Maailma näljahäda kaart ning põhjused

Toiduainete hinnatõus lööb igaüht, kõige valusamalt aga riike ja piirkondi, kus näljahäda juba ammu käes. ÜRO Maailma Toiduprogramm on koostanud interaktiivse kaardi, mis hetkeolukorda kajastab. Kummalisel kombel on Läti loetud riikide hulka, kus 2.5-4% elanikkonnast on näljahädas (veebisaidi andmetel 100000 inimest ehk 4% elanikkonnast), samas kui Eestis on vastav arv 0. Samas pole ka Leedus ühtegi hädalist. Sisusse tungides tundub, et metoodiliselt on andmeid sisestatud vaid 100000 inimese kaupa. Midagi on Ida-Euroopa andmetega viltu, sest ka Rumeenias pole ühtegi hädalist kirja pandud. Aga see selleks.

Kaardi põhisisuks on see, et kuigi maailmas on piisavalt toitu kõikidele, sureb iga viie sekundi jooksul ometi üks laps nälja kätte ning 820 miljonit inimest lähevad igal õhtul alatoidetuna magama. Hinnatõusu juures on kõige haavatavamad vaesed linnaelanikud arengumaades, kes niigi kulutavad üle poole oma sissetulekust toidule. Globaalse toiduabi suuremat vajadust on hakanud rõhutama Jaapani peaminister Yasuo Fukuda, pakkudes selle peateemaks eelseisvale G8 kohtumisele. Seejuures peaks Jaapani abi Aafrikale aastaks 2012 suurenema 1.7 miljardi dollarini. Samal ajal on peamised võitjad suurfarmerid suurriikides, sealhulgas USA-s, Brasiilias, Argentiinas, Kanadas ja Austraalias – saakide eest kasseeritakse sisse rekordhindu.

Hinnatõusu põhipõhjusteks on järgmiste faktorite koosmõjud:

1) maailma rahvastiku jätkuv kasv – 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese;

2) toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias;

3) energiakriis – eriti nafta hinna hüppeline tõus;

4) kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne – saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud;

5) kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala;

6) eeltoodud info ärakasutamine spekulantide poolt – kasutades neid põhjendusi tõstetakse lihtsalt müügihindu.

Samas peamise abinõuna näljahäda leevendamiseks plaanivad Maailmapank, ÜRO Toiduprogramm ning paljud riigid hädaabi suurendamist. Seejuures vaid väikene osa toetustest läheb kohaliku põllumajanduse arengule kaasaaitamiseks, enamuses tarnitakse lihtsalt valmis toiduaineid.

Kokkuvõtvalt on selge, et näljahäda leevendamiseks plaanitud meetmed leevendavad tagajärgi, kuid ei võitle põhjustega – jätkusuutlik lahendus oleks ikkagi põllumajanduse ja ettevõtluse arengule kaasa aitamine probleemsetes piirkondades. Tõsi, kohati on see ilmselt võimatu, kuid kindlasti on ka palju kasutamata võimalusi.

9 Vastust

  1. Kas kellelegi tuleks pähe mõte, et võiks toppida 40*60 cm puuri 8 sigivat hamstrit ja üritada kogu plahvatuslikult kasvava populatsiooniga toime tulla?

  2. Mul sama mõte mis Wildil – äkki saaks sellele, mu meelest enam mitte lihtsalt jätkusuutmatule, vaid täiesti kuritegelikule, rahvastiku juurdekasvule kuidagi lõpu teha???

    Tasuta preservatiive jagada tundub praegu toiduabist olulisemgi. Seda on ka tehtud, aga kiriku jms. reaktsiooniliste ringkondade vastuseisu tõttu on asi enamasti sinnapaika jäänud.

  3. Enamik Maa rahvastiku juurdekasvust toimub aladel, kus organiseeritud religiooni mõju on suhteliselt piiratud: Hiina, India, Sahara-tagune Aafrika. Ning nagu ka põllumajanduse korraldamisega, on probleemid põhiliselt poliitilised. Eks katsu Zimbabwes põllumajandust jalule aidata. Lisaks korruptsioon ja muud lõbustused.

    Mulle tuli meelde hoopis yks varasem postitus, kus austatud blogiomanik andis selgelt mõista, et kliimamuutuste inimmõju eitava kokkutuleku manifest on yks kuldaväärt kirjatykk. Nyyd on neljanda põhjusena needsinased muutused siiski ära toodud. Justkui tahaks muna alles hoida ja samal ajal omletti teha: kui on tuju, nimetan kliimamuutusi jamaks, kui tuju yle läheb, kasutan neid argumendina. No kumb siis lõpuks jääb, on või ei ole?

    Erik Puura: vt vastust allpool.

  4. Kliimamuutused vs inimmõju … lugesin just artiklit, et ExxonMobil tõmbab oma rahastamist “climate denial industry” osas tagasi.
    http://www.guardian.co.uk/environment/2008/may/28/climatechange.fossilfuels

  5. Vastus Oopile:
    1) Viide on ilmselt kirjutisele https://erikpuura.wordpress.com/2008/04/01/kliimamuutusi-kasitlev-manhattani-deklaratsioon-euroopas-tahelepanuta/, kus tõin välja, et kuna tegemist on dokumendiga, mis ühesena vähestest vaidlustab kliimamuutuste vastu suunatud ning järjest suuremaid mastaape võtvaid tegevusi, siis ajalugu näitab, kas nendel mõtetel oli sisu või mitte. Vaidlustatakse kliimamuutuste vastu suunatud tegevused, mitte ei vaidlustata kliimamuutusi – soovitatakse ressursid suunata sellele, et kliimamuutustega kohastuda, mis peaks olema tunduvalt efektiivsem viis ressursse kasutada.
    2) Kirjutasin https://erikpuura.wordpress.com/2008/04/24/eesti-2030-2100-kliima-nafta-loppemine-roheline-ari/ järgmist : Ühtegi teaduslikku teooriat ei ole võimalik tõestada – on vaid võimalik näidata, et hetkel andmeid teooria kehtivuse vastu ei ole, ning seetõttu võib teooriat aktsepteerida. Näitena võib tuua kalkuni, keda toideti igal õhtul kell 9 – kui sadas vihma, kui paistis päike, kui oli juba pime, kui puhus tugev tuul… Ning kalkun arvas, et nii on igavesti – kahjuks lõppes tema elu jõululaual. Kliimamuutustega on asi veelgi keerulisem – on aegridasid ja parameetreid, mis väidavad üksteisele vastu ning mida saab mitmeti tõlgendada. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on hüppeliselt tõusnud, kuid tõestada, et just see põhjustab kliimamuutusi, ei ole võimalik. Saab anda tõenäosuslikke hinnanguid, näiteks väidab ÜRO juures tegutsev Intergovernmental Panel on Climate Change: tõenäosus, et kliima soojenemine on täiesti looduslik protsess, on väiksem kui 5%. Samamoodi peaks aastal 2030 Maal elama 9.3 miljardit inimest, 2.6 miljardit inimest rohkem kui praegu – kui kasv jätkub ennustatud tempos.

    IPCC prognoosid ja riskianalüüs

    IPCC on prognoose teinud aastani 2100, seejuures maailmamere tõusuks aastaks 2100 pakuvad eri mudelid 90-880 mm ning globaalse temperatuuri tõusuks 1.1-6.4 kraadi, kusjuures siiralt usutakse, et kui emissioone piirata, siis poleks temperatuuri tõus aastaks 2100 suurem kui 2.9 kraadi. Küsimus on, kas siin võib olla nn kalkuni-efekt ning soojenemise asemel trend pöördub hoopis jahenemise poole. Vastus on ilmselt, et võib küll, me ei saa olla soojenemise jätkumises 100% kindlad, kuid hetkel on soojenemise uskujad skeptikute üle valdavas ülekaalus.

    Järelikult tuleb teadmatuses teha riskianalüüs. Selle kõige lihtsam mudel on järgmine: kui soojenemist tegelikult ei toimu ning me midagi ei tee, või kui soojenemine tegelikult toimub ja me suudame võtta efektiivsed abinõud kasutusele, on kõik korras. Jääb järele kaks varianti: võtame abinõud kasutusele, aga ei olnud põhjust ning kulutame (asjatult?) ressursse; või me ei tee midagi – aga probleem tegelikult eksisteerib ning me saame veel midagi teha. Mis kaalub mille üles? Kui tõesti probleem on ja me ei tee midagi, siis järgnevad põlvkonnad küsivad meie käest – kuidas oli võimalik nii juhm olla, te ju ‘peaaegu kindlalt’ teadsite, aga ei teinud mitte midagi… Seega kehtib lihtne vanasõna ‘pigem karta, kui kahetseda…’

    Nii et tujudega on siin vähe pistmist.

    3) Kliima muutub niikuinii, on muutunud kogu geoloogilise aja vältel. Küsimus on selles, kas inimesel on sellele oluline mõju või mitte, siin lähevad arvamused lahku. Ning teine küsimus on, kas me oskame täpselt ennustada, mis suunas kliima muutub. Me jälgime trende, mis viimaste aastakümnete jooksul on toimunud, ning arvame, et need jätkuvad täpselt sellistena. Kõik peamised kliimamudelid arvestavad trendide sisuliselt lineaarse jätkumisega, mis ei pruugi tõeks osutuda. Liiga palju on parameetreid ja me ei oska neid kõiki kompleksselt hinnata. AGA: KLIIMA MUUTUB NING MISTAHES MUUTUS TOOB KAASA KÕRVALEKALDE SENISEST – MIS TÄHENDAB, ET MINGI PIIRKONNA TINGIMUSTEGA KOHASTATUD SAAGID KAHJUSTUVAD. Me räägime küll, et kui läheb soojemaks – oh kui tore, Eestis saab lõunamaa kultuure kasvatada. Aga kas kujutate ette, mis selline üleminekuperiood endaga kaasa toob? Kindlasti mitte pole kõik aastad ühtlaselt soojad…

    Samasugune lugu oli mul säästupirnidest kirjutades. Tõin välja, et säästupirn võtab ca 4-5 korda vähem elektrit, aga seda ei ole kasulik paigutada ruumidesse, kus kogu aeg peab elektrit sisse-välja lülitama (koridor, sahver…). Lisaks sisaldab see elavhõbedat, millel on ebaõige käitlemise korral olulised keskkonnamõjud. Ja kui katki läheb, tuleb kõigepealt aken avada ning 15 minutiks ruumist välja minna, seejärel killud kokku korjata ning ohtlike jäätmetena ära anda. Nii et ei saa olla selget vastust, kas säästupirn on HEA või HALB – kõik oleneb sellest, kuidas me seda kasutame ning kuidas keskkonnamõjusid hindame, mis on olulisem. Ning keegi naisterahvas kommenteeris: no mis see nüüd on, mina tahan kas ‘ei’ või ‘jah’ vastust, aga teie keerutate siin…

    Nii et veel kord kokkuvõttes, ei tohiks olla kalkun, et teha teadmatuses järeldusi, mida pole võimalik teha – seetõttu kasutatakse maailmas printsiipi ‘parem karta kui kahetseda’ ning Manhattani deklaratsioon jääb suurema tähelepanuta, samas võib ajalugu näidata, et neil oli õigus… Muidugi omaette hea küsimus on, milleks siis sellises mahus kliimauuringuid vaja on, kui meil midagi kindlat väita ei ole võimalik. Aga kindlasti on mingi aja möödudes kõigist neist andmetest, mis praegu kokku korjatakse, tõsist kasu ka.

  6. “Samamoodi peaks aastal 2030 Maal elama 9.3 miljardit inimest, 2.6 miljardit inimest rohkem kui praegu – kui kasv jätkub ennustatud tempos.”

    Võib arvata, et aastal 2030 elab Maal 3-5 miljardit inimest ja arv järjest kahaneb – pole toitu, pole elu. Pole piisavalt kütust, et seda raisata toidupakkide viimisele sinna 8 hamstri poolt täissigitud puuri; pole toitu, pole elu. Riikide välisabi läheb kõik riigisiseseks tarvitamiseks, sest toiduhindade tõus jne on kõik uppi paisanud; pole toitu, pole elu, eks. Humaansus on võimalik senikaua, kuniks ennast miski ei ohusta. Kui on valida, et kas toita oma naist-lapsi või jätta oma naine-lapsed surema ja saata raha Aafrikasse, siis kumma valiks sina?

    Arvan julmalt ja küüniliselt, et need piirkonnad, kus on näljahäda, tuleks rahule jätta. Looduslik valik selekteerib kõige tugevamad välja, kes ellujäämist väärivad ning alles jääb inimesi täpselt nii palju, kui antud pinnas toita suudab. On debiilne, kui elus püütakse hoida näiteks 100,000 inimest territooriumil, mis suudab theal juhul oita vaid 1000 ja seda ka siis, kui liha süüa eriliste pidupäevade puhul.

  7. heal juhul toita*

  8. Arvan, et kui vaestesse riikidesse toiduabi enam ei anta, hakkab lihtsalt üks hädaliste massiline sissetungimine jõukamatesse riikidesse. Mida jõukamad riigid loomulikult ei taha…

  9. Kuulsin täna ühte huvitavat saadet raadiost ning seal soovitati rahvastiku arvu kasvu pidurdamiseks anda naistele haridust. Kui naised on haritud soovivad nemadki karjääri teha ning aega laste tegemiseks lihtsalt nii palju pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: