Segipööratud endine männimetsaalune Vehendis: pildid

Vehendi ja Limnoloogiajaama metsad Võrtsjärve ääres on seeneliste ja marjuliste lemmikkohad, seda kurvem on kevadel leida oma lemmikseenekoht segipööratuna, nii et samblatuttigi kohati ei paista ning pinnases on vaod, nagu oleks tegemist põlluga – liivane pinnas ei talunud rasketehnikat. Mina pole metsamees, võib-olla on see normaalne, aga geoloogina tean selgelt, et pinnased on väga erinevad ning osa neist on rasketehnika suhtes palju haavatavamad kui teised. Ühte teist sealkandi metsa nimetame ‘rööpametsaks’, kus peale aastastetagust raiet on samblakate taastunud, kuid läbi metsa jooksevad sadade meetrite ulatused sügavad rööpad, mis on kukeseente lemmikkasvukohaks. Nii et võiks öelda – mis siin ikka viriseda, kuid tegelikult on looduslik pinnas täiesti segi pööratud.

Mind huvitab, kas keegi oskab vastata – kas lisatud pilte vaadates on tegemist täiesti normaalse raielangiga ning minu reaktsioon on põhjustatud ainult mõnest seenest, mida ma sealt sügisel kindlalt teadsin leidvat, või on rasketehnika ikkagi põhjustanud pinnasele lubamatu kahju? Kas on üldse mingid normid, kui palju ja kui sügavaid rööpaid raielangile tohib jätta? Kuskilt lugesin, et raielangi pinnast tohib kahjustada kuni 25%, teisest kohast jälle, et roopaliseks tohib sõita 20%. Võib-olla hakkab keegi seda raielanki veel tasandama, aga hetkel küll on pilt õõvastav. Mul on tunne, et sellisena, nagu varem – paks ja kohev samblakate tasasel ja õrnal liivapinnasel – ei taastu see ala enam kunagi.

Klikkides piltidele avanevad need suuremalt.

Liivatormi sisse jäämine: video

Liivatormi kätte jäädes ka päevasel ajal võib saabuda täielik pimedus. Üks tuntumaid videosalvestusi liivatormi saabumisest on filmitud Al-Asadi õhujõudude baasis Iraagis 27. aprillil 2005. Need kaks ja pool minutit tasuvad kindlasti vaatamist.

Tekkinud on ka oht, et Mongooliast ja Põhja-Hiinast lähtuvad liivatormid hakkavad segama Pekingi olümpiamänge. Tavaliselt on suuremad tormid ainult kevadel märtsis-aprillis, kuid see aasta tundub olevat anomaalne. Nii et, kuigi Hiina valmistub vihmapilvi kõmmutama, võib karta ka liiva!

Kas tõesti liivatormid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele? Enamgi veel, tuhandete kilomeetrite kaugusele! Sahara kõrbest lähtuvad liivatormid mõjutavad isegi Ameerikat. Siin on üks satelliidifoto (klikkige suurendamiseks!) ning USA Geoloogiakeskuse ekspertide poolt joonistatud kaart, kuidas liiv nii suvel kui talvel teisele mandrile jõuab. Mongoolias-Hiinas paiknevast Gobi kõrbest aga kandub liiv ka Havaini!

Siin ka veel selle aasta märtsi uudis liivatormi mõjust Pekingile – väga väike nähtavus, inimesed maskides…