Segipööratud endine männimetsaalune Vehendis: pildid

Vehendi ja Limnoloogiajaama metsad Võrtsjärve ääres on seeneliste ja marjuliste lemmikkohad, seda kurvem on kevadel leida oma lemmikseenekoht segipööratuna, nii et samblatuttigi kohati ei paista ning pinnases on vaod, nagu oleks tegemist põlluga – liivane pinnas ei talunud rasketehnikat. Mina pole metsamees, võib-olla on see normaalne, aga geoloogina tean selgelt, et pinnased on väga erinevad ning osa neist on rasketehnika suhtes palju haavatavamad kui teised. Ühte teist sealkandi metsa nimetame ‘rööpametsaks’, kus peale aastastetagust raiet on samblakate taastunud, kuid läbi metsa jooksevad sadade meetrite ulatused sügavad rööpad, mis on kukeseente lemmikkasvukohaks. Nii et võiks öelda – mis siin ikka viriseda, kuid tegelikult on looduslik pinnas täiesti segi pööratud.

Mind huvitab, kas keegi oskab vastata – kas lisatud pilte vaadates on tegemist täiesti normaalse raielangiga ning minu reaktsioon on põhjustatud ainult mõnest seenest, mida ma sealt sügisel kindlalt teadsin leidvat, või on rasketehnika ikkagi põhjustanud pinnasele lubamatu kahju? Kas on üldse mingid normid, kui palju ja kui sügavaid rööpaid raielangile tohib jätta? Kuskilt lugesin, et raielangi pinnast tohib kahjustada kuni 25%, teisest kohast jälle, et roopaliseks tohib sõita 20%. Võib-olla hakkab keegi seda raielanki veel tasandama, aga hetkel küll on pilt õõvastav. Mul on tunne, et sellisena, nagu varem – paks ja kohev samblakate tasasel ja õrnal liivapinnasel – ei taastu see ala enam kunagi.

Klikkides piltidele avanevad need suuremalt.

Advertisements

4 kommentaari

  1. Tere!
    Mida ütleksite, kui näeksite Voorel Roela Suurmetsas Luua metsakooli poolt üles küntud kalmevälja. Seda tehti raiesmiku taasmetsastamiseks. 9 kalmest on alles vaid 1.

  2. see on röövraie, teata kuhu vaja. Selliselt raiujatelt tuleb õigus metsa lähedalegi mina ära võtta.

  3. lisan veel, et pärast käesolevat metsamajandusreformi hakkab selline metsakoosluse hävitamine olema pigem norm kui erand ning peale metsaseaduse muudatusi läheb veelgi hullemaks.

  4. Minu arvates on see täiesti normaalne lagaraie lank. Ja tundub, et tegemist ei ole rööbastega, vaid oksi riisunud reha on veidi pinnast kriimustanud. Mis omakorda soodustab ehk seemnepuudelt kanduvate seemnete kasvamahakkamist. (seeme satub sambla asemel pinnasele)

    Ega see paks ja pehme sammal päikese käes nagunii vastu ei peaks. Nagu ka metsa all varjus kasvanud noored puud lagedale jäänuna suvel kuuma päikese käes hukuvad.

    Mingile protsendile langist tohib jah rööpaid sisse sõita, kui sügavaid? Seda ei olegi vist määratletud, vahel on nad vööni. Minuteada silutakse vaid metsasihte, põlluääri, kraave. Langil võib rööbas inimese silmale esteetiliselt kole olla, kuid metsale… raske öelda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: