Peak Oil on paratamatus: inimesed on asunud ennast päästma

Tõnis Danilson saatis vihje selle kohta, et Peak Oili eelmise nädala elevusuudised ja nende järelkajad ei jõudnudki Eesti meediakanaliteni, küll aga jooksutasid mujal maailmas saidid nagu theoildrum.com, peakoil.com ja doomers.us täiesti umbe – nii suurt huvi ei osanud ilmselt keegi oodata. Avaldan osalise tõlke koos kommentaaridega.

Mõned aastad tagasi oli Kathleen Breault tavaline eeslinna vanaema, kes igal nädalal sõitis lõputuid autotunde, toitus McDonaldis, ostis moeriideid ning vahtis õhtuti televiisorit. Nüüd valmistub ta uueks maailmaks.

Ta vähendas autosõitu poole võrra, toitub oma koduosariigi New Yorgi päritoluga toiduainetest ning kaotas üle 30 kilo oma kehakaalust. Ta lõikas tükkideks krediitkaardid, lõpetas telekavaatamise ning loobus täielikult lennusõitudest. Majapidamisse lisandus puuküttega pliit.

Naise enda väitel oli ta kogu maailma tulevaste probleemide osas valgustust saanuna paanikas, depressioonis, kartuses, haavatav, nõrk, üksik – kohutavas olukorras. Uus eluviis võimaldas kriisist välja tulla.

On ka palju ekstremaalsemaid näiteid. Olles veendunud, et maailma naftavarud on lõppemas ning majandussüsteemid kokku varisemas, on tekkinud uus kogukond inimesi – keskkonnaellujääjad, kes kolivad maapiirkondadesse ja õpivad elama nii toidust kui energiast, mida enda maa pakub. Relvastutakse kartuses, et hädalised, kes veel ohtusid ei taju, võivad neid tulevikus rünnata. Need pole rohelised, kes kutsuvad üles maailma päästma – nad arvavad, et selleks on juba liiga hilja, ning kõrgustesse kerkivad toidu ja kütuse hinnad on selge ja kindel märguanne.

Osad muudavad oma elu vaikselt. Kartes, et kui kõik sellest aru saavad – siis kõigile niikuinii ressursse ei jätku. Asukoha reetmine võib seada ohtu nii ennast kui lähedasi. Nende visiooni kohaselt on tuleviku linnad täis näljaseid põgenikke, kes otsivad toitu, peavarju ja vett. Ennustatakse, et juba 2012. aastal ilmnevad esimesed tõsised juhtumid. Meediaga suheldes ei avaldata oma õigeid nimesid.

Teadlased on välja pakkunud erinevaid stsenaariume. Osad arvavad, et asendusallikad nafta asemele leitakse, teised usuvad, et valitsused ei suuda situatsiooni hallata. Keskkonnaellujääjad aga rajavad oma tarbeks viljapuuaedu koos niisutussüsteemidega, kasvatavad kanu ja sigu ning õpivad ka loomi toidulaua jaoks tapma. Välja on otsitud mineviku raamatud, mis valgustavad maaelu põhitõdesid. Õpitakse ise valmistama seepi ja looduslikke ravimeid.

Miks see uudis Eestis laineid ei löönud? Ilmselt seetõttu, et tunneme end (veel?) turvaliselt. Eesti peamine rikkus on meie viljakandev maa ning selle suur hulk ühe elaniku kohta, mets, loodus ja põhjavesi – jätkusuutliku majandamise korral jätkub sellest kõigile nii kütteks, söögiks kui joogiks. Globaalsete arengute valguses pole eelpool kirjeldatud stsenaariumi korral riigi rikkuse indikaatoriteks enam sugugi mitte SKP inimese kohta ning majanduskasvu protsent, vaid allesjäänud ja taastuvate ressursside hulk inimese kohta. Kas aga Eesti peab tulevikus kartma keskkonnapõgenike horde?

Igal juhul tundub juba väga paljudele mujal maailmas, et asi on tõsine ja pidu ning pillerkaar tarbimisühiskonnas on lõppemas. Muide, AP lisas kirjutise juurde ka eksootilise pildi – puuriida… Mida aga igaüks võiks Eestis kohe teha – muuta oma tarbimisharjumusi, ühe näitena lõpetada mujalt maailmast meile sisse veetud vee joomise, mille puhul me maksame kinni nii vee tootja, transportija kui reklaamija kulud. Keda tõesti kraanivesi ei rahulda, võiks vähemalt kodumaist vett tarbida.

7 Vastust

  1. Meil on siin tunne, et kuna jube kaua pole meiega midagi eriti juhtunud, siis ei juhtugi… me ehitame hoopis neljarealisi teid ja isegi kui ülejäänud maailm titanicuna upub – meil sõidavad aastal 2050 õhuautod, kodust tööd teevad robotid ja GMO toit kasvab igaühel hiiglaslikul imekaunil terrassil.

  2. Kuigi minu peetaval http://eesti2030.org lehel olev küsitlus väga suurt vastajate hulka ei ole kogunenud ja statistilisele tõele veel ei pretendeeri, siis minu arvates on kummaline meie inimeste optimism pagulaste teemal. Nimelt on senini kõik hääletanud peale minu arvanud, et aastal 2030 pole pagulased Eesti jaoks üldse probleem, neid saabub 0-1000 inimest aastas. Aga veel saab hääletada! Mina Soomes elanuna ja Euroopas ringirännanuna pole selles küsimuses üldse optimist. Eriti arvestades tänaseid nafta, energia ja toiduhindu ning tõsiseid tulevasi probleeme igal pool joogivee, metsapõlengute ja tormide osas. Küll need pagulased ka meie juurde tee leiavad.

    Teisalt ei tekitaks ma ka veel mingit hirmsat paanikat ja ega see kõik ikka nii ka ei juhtu, et ühel päeval enam toitu korraga ei ole ja linnas kõik inimesed ilma elektri ja toiduta peavad hakkama saama. Protsess toimub ikka aastate perspektiiviga.

  3. See, et toimub aastate perspektiiviga on nagu kiri suitsupakil – “suitsetamine võib tappa”, me suitsetame üsna häirimatult edasi ja tegeleme tagajärgedega kunagi siis, kui nad käes on, aga tagajärjed on juba traagilisemad.

  4. On avaldatud arvamust, et see kirjutis pole üldse seotud Peak Oil’iga… Soovitan ikkagi teha eeltöö endal ära ning tutvuda näiteks veebisaitidega theoildrum.com, peakoil.com ja doomers.us. Peak Oil ei ole pelgalt nafta tarbimise tipphetk, vaid selle saabumisega kaasnev protsesside ahel, mis muudab nii majandust, poliitikat kui inimeste käitumist. Ilmselt aga peab sellest kõigest eesti keeles ja lihtsalt ikka ja jälle kirjutama.

  5. Härra teadlane!
    Kui tore, on et inimesed oma mõtted kirja panevad, nii saab nende juurde küsimusi esitada. Loodan, et loete seda õige pea.
    Jah, nafta lõppemine pole põhiline, kuid sellega kaasnev saab tõelisuseks vaid siis, kui see tõesti juhtub. Kevadel kirjutatud blogi on saanud nüüd, sügisel hoopis teise valguse seoses sellega, et analüütikud on lükanud oil peak’i 30-50 aastat edasi. Üks uudis selline, kui tarvis, leiate ka täpsemaid: http://www.logistikauudised.net/?ArticleID=aee2f5a7-b202-4e51-be48-9649ed660487. Igasuguste “maailmas paljude teadlaste poolt kinnitatud faktide” uskumine on loomulik, kuid neid tasuks ikka ka analüüsida, eriti kui on tegemist niivõrd keerulise temaatikaga ja nõnda tarkade inimestega. Minusugune loll satub ju segadusse ja hakkabki ennast maa all varjama. Parem lahendus oleks ikka täie tõsidusega pühendada ennast taastuvenergiate arendamisele või ka olemasolevate tehnoloogiate täiendamisele, et nende kasutuselevõtt võiks olla lihtne ja odav. Või siis võimaluste tutvustamisele. Bioenergia ei kõlba tõepoolest kohtadesse, kus toitu napib või kus teda toodetakse üle maailma turustamiseks suurtes kogustes, sobib kindlasti aga nõnda, et konkreetse koha jaoks valitakse sobivaim energiaallikas, kus on metsa, seal puit, kus on jäätmed seal neid, kus kasvab hästi mais, seal jälle seda jne. Bio/taastuvenergia ei saa olla nii globaalne nagu on naftaenergia või tuumaenergia, küll õnenstuks aga ilmselt tuuleenergial olla pea sama laialt kasutatav, kui vaid energiat salvestavad seadmed poleks nii kallid ja kogukad ja keskkonnaohtlikud. Teadlastele seega jõudu-jaksu ja mõtteselgust!

  6. Tere Lp Tsibiputtin, siiski arvan, et minu teises kirjutises kirjutatu kehtib. See oli selline: Mistahes stsenaariumist me lähtume – on mõningane vahe, kuid see on ka kõik. Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus. Lugeda saab seda https://erikpuura.wordpress.com/2008/04/24/eesti-2030-2100-kliima-nafta-loppemine-roheline-ari/

    Aga ega ka mina ei osanud ennustada, et palju enne Peak Oili saabumist hakkavad toimuma naftahinna muutuste lained – nagu enne suure tsunami kaldale jõudmist võivad tulla väikesed lained, või vesi hoopis korraks taanduda,,, Nafta hinna kolmekordsed muutused on müstilised ning sellised agoonilised muutused võivad jätkuda, sest lisaks kõigele oskavad spekulandid muutuste pealt teenida müstilisi kasumeid, mis võimendab laineid veelgi… Mis puutub sellesse, et inimesed juba põgenevad – üksikud inimesed – see on pigem indikaator, mis võib ilmneda kaua aega ette enne tegelikke sündmusi. Aga on ka täiesti võimalik, et elektriautod võtavad vedelkütuse-autod sujuvalt üle.

  7. Tere!
    Lugesin teie viidatud artiklit ja esimesena pean kommenteerima Al Gore’i filmiga laste hirmutamist. Mul oleks tõsiselt kahju kui te tuliselt pooldate selliseid meetodeid. Lapsi peab eelkõige kasvatama teadmises, et nende eest hoolitsetakse ja vanemad inimesed on kindlad selles, mis nad teevad. Mul tekib siinkohal paralleel Laste ristisõjaga, kui lapsed arvasid, et suured ei saa enam asjadega hakkama… Soovitan kuulata Vikerraadio arhiivist teie enda ülikooli endise õpilase ja professori Evald Saagi või mõne teise loenguid laste kohta Ööülikoolis, samuti inimkonna kujunemise kohta. Õigupoolest on teile neid soovitusi anda üsna imelik…
    1997 aastal väideti mulle Tallinna Tehnikaülikooli loengus, et kuskil (praegu piirkonda ei mäleta) saab nafta otsa 10 aastaga. Praeguseks ei ole kuulnud ühegi piirkonna maardlate ammendumisest. Kui te omate vastavaid andmeid, palun vihjata. Niipalju ennustamisest või siis ennustustega täppi/mööda panemisest.
    Paljude muutujatega arvutamistest, mis on näiteks kliimamuutuste ennustuste aluseks: kõiki muutujaid arvesse võtta, eriti õigesti arvesse võtta, õigesti mudelisse paigutada, on paganama raske, kui mitte võimatu, sellest ka näiteks nädalase ilmaennustuse ebatäpsus, kui tuua näiteid. Või võtame Antarktika jääs CO2 sisalduse ja kliima vahekorra uurimise; arvutuste täpsuse suurenedes tuli välja, et mitte soojenemine ei järgnenud CO2 sisalduse suurenemisele vaid vastupidi… Arvutuste tegemist ei peaks seepärast veel katkestama, vaid nende põhjal tehtavad järeldused peaksid olema ettevaatlikumad. Liiga palju on järeldusi tehtud selle järgi, mida tahetakse näha, mida usutakse. Teie viidatud artiklist tsitaat: “…kuid hetkel on soojenemise uskujad skeptikute üle valdavas ülekaalus.” Veel 1700-l aastal olid heliotsentrilisse maailmavaatesse uskujad selges vähemuses…
    Väidan kindlalt: 1)Nafta saab otsa 2) Võetakse kasutusele muud energiaallikad. Võin nende väidete peale mürki võtta. Millal eelnenud asjad ja kuidas juhtuvad, ma ei tea, võin natuke oletada ainult. Tahan, et teadlased võiksid samuti enda väidete peale mürki võtta, või vähemalt oma kavandatud silla all julgelt seista, kui seda 3-e kordse normaalkoormusega koormatakse.
    Niisiis kordan: Palun lihtsaid ja odavaid alternatiivenergiaallikaid, mis sobiksid Eesti oludesse. Head leiutamist ja mõtteerksust!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: