Naftariikide kasum 130$/barrel juures

Toornafta kallinemine võimaldab naftariikidel teenida müstilisi kasumeid. Steve Austin tegi arvutused jaanuaris, kui toornafta hind ületas 100$/barrel künnise. Samad arvutused praegu tõstavad kasumiprotsendi veelgi kõrgemaks.

Kasum on määratav lihtsa valemi järgi Kasum = (Müügihind – Tootmishind) / Tootmishind. Kuveidi Pank on avalikustanud mitmete naftariikide tootmishinnad ning selle alusel saab arvutada ka kasumi protsendi:

Riik                     tootmishind $/barrel                             kasum 130$/barrel juures

Bahrein                                  40                                                      230%

Kuveit                                   17                                                      670%

Saudi Araabia                       30                                                       330%

Araabia Ühendemiraadid       25                                                      420%

Omaan                                  40                                                      230%

Katar                                     30                                                      330%

Kanada (õliliivad)                  33                                                      290%

Väikesed naftariigid on juba kasutanud teenitud kasumeid investeerimiseks lääneriikide finantssüsteemidesse, nii investeeris Abu Dhabi Investment Authority probleemides Citibanki, Katar aga omandas 20% London Stock Exchange’ist. Teenitud kasumit kasutatakse ka täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks, misläbi on selge, et maailma naftavarud võivad veel tunduvalt suureneda, samas on tarbimine nii suur, et võib veel kord esile tuua naftaajastu pikemas ajalises perspektiivis.

nafta.jpg

Siiski püstitan kaks põhimõttelist küsimust aruteluks:

1) Kuidas hakkavad naftariikide müstilised kasumid määrama maailma majanduspoliitilist olukorda?

2) Kui Eesti põlevkivi põletamine elektri tootmisel muutub süsinikdioksiidi emissioonide maksustamise, palkade kasvu ja avaneva elektrituru tõttu järjest problemaatilisemaks, siis põlevkivist vedelkütuste tootmine muutub järjest kasumlikumaks – aga seda keskkonna reostamise ja järeltulevatele põlvedele probleemide jätmise arvel. Mida teeb Eesti riik teeb selle nimel, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel oleksid keskkonnamõjud minimiseeritud ning samal ajal põlevkiviõli tootmise kasum jääks Eestisse?

Päevakorral: keskkonna-varjupaiga taotlemine Euroopas

Napoli lähedal nn ‘Surmakolmnurgas’ elav abielupaar palus Shveitsilt asüüli terviseriskide tõttu. Illegaalsed prügilad Napoli lähistel on ka mitmete uuringute alusel tõsiseks ohuks kohalikele elanikele.

Sergio Sedia elab oma abikaasa Giuliaga linnas nimega Cimitile, mida ümbritsevad Itaalia parimad põllumaad. Sellest hoolimata on samasse piirkonda juba üle 20 aasta salaja kuhjatud tuhandeid tonne tööstusjäätmeid. Eriti kardab Sergio asbesti, pliid ning dioksiine. Oma veel sündimata lapsele elamisväärse elukeskkonna tagamiseks otsustatigi Shveitsi kasuks, kuna lisaks jäätmetele peetakse vaenlaseks ka Itaalia riiki, mis jätkuvalt ei pööra probleemidele küllaldast tähelepanu.

Esimene asüülitaotlus lükati tagasi põhjendusega, et reostuse kohta puuduvad ametlikud andmed ning Itaalia on õigusriik. Perekond on pöördunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poole, olles pannud kokku tunnistajate ütlused ning meediaartiklid.

Soovitan lugeda ka varasemat kirjutist Napoli prügiskandaali kohta.