijaamade kioskites vms.

    natuke noriks ka. “aukartustäratav, kuid rahaliselt mittelubav pilk”, misasi see on? tahtsid vist midagi suhteliselt vastupidist öelda.

  5. Mul oli säilinud mingi minevikukuvand, et National Geographic on väga kallis ajakiri, see pärineb 80-ndate lõpust – 90ndate algusest. Üllatusega tajusin, et hind on praegu Eesti ajakirjadega sisuliselt sama. Aga mis on rahaliselt mittelubav pilk? See on umbes nii, et lähete poodi ja ühelgi tootel pole hinda küljes. Ja kui küsite, kui palju siis mingi asi maksab, siis vastuseks on: teie jaoks on see liiga kallis…

    Eks blogikirjutis peabki erinevaid emotsioone tekitama, nii kuidas keegi aru saab. Lihtsalt see valiku suurus hämmastab, ning on selge, et Eesti turul ning veel ka Eesti originaallugudega ajakirjade müümine ei saa eriti edukas äri olla – lisaks tuleb konkurente veelgi juurde, nagu ajakiri Geo näiteks, mis on pelgalt tõlkelugudega üles ehitatud, seega toimetamise kulud on minimaalsed. See võib viia Eesti originaallugude hääbumiseni. Teiseks, kollaste ajakirjade hulk on kohutav, kui nõukogude-perioodil olid loodus- ja teadusajakirjad ilmselt tubli kolmandik, siis nüüd ilmselt alla 5%. Kolmandaks huvitab mind see, kas ja kuidas online-ajakirjandus paberajakirjade tootmise kasumlikkuse lõplikult ära sööb. Mulle tundub, et nii see läheb…

  6. Veel pisut hindadest

    Olen National Geographicu tellija ning saan kogu aasta väljaanded plus neli suurt kaarti kõigest 32 dollari eest. Seega maksab läheb üks number mulle maksma umbes 27 krooni.

  7. Tellin: Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Vikerkaar, Kultuur ja Elu, Teater. Muusika. Kino, Horisont, Ajalooline Ajakiri, Tervendaja, Sirp. Osa neist on küll ka võrgus, aga enamik mitte. Paberilt on mõnusam lugeda. “Kergemaid žanre” sirvin vahel võrgus.

  8. Maarjale:
    kas USA-s maksab NG 32$ aastas?, mul on see ka tellitud aga maksan 90 kr kuus (1080 kr aastas)

  9. Mul on ka NG tellitud ja see tuleb igal juhul odavam kui Eestis poest ostes. Tellisin mingi sooduskampaania raames Internetist.

  10. Praegu oli NGS-s sooduskampaania tõepoolest, aastakäik tuli nats pealt kolmesaja krooni ( dollari kurss na madal ju), 27 krooni number, pole üldsegi paha.

  11. tahad teada, kui palju ajakirjadest läheb tegelikult ostjateni? aga palun – eesti ajakirjade puhul kõigub see tavaliselt 60-50 protsendi vahel. mõnikord, on see protsent väiksem, vahest väga harva suurem.

    letimüük on lihtsalt niivõrd ebaefektiivne müügikanal, et 30-st väiksemat tagastusprotsenti vaadatakse kui liiga väikest tiraaži, sest kuna erinevates müügikohtades saavad ajakirjad otsa erineval ajal, tähendab 30-protsendiline tagastus seda, et paljud tahtjad ei ole ajakirja tegelikult osta saanud.

    ma arvan, et läänes on need numbrid umbes samasugused.

  12. Kui arutada, kui mõttetu on infoajastu valikud, siis teavitan sind, et see alles on arenemas – da. Aga see – selleks.

    Ajakirjade müüginumbrit mida firma omab ei näe ükski teine, kui firma ise (kinnine firma, lcn, inc, oü jne.) Investorid, reklaamijad saavad näha täpset infot ainult avalikult noteeritud väärtpaberitega firmade kohta. Suured firmad avalikustavad muidugi reklaami jaoks tiraaZi numbri ja tellijate arvu, mis garanteerib juba kindla nägijate arvu suhte.

    Mis puutub ajakirjade valikusse, siis “panetähele” Eestil puuduvad kogemused ajakirjanduses. Horisondist püüti anda algus aastatel välja, kui uut NGM ajakirja. NGM on üks ainsaid ajakirju maailmas, mis omab juba vanu traditsioone ajakirjanduse, televisiooni jne. alal. Lisaks sellele on NG ainult liit, ülemaailmse jõuga. Ta ei ohusta äriliselt sektorjaalselt eriliselt kedagi, kuigi raskendab konkurentsi läbi teisel turul ilmumas.

    Teiste ajakirjade kohta nagu digi, akateemia jne. on kvaliteet Eesti ajakirjad , mis püüavad anda infot edasi odavalt. Paratamatu on seeki, et meil ei ole äriline kultuur veel kõrgel tasemel nagu idas ja läänes (Hiina – Usa). Võtame näiteks ette Akateemiake ja Akateemia. Mõlemad on haritlaste ja noorte oolsed kirjanduslikud väljaanded. Mõlema sisu vastab maailmale, kuid disain ei. Disain on meie ainsaks veaks. Me hindame disaini jõudu alahinnatuna.

    Eelnevast tuletame, et suuremosa Eesti ajakirja ja välismaiste ajakirjade elu sõltub reklaamirahadest. Teadusajakirjade puhull kõige rohkem, sest eesti turg on vääääääääga väike. Inglise keelsel turul oleneb see suuresti juhtkonnast ja toimetajatest kes ajakirja väljastavad.

    Huvitav on see, et müük mis ei ole tellitud ehk letimüük on tänaseks vähenenud vastavalt ajaloolistele turuuurngutele suhteliselt täpseteks, et ülearust pahna ei tekiks. Välistada muidugi ei saa. Näiteks NGM läheb umbes 10% ainult kogu mahust letile ja ülejäänud läheb tellimuste alusel. NGM maksab aastas vaid 500.-. Arvuti alastes ajakirjadest ei loeks ma ültse, sest sama info on mujalt kättesaadavam ja inglise keelsetest ajakirjadest kaasaskäivad CD/DVD on kasulikuma sisuga,, kui näiteks digil. Vaata PC Pluss (UK).

    Valiku puhul on probleem rohkem poes, kui ajakirjade paljususes. Eestis puudub USAlik süsteem. Kõik on eralti – koomiksi pood, lehepunkt kus on ajalehed allles pakkidena ja ajakirjad segmeteerituna laiali jagatud.

    Põhiliseks müügikanaliks on kujunemas neti, telefoni ja tv müük kindlatel tellimustele allutavalt.

  13. huvitav et dexter teab ajakirjailmast kõike, aga ortograafiast mitte midagi…

  14. Mõne inimese jaoks lihtsalt on vigadeta kirjutamine natuke raskem, neid nimetatakse vaegkirjutajateks. Alati ei ole sünnis sellele tingimata tähelepanu juhtida.

  15. Siiski pole teada juhtumeid, mil vaegkirjutamisele (milline rõve eestindatud värdsõna!) tähelepanu juhtimine oleks ametlikult ja avalikult tunnistatud ebasündsaks. Sama haigust põeb näiteks ka Rootsi kroonprintsess. Aeg oleks nõukogudeaegsest vaikimise ning pea liiva alla peitmise ideoloogiast üle saada!

  16. Pärast Rootsis veedetud aastat võin julgelt öelda, et vähemalt Lõuna-Rootsis ei pea mitte üks rootslane ajakirja sirvimist enne ostmist varguseks ja täpselt samuti on see Stockholmis.

  17. Mina elasin Rootsis 6 aastat ja võin julgelt kinnitada, et Rootsi pressis ilmus regulaarselt artikleid Rootsis enam levinud igapäevastest vargustest, ja ühe sellisena oli välja toodud see,
    kui inimene ajakirjade riiuli juures neid sirvib. Teine näiteks oli kõrvalehoidmine TV-maksu maksmise eest: kuigi kodus oli televiisor, ei maksnud rootslased riigile riigitelevisiooni vaatamise maksu.

  18. pets, ma tean juba niigi oma eesti keele probleeme. Teiseks mul tekkis võimalus sellel aastal eesti keelt õppida peale kooli. kolmandaks, peale kooli eesti keelet õppida? õpetajaid pole kuskilt leida peaaegu või on nad nii kallid, et sa ei suuda neid kinni maksta. muidu tänan juhtimast tähelepanu sellele.

  19. NGM tellimine otse ngm.com leheküljelt on tehing mida ei unusta. Ainult $49. aasta eest. Eesti Post tahab saada selle eest kuni 2000 kr.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: